Tere! Meie perel on järgmine mure. 2 päeva nädalas on lasteaias üks õpetaja ja 2 päeva on teise õpetaja päevad. Kui on õpetaja X, siis laps nii rõõmsalt läheb lasteaeda, lehvitab juba aknal õpetajat märgates talle, läheb rõõmsalt ja heatujuliselt rühma, kui on õp Y päev, siis laps juba aknast õpetajat nähes, hakkab (ilma liialdamata) hüsteeriliselt nutma, vaatab mulle suurte hirmunud silmadega otsa, et “emme, ära vii mind”. See on iga kord, kui on õp Y päev. Saan aru, et ei peagi õpetaja meeldima, aga see pole see, vaid lapsel on hirm ja hommikuti ka kodus on hakanud küsima, ega pole õp Y päev.
Lasteaia juhtkonnaga rääkides lahendust ei tulnud, õpetaja oli nii nipsakust täis, justkui meie ässitame last üles- miks ma peaksin seda tegema? Mu ainus soov on, et lapsel oleks hea ja tore lasteaias olla. Lasteaia sõnul on tegu väga hea õpetajaga ja pigem on asi meis. Palun andke nõu, kuidas olukorda lahendad? Aitäh!
Teema: Laps kardab? ühte õpetajat
Nagu ikka. Pool infot puudu.
Alustame sellest, et kui vana on laps – kas äkki oleks kohane juba lapselt küsida, et miks see teine õpetaja ei meeldi? Küsida tolle õpetaja päevade õhtul natuke rohkem ka päeva kohta lapselt, et mida tehti, kuidas tehti jne.
Ja siis kas oled teistelt vanematelt uurinud, millised on nende kogemused? Kui ainult sinu lapsele ebameeldiv, siis võibolla ongi asi väga lihtne – õpetajal on lihtsalt nt liiga paksud prilliraamid ja seetõttu kurja näoga, õpetaja on väga suurt kasvu ja seetõttu hirmutav vmt pisiasi, mida ei saagi muuta
Selle info põhjal ei saa vahet teha, kas hirmuks on tegelikult alust või mitte. Küsida võiks lapselt ja küsida võiks lapsevanematelt, kelle laps on samas rühmas. On suur tõenäosus, et hirmuks alust pole ja sel juhul tolmu üles keerutades kasvatad ainult lumehelbekest. Laps peab harjuma, et on erinevaid inimesi olemas. On aga ka võimalus, et on mingi tegevus, mida see õpetaja teeb hirmutavalt mõnede jaoks. Või siis on laps kogemata haiget saanud millegi käigus (no näiteks õpetaja tõmbas talle saabast liiga järsult jalga vms lambiasi) ja nüüd seostab seda selle õpetajaga. Kui on mingi tõsisem asi, peaks see ikka teistel lapsevanematel samamoodi probleemina püsti olema. Ja alles siis on mõtet õpetaja enda jutule ja vajadusel juhtkonna jutule minna.
Seda ei saa nõuda, et kõiki õpetajaid armastataks üheväärselt ning ei saa nõuda, et õpetaja jagaks kõigile lastele armastust, saab nõuda töötegemist ja eakohast suhtlemist (õpetamist, laste juhendamist ja valvamist, hoolitsust – riided seljas, kuivad, kõht täis). Samuti ei saa nõuda, et minu lapsel oleks teine õpetaja, ilma konkreetse osutuseta, mida algne õpetaja valesti teeb.
Otseselt nõu ei oskagi anda, aga oma kogemusest tean, et mõnel lapsel lihtsalt tekib tugev eelistus ühe õpetaja suhtes. Töötasin ise varem lasteaias ja mul oli väga tore ja aktiivne kolleeg, lastele ja vanematele ta meeldis. Ometi oli üks laps, kes eelistas ainult mind ja kui puudusin, siis jäi hüsteerilise nutuga lasteaeda. Laps oli muidu igati tubli ja rahuliku loomuga. Töötasin sõimerühmas.
Jah, see ei pruugi tähendada, et see õpetaja kuidagi paha on. Lapsele võib lihtsalt teine õpetaja rohkem meeldida ja nutab pahameelest, kui teda pole.
Kuidas see õpetaja siis nipsakas oli?
Lasteaias töötavad ikkagi vastava haridusega pädevad inimesed ja kui lasteaed on töötajaga rahul, peab last toetama vanem, et ta õpetaja omaks võtaks. Mina küll soovitan rääkida lapsele, et vaata kui tore see õpetaja Y on. Vaataks, et kui kõrvalt kiita ja julgustada, kas laps saab oma trotsist üle.
2 päeva nädalas on lasteaias üks õpetaja ja 2 päeva on teise õpetaja päevad.
Praegu ei ole soovitav lapsi nii palju lasteaeda viia
Siin postitajad on veidi naiivsed, ilmselt olete alles noored emad. Ma olen nüüdseks koolilaste ema ja elukogemus on mõne aasta tagune. Ühes Tallinna lasteaias töötas koguni kaks vägivaldset õpetajat, üks pani lapsi koristajaruumi pimedasse kinni ja lohistas last, teine karjus laste peale enamuse ajast ja laste sõnul lõi neid. Kuna tunnistajateks oli teine kasvataja ja lapsevanemad, siis oli põhjust lapsi uskuda. Kahjuks juhataja nii ei arvanud ja läks üsna pikalt aega, enne kui mõlemad lahkusid. Kui tunnistajaks olnud kasvataja vanematele rääkis, mis toimub, olime väga shokeeritud ja enamus meist kahetses, et lapsi varem ei kuulanud ja kohe jõulisemalt ei nõudnud kasvatajate lahkumist. See laps keda kinni pandi koristaja ruumi, tal tekkisid probleemid tualetis käimisega, ta ei suutnud isegi koolis tualetti minna, sest lasteaias kasvataja karjus ta peale kui ta tualetis midagi valesti tegi.
Kuna tunnen õpetajaid ja kasvatajaid oma tutvusringkonnas, siis see mida lapsevanemad näevad, on jäämäe tipp, reaalsuses ei pruugi kõik nii olla. Toredaid ja hoolivaid kasvatajaid on palju, aga mõni neist võib osutuda halvaks inimeseks, kes lapsi ei salli ja ainult raha pärast tööl käivad ja oma halva poole seal välja elavad.
