Teema: Lapse elatis koroona ajal

Mõistlik on kokkuleppele jõuda kui vähegi võimalik.
St emal on õigus loomulikult leppida sellega, et mingis kuus saab vähem elatist aga NB!-kui elatis on ametlikult välja mõistetud, tekib võlg, kui ise vähem maksta…ja emal õigus kohtutäituri poole pöörduda st sel juhul on tehtud nii, et kantakse korrektselt väljanõutu üle aga ema annab osa (n nende x nädala toiduraha) lapsega kaasa v kannab uuesti isale.

Seadus on üsna jäik- notariaalse kokkuleppega või kohtu poolt kinnitatud elatist peab maksma igal juhul st omaalgatuslikult sealt mahaarvamisi teha ei tohi.

Samuti on seni oldud seisukohal, et üldjuhul ei seota elatist teise vanema juures viibimisega vaid see on jälle eraldi teema ja kokkulepe.
St kui ongi nii, et lapse peamine elukoht on n ema juures, siis isa maksab emale välja mõistetud suuruses elatise nii sel kuul, kui laps oli (n koolivaheajal) 3 nädalat isaga kui ka siis kui ei olnud päevagi. Nimelt loetakse, et osa elatisest on püsikulud (n elekter, kütet ei kulu vähem kui laps ema juures kodus pole) või n ö suuremateks ostudeks (ema paneb mitu kuud 50 kõrvale, et osta kirjutuslaud, suurem voodi, jalgratas vms), mitte vaid igapäevakuludeks (toit).

Jah, kui soovid muuta midagi, pead nõudega kohtusse pöörduma.

Mina sinu asemel kaaluksin lapse püsivalt enda juurde võtmist. Tundub, et lapse emale on raha tähtsam kui laps.
Kui sa seda ei tee siis mõne aasta pärast näed last sama palju kui oma kõrvu. Paraku.

#3405959:

Oota, aga kas isa ei pea samu asju lapsele tagama? Kas isa ei või lapsele asju osta?

Ei usu tõesti, et isa selle nädalakese ajal hakkab lapsele riideid ja asju ostma (meenutaks veel, et kaubakeskused on suletud)
Ma arvan, et antud juhul ei kulu isal eriliselt rohkem lapse peale kui tavaliselt ega emal eriliselt vähem. Suuremad kulud on ju nagunii riided, õppevahendid, elamine jne
Lapse riideid ilmselt peseb endiselt ema ja korraldab muud asjad.
Söögi peale kulub väga väike osa. Paari kuu pärast hakata sadat eurot edasi-tagasi jagama, milleks jamada?
Tunne rõõmu lapsega koosolemisest ja jäta rahad nagu on. Kui on plaan pikemaajaliselt lapse elukohta jagama hakata (püsivalt nii ümber korraldada, et pool aega isa juures), siis on teine asi.

#3406090:

Võid kirjutada vastused.ee, pädev jurist perekonnaõigusteemas vastab.

Ei soovita.

Parem pöördu otse kohtusse, kindlasti võta omale advokaat.

Aga milles on probleemi põhialus? Kas endiste partneritena on suhted väga halvad, või on isal rahaga kitsas käes hetkel? See sendisaagimine lapse seisukohalt on küll väga näotu lugu. Hetkel tuleks küll kõrvale jätta see ärapanemis-ja tagasitegemismoment. Ma olen ka isa. Ja ma võtaksin oma lapse, sest ta on üksi ja hädas. Ma olen tema isa eelkõige. Palju eest see laps sööb siis 2 nädala jooksul? Kui mu uus naine teeks selle koha pealt märkusi mulle, siis tähendab, et olen taas kehvasti valinud. Kui ainus probleem on halvad suhted ja pimestav soov kuidagigi veel millegagi ära panna, siis vaene laps, tõsiselt. Muul juhul aitab kindlasti lugupidavas vormis põõrdumine ja oma kehva rahalise olukorra selgitamine ning võimaliku kompromissi otsimine.
Sellel lool võib olla väga palju siin rääkimata asjaolusid. Ei tormaks ema materdama kohe.
Kaks erinevat võimalust näiteks:
Ema oli lahkuja pool, teise mehe juurde. Juhtub. Uue mehega loodud uus kodu. Mahajäetu on lõõdud, püüab eluga edasi minna. Maksab lapse emale elatist. Tuleb kuidagimoodi toime. Teemaalgatuses toodud situatsioon tekitab küsimusi, sest isal koormus kasvab veelgo ja võib tunduda, et see on ebaõiglane. Arusaasav
Teisel juhul lasi jalga mees. Ema jäi lapsega kahekesi ja püüab toime tulla nii oma väikese palga kui üksi lapse kasvatamisega. Üüritud on korter, kus lapsega elatakse. Kuidagi tullakse toime ja kõik toimib. Nüüd, eriolukorras, soovib mees elatise vähendamist 2 isa juures veedetud nädala arvelt. Emale tähendab see rahalist auku, sest korteri eest on vaja tasuda täismahus, lapsele ostetud arvuti eest vajab samuti järelmaks tasumist ja uusi pükse ning jalanõusid on ka hädast vaja lapsele kevadperioodiks.
Õigus võib olla nii ühel, kui teisel.
Parim on leida kompromiss. Kui isa olukord tõesti ei võimalda, siis ema vähendab elatist kokkuleppel lapse 2 nädala toiduraha arvelt. Aga kui isa räägib kohtusse minemisest, siis kõneleb siin pigem isiklik solvumine mitte rahaline vajadus.

Meil on laps u märtsi keskpaigast alates isa juures ja elatist ei küsi. Saatsin pakiga veel riideid juurde. Isa peseb, käsib, toidab, õpib koos lapsega jne. Isa on kodukontoris, mina peab tööl käima, mis mul saaks selle vastu olla, kui mul üks kohustus vähem. Muidu on elatis ka kokkuleppeline ja alla miinimumi, omavahelised head suhted on selle kõige eelduseks.

Ega sul ei olegi muud varianti, kui asi on rahas, siis jäta võtmata, kui tahad lapsele head, siis võta ta enda juurde.

#3406417:

#3406102:

#3406090:

Võid kirjutada vastused.ee, pädev jurist perekