Teema: Lahkelid

Lahkhelid

#4315252:

Millest teil tekivad kaaslasega tavaliselt lahkelid? Kui tihti neid esineb? Kuidas lahenevad? Ja kes neid algatab (kui nii saab öelda)? Pange palun vastusesse kirja ka, kui vana ja mis soost te olete.

Mis need lahkelid veel on? 😀

Kui ma olin umbes 30, siis tekkisid mul kaaslasega lahkhelid seksi pinnalt. Mina soovisin seksi, aga kaaslane seda ei soovinud. Seda lahkheli meil omavahel klaarida ei õnnestunud ja me läksime lahku. Kui tuttavad küsisid, miks lahutasite, siis oli õiget põhjust (seks) piinlik tunnistada ja ma rääkisin lahkukasvamisest (mingi poliitiliselt korrektne loba)

#4315332:

#4315319:

Enne tuleks selgitada, mis on “lahkeli” (sellist sõna ei ole eesti keeles).

Siin on ilmselt tegemist nn poeetilise litsentsiga – vabadus kalduda efekti saavutamiseks rääkimisel või kirjutamisel kõrvale faktidest või tavapärastest keelereeglitest.

Arvan, et “lahkeli” on kirjakeeles “lahkesti”.

Ta lahkeli palus mul’ istet võtta.

Tahan õiglust. Pisiasjad, olmeasjad ja kes mida teeb ja ei tee – see ei ole oluline ja ei olnud ka nooruses.

#4326056:

Peamised lahkelid on siis, kui ta midagi unustab. Tal on kalduvus unustada näiteks mida poest tuua ja kalduvus isegi mitte vaadata kaasa antud nimekirja ja kalduvus seda mitte vaadata ka siis, kui ma saadan sõnumi kui ta poes on, et vaata palun nimekirja ka, ta näeb seda…ja ikka nimekirja ei vaata. Muidugi teeme seetõttu 85% oste e-poest ja 12% teen mina reaalsest poest. Tema seega ehk 3%. Seda aga pole olemas, et ta läheks nimekirjaga poodi ja tooks sealt rohkem kui ühe nimekirjas esineva asja. Ülejäänud üheksat kindlasti mitte. Või siis variatsioonidega, näiteks ma palusin vahukoort, kanaliha ja jahu, ta toob keefiri, sealiha ja kaerahelbeid. Kõik see oleks imekaunis ja täiesti mitte tülitsemist väärt, kui mul pole just parajasti algatatud ja lastele lubatud kanasupp klimpidega ning magustoiduks vahvlid vahukoorega.

Siis mina nutan ja tema on vihane, et miks ma pisiasja pärast nutan. Kuidas ma saan nii pisikese asja pärast nutta ja kuri olla. Ta ei saa aru, et ma pole kuri, vaid mul on kurb, sest ilmselgelt on asi minus, kui ma pole sutnud paljude aastate jooksul mehele selegeks teha, et palun loe nimekirja ja osta seda, mis seal kirjas. See pole niisama rahvaluule seal nimistus, vaid need on asjad, mida vajan. 100% ise ka poes käia ei saa, teinekord pole see lihtsalt praktiline mul mnna 2 km kaugusele poodi, kui tema selle kaubanduskeskusega samas majas olevas trennis. Olen püüdnud nagu lapsele ka piltidega illustreerida tervet nimekirja, aga see ei takista tal toomast näiteks hambapastatuubi asemel tavotiplekkide puhastuspastat, sest oli ju punane ümbris ja pasta peale kirjutatud, mis sa tänitad. Maikuus olen haigevõitu olnud ka seda on juhtunud kaks korda. Enamasti umbes paar korda aastas.

<!– ezoic_video_placeholder-longer_content-288×162-999994-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-longer_content-288×162-999994-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-longer_content-240×135-999994-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-longer_content-240×135-999994-nonexxxclearxxxblock –>

Mis sööki siis saab teha tema arvates sealihast, keefirist ja kaerahelvestest?

#4326096:

#4326090:

Mis sööki siis saab teha tema arvates sealihast, keefirist ja kaerahelvestest?

Ei puutu küll asjasse, aga näiteks kaerahelvestega paneeritud sealiha ja keefiritarretis.

See tõesti ei puutu asjasse, kui inimesel on vahvlirauad kuumaks aetud ja näiteks lastele lubatud kanasuppi klimpidega.

#4326088:

Kas ta seda peaks ka normaalseks kui palun sul ehituspoest nt McGuyveri teipi tuua ja sa tuled tagasi poti roosa värviga?

Minule vastad. Seda ei saa juhtuda, sest ehituspood pole mu tavapärane keskkond. Seega kui lähen ehituspoodi, siis vaatan nimekirja. Kui nimekirja pole kuna vaja oli vaid 1-2 asja, siis mõtlen ja püüan loogiliselt tuletada, mida kur**it ma siia ostma tulingi. Kui ei meenu, ei kuhja suvalisi asju kärusse ja ei looda, et uus prill-laud ajab tebi asemel asja ära, vaid helistan ja küsin selle inimese käest, kes mind ostudele saatis, et mida ostma pidingi. Anna andeks, unustasin. Juhtub. Siis kas mõtlen välja, küsin üle või kui see on olemas, süvenen põhjalikult nimekirja. Kohe algusest lõpuni. Ja kui ei tea, milline on see teip (ma tõesti ei tea), siis kas küsin enne mehelt, küsin müüjalt, helistan poest mehele, helistan mõnele käeliselt osavale inimesele, googeldan telefonis, helistan sellesama poeketi infotelefonile ja küsin toote asukohta antud poes. Teen kõikidest teipidest pilti ja saadan mehele/sõbrale/isale ja küsin, milline neist. Ka kui tõesti ükski neist meetoditest ei tööta, siis küsin lõppudelõpuks mõnelt tunkedes kaasostlejalt nõu.

#4326111:

Mis selles asjakohatut oli, et ma küsisin, mis selle sealiha, keefiri ja kaerahelvestega süüa teha saab? Aga ikka targutad.

Said vastuse, mis su probleem on õigupoolest? Targutad praegu ju sina. Saan aru, et tahtsid kurta, et toodi valed asjad, aga siis hakata küsima, mis nendest asjadest saab teha, on ju rumal. Igast asjast saab süüa teha, see polnud praegu ju point.

#4326056:

Peamised lahkelid on siis, kui ta midagi unustab. Tal on kalduvus unustada näiteks mida poest tuua ja kalduvus isegi mitte vaadata kaasa antud nimekirja ja kalduvus seda mitte vaadata ka siis, kui ma saadan sõnumi kui ta poes on, et vaata palun nimekirja ka, ta näeb seda…ja ikka nimekirja ei vaata. Muidugi teeme seetõttu 85% oste e-poest ja 12% teen mina reaalsest poest. Tema seega ehk 3%. Seda aga pole olemas, et ta läheks nimekirjaga poodi ja tooks sealt rohkem kui ühe nimekirjas esineva asja. Ülejäänud üheksat kindlasti mitte. Või siis variatsioonidega, näiteks ma palusin vahukoort, kanaliha ja jahu, ta toob keefiri, sealiha ja kaerahelbeid. Kõik see oleks imekaunis ja täiesti mitte tülitsemist väärt, kui mul pole just parajasti algatatud ja lastele lubatud kanasupp klimpidega ning magustoiduks vahvlid vahukoorega.

Siis mina nutan ja tema on vihane, et miks ma pisiasja pärast nutan. Kuidas ma saan nii pisikese asja pärast nutta ja kuri olla. Ta ei saa aru, et ma pole kuri, vaid mul on kurb, sest ilmselgelt on asi minus, kui ma pole sutnud paljude aastate jooksul mehele selegeks teha, et palun loe nimekirja ja osta seda, mis seal kirjas. See pole niisama rahvaluule seal nimistus, vaid need on asjad, mida vajan. 100% ise ka poes käia ei saa, teinekord pole see lihtsalt praktiline mul mnna 2 km kaugusele poodi, kui tema selle kaubanduskeskusega samas majas olevas trennis. Olen püüdnud nagu lapsele ka piltidega illustreerida tervet nimekirja, aga see ei takista tal toomast näiteks hambapastatuubi asemel tavotiplekkide puhastuspastat, sest oli ju punane ümbris ja pasta peale kirjutatud, mis sa tänitad. Maikuus olen haigevõitu olnud ka seda on juhtunud kaks korda. Enamasti umbes paar korda aastas.

<!– ezoic_video_placeholder-longer_content-288×162-999994-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-longer_content-288×162-999994-nonexxxclearxxxblock –><!– ezoic_video_placeholder-longer_content-240×135-999994-clearholder –><!– ezoic_video_placeholder-longer_content-240×135-999994-nonexxxclearxxxblock –>

Tuleb hakata käituma täpselt samamoodi, mees palub midagi, unustan lihtsalt ära. Ei lähe peale tööpäeva koju, mul jumala ükskõik, mida mees sööb. Tema sokid ja asjad ei pea minu käe läbi masinasse jõudma, tema kõnedeleei pea ma samamoodi vastama. Ja seksi ma ka ei taha.

Kõik läheb iseenesest korda, kui veel naeratan ka ja nurina peale teatan, ahah ja  et miks tige oled vms.

Kuigi ma tean, et mis mehe puhul normaalne. See naise puhul äärmiselt õel.

#4326127:

Mind häiris kui kodukontori õhtuks köögikapid tasse jt nõusid täis olid (mina töötasin väljapool kodu)

kui ma poes pool arvest pidin maksma ja mees kõiki asju valimatult sinna ladus (ise võtsin mõne soodustoote ka lisaks).

