Teema: Kutsuti

#3549359:

Minu arust isegi aega on nende sõprade leidmisega, koolisõbrad oleks teine asi.

Mis mõttes “aega on sõprade leidmisega”?. Mul hetkel kolmas laps lasteaias. 4-aastasest peale on nad kõik sõpru külla kutsunud ja ise külas käinud.
4-aastasel sünnipäeval on mu lapsed juba kenasti nimetada osanud, keda nad lasteaiast oma sünnipäevale kutsuda soovivad (ja keda kindlasti mitte).
Ega need koolisõbrad ka taevast ei kuku – paljud sõprussuhted sõlmitakse juba lasteaias. Või vähemalt õpitakse kuidas olla sõber, kuidas külas käituda ja kuidas sõpra enda juures võõrustada. Kõik need oskused kuluvad ka (uute) koolisõprade juures ära.
Mis puudutab kutset, siis kui sa ei plaani last sinna sünnipäevale lubada, siis anna sõbra vanematele sellest aegsasti teada. Niisama minemata jätta on äärmiselt ebaviisakas.

Ärge erutuge, see on meie “mänguväljakul teine ema naeratab imelikult” sotsiaalse puudega emme, kelle laps on lasteaeda jõudnud ja oht, et äkki kasvab temast normaalne inimene…
Kui ei taha, siis ei pea minema, aga sellest mitteminemisest teada anda on vajalik.
Ükskord üks minestas siin, et mismõttes kutsutakse tema last oma teise lapse koju mängima, mis haiged ideed jne.

See on tavaline asi, et lasteaiaealistel lastel peetakse sünnipäevi nii, et mängutuppa või koju (kui mahub) tulevad ka sugulased, vanaemad-vanaisad. Alati ei kutsuta ju kogu rühma, kui laps nimetab mõned lapsed, keda rühmast kutsuda tahab, siis need ka kutsutakse.

Arusaamatu ülemõtlemine. See on kõigest sünnipäevakutse. Kui nii hirmsasti suhtlemist ja pidu kardate, siis teata viisakalt, et teil on sel ajal juba muud plaanid ja ei õnnestu tulla. Aga kindlasti teata, et laps ei lähe sünnipäevale. Kui sünnipäevalaps väga ootab sõpru ja peol avastab, et ei tuldagi, siis on see vaene laps väga õnnetu. Kui enne on teada, et ei saa tulla mõni laps, siis saavad vanemad vähemalt ette rääkida, nt et Peeter on oma perega juba kuskil ja ei saa tulla vmt.

Hiljem küllakutsumisega on nii, et võimalik, et see laps peab sinu last enda sõbraks, tahab ka koduses õhkkonnas mängida. See ei ole mingi vandenõuteooria, lapsed tahavad lihtsalt mängida. Ma ei tea, kas sa oled sama inimene, aga selliseid imelikke teemasid on siin Perekoolis ennegi olnud, kus vanem on sˇokis, et jumal hoia, teise lapse vanem kõnetas mind, kutsus last külla.

Ja kellegi sünnipäevale minek ei tähenda seda, et ilmtingimata tuleb ka oma lapse sünnipäeva nii pidada, et külalisi kutsuda tuleb. See, et sinu laps sai sünnipäevakutse, või läheb sünnipäevale, ei kohusta sind millekski. Ei tasu üle mõelda. Kõik on palju lihtsam. See on lihtsalt ühe lapse sünnipäev, see laps soovib sinu last sünnipäevapeole ja ka hiljem temaga mõnikord mängida. Ei midagi keerulist ega hullu, tavaline laste värk.

#3549454:

#3549375:

Kindlasti annad ette teada, et ei tule. Äärmiselt ebaviisakas on jätta lihtsalt minemata, sünnipäevalaps ju ootab. Leiad põhjenduse (olete ära, muu üritus planeeritud…lihtsalt, et see aeg ei sobi kahjuks vms). Ja vastad ka aegsasti, et teie laps sünnipäeva külalistega ei pea. Praegu viitad n nakkusohule. Või et laps veel liiga väike või teie perel sellised traditsioonid, et vaid vanemad ja vanavanemad külas.

Samas on ju tore, kui vanem(ad) aitavad lastel lähedasemaid sõprussuhteid luua. Ei maksa sellepärast nii tõre olla.

Mis selles toredat on? Lapsed peavad ise sõbraks saama ja sõbrad olla oskama, mitte ei topi vanem last kellelegi sõbraks.

Minu arvates on selline soov vägagi mõistetav. Ütled, et lapsed pigem kaklevad aias. Kahekesi mängimine väljaspool aeda aitaks neil teineteist paremini tundma õppida ja isegi kui sõprust ei teki, on võimalik, et edaspidi kaklevad nad aias vähem.
Minu laps oli koolis ühe poisiga kogu aeg karvupidi koos. Tegime vanematega samamoodi. Minu laps käis neil nv suvilas külas ja nende laps meil. Võttis pisut aega, aga nad õppisid üksteist aktsepteerima ja koos oli neil ka päris tore.