Teema: Laps ei kuula sõna

Meil kestab see “kohutav 2,3,4” aegajalt senimaani.
Põhjusteks üldjuhul on:
-liigne erkaaniaeg
-väsimus(pikad lasteaia päevad)
-tähelepanu vajadus
-liiga palju magusat

Vahel harva, kui mul omal on väsimus periooditi peal ja nihverdan ennast lapsega tegelemisest ja mängimisest liiga pikalt ära õhtuti, siis just nii ta mul käituma hakkab.
Pikali tänaval küll ei viska, sest ta on juba 4.5a aga sõnakuulmatuks muutub küll.

#2971445:

Soovin aru saada, kuhu see koer maetud on.

Koer on vist maetud surnud ringi. Esimestel kordadel, kui ta piire katsetas, polnud vanemad ehk otsusekindlad, andsid järele? Seda enam ta proovis, seda enam vanemad närvi läksid? Tüli ja paha meeleolu kodus? See on kerge tekkima. Sellest ehk ka lapsel tunne, et armastusest jääb puudu. Ja ta üritab seda lihtsalt välja karjuda, nõudes pidevat tähelepanu. Ta saab tähelepanu, aga mitte sellist, mida ta tegelikult vajaks – armastust ja hellust ja rahu. Lapse närvilisus väljendub teisiti kui täiskasvanute oma, kui ta on stressis, siis ta ei oska selle tundega mitte midagi peale hakata, väljendubki agressiivsuses.
Ei tohi rääkida 30 korda, et pane riidesse! Kui juba ütlesid korra, siis ka panete riidesse.
Kui viskab tänaval 10 korda pikali, siis lihtsalt võta kohe kaenlasse ja vii koju (nõuab muskleid muidugi 🙂 ).
Kui poes loobib kaupa, siis samuti kohe kaenlasse ja välja. Ära käi sel perioodil lapsega poes – see ajab teda veel rohkem närvi (pahandad ja keelad kogu aeg).
Muuda kardinaalselt oma käitumist (kuna tema ju ei oska ja iseenesest see üle ei pruugi minna, eriti, kui juba püksi ka pissib), ela raske aeg üle ja usu, läheb paremaks.
Selles eas laps on veel täielikus sõltuvuses vanematest ja ainult teie saate teda aidata. Tal endal on ju ka väga halb olla! Ta ei röögi mitte rõõmust ju.

kas puhkepäevi teete lasteaiast? Või vähemalt poolikuid päevi? Neil on jube raske kogu aeg tubli olla.

Meil on sama tee läbitud. Viiendal eluaastal läheb paremaks, meie kogemusel 🙂

Nõus sellega, et üks kord ütled ja kordamisele asi ei lähe. Nüüd hakkab jõuluaeg, kasuta päkapikke oma hüvanguks – päkapikud piiluvad ja muu see jutt. Tõesti, poes ma ka ei käinud lapsega. Las isa käib, või on isa lapsega kodus samal ajal. Peaasi et halva käitumise eest ei premeeri – stiilis jää ometi vait, siin on see komm.

Ja premeeri hea käitumise eest.

Minu lapse puhul aitas, kui hakkasin talle iga päev lühematel ja pikematel perioodidel pöörama 100% tähelepanu.

Kui läksin lasteaeda järgi, siis õhtul oligi minu ja tema aeg. Vatasin lapsele otsa, rääkisime, mängisime, tegime seda mida ta tahtsi koos minuga teha. Ei mingit multitaskingut ja muude asjade ära tegemist lapse kõrvalt – poeskäik, koristamine, söögi tegemine, telefoni näppimine… oli puhtalt tema aeg kasvõi ainult pooleks tunniks või tunniks. Iga päev.

Selline jäägitu tähelepanu kasvatas usaldust ja lapsega läbi saamine muutus ka muudel hetkedel üllatavalt heaks.