Kui ühtegi majapidamis või koristustarvet osta ei tahetud, mees ju neid ei kasutanud

Kui kraanikausid hommikul ära määriti

Kui sõbrannaga välja mindi “see on ju töökaaslane, missul viga on…” saatel

Kui väljas kulutatud kohviraha tagasi küsiti

Jne

Jne

Ma iga kord imestan, et kuidas selline eksemplar meheks jõuab saada. Kas siis kohtinguperioodil mitte midagi sellest ei ilmnenud? See äärmine ihnsus ja ärakasutamine? Üldsegi mitte?

#4326125:

Tuleb hakata käituma täpselt samamoodi, mees palub midagi, unustan lihtsalt ära. Ei lähe peale tööpäeva koju, mul jumala ükskõik, mida mees sööb. Tema sokid ja asjad ei pea minu käe läbi masinasse jõudma, tema kõnedeleei pea ma samamoodi vastama.

Mulle vastad.

Eip, ei paani hakata teda ümber kasvatama. Kuna mina enam selgemini nimekirju koostada ei oska, siis lihtsalt mängin oma peas asjad ümber. Edaspisi sisaldavad tema poenimekirjad vaid nice to have asju. Kõik vajalik tulev kas koju varuda ette või tellida e-poest, minna ise või näiteksisegi paluda sõbrannat.

Seda poolt, et saaksin teda kuidagi korrale kustuda sellega, et ei pese ta pesu, siis see ei tööta. Niikuinii peseb tema meie majas kogu pesu ja kõik nõud. Kui ma süüa ei tee, võtab kapist, mis on.

#4326056:

Peamised lahkelid on siis, kui ta midagi unustab. Tal on kalduvus unustada näiteks mida poest tuua

INIMENE! Loe ometi eelnevaid kommentaare!

#4326289:

#4326142:

Kuna mina enam selgemini nimekirju koostada ei oska, siis lihtsalt mängin oma peas asjad ümber. Edaspisi sisaldavad tema poenimekirjad vaid nice to have asju. Kõik vajalik tulev kas koju varuda ette või tellida e-poest, minna ise või näiteksisegi paluda sõbrannat.

OK, aga kas/kuidas ta ise sellist käitumist selgitab. Ei ole ju normaalne, päriselt ka. Muus osas ikka suudab funktsioneerida? Noh et kui tööl on vaja mingi kindel asi ära teha, siis ei tee hoopis midagi muud?

Selgitab…selgitab unustamisega. Sisuliselt aga võtab ta n1mekirja kui üldist juhist, mitte karmide käskude-keeldude nimistut (üks paprika, keskmine, mitte roheline). Tööl saab ta väga hästi hakkama. Tal on olemas rodu asju, mida ta teab, et peab tegema. Näited, mis pole päris elust. * mõtle teema, kirjuta esitlus * saavuta kokkulepe firmaga zzusnd * mõtle välja tuleva kuu prioriteedid * tee tuleva nädala asju ette * neljasammuline tööprotsess efektiivsemaks

Ehk siis ta elab nimekirjade järgi, ta teab, mida ta SAAVUTAMA peab, aga ta ei ole elanud ega oska elada nii, et iga samm talle ette öeldakse. “Vüta roheline pliaiiatsja ruuduline paber, kirjuta oma nimi paremasse nurka üleval” – see käib tal üle mõistuse. Tema jaoks on poenimekiri täidetud, kui poes käidud, süüa mitmekesiselt ostetud ja piisavas koguses. Mingid detailid ja mikromanageerimine – pähh.

Näiteks lastega oli täiesti piisav, kui talle öelda – hoolitse laste eest neljapäeval ja reedel. Ta teadis pealisülesannet ja täitis selle KÕIK etapid. Kui ma oleksin hakanud ette kirjutama, beebil vaheta mähkmeid kell see, see ja see ning sööda kell too, too ja too. Ja et vanemale poisile prae kaks kahelt poolt praetud muna kell 8.05 ja tüdrukule pane selga see sinine kleit ja mummudega käekott. siis poiss aeda kella 8.30ks ja tüdrukuga Aia tänava parki, tagasiteel osta talle poest joonistlusplokk kiisuga ja poisile järele minne võta kaasa Pontu, siis oleksid lapsed olnud õhtuks puhtad, söödetud, mägitatud, rõõmsad, beebi puhas ja roosa…aga mitte minu nimekirja järgi. Poiss oleks saanud singivõileiva ja tüdruk pruunid püksid, beebi soodetud ja vahetatud, vannitatud…aga vannitada võinuks ta teda kell 14 näiteks.

Seepärast otsustasingi teda mitte nimekirjadega enam koormata. Teema oli lahkhelidest ja otsustasin, et sel teemal neid enam ei tule.

#4326329:

Võikski siis olla jah ülesanne, et too midagi, millest õhtusööki valmistada, mida kõik söövad.

Kui mulle nii öeldaks, siis sööksite karbist mäkki või hessi. Sul on hea mees, kui selle ülesandega hakkama saab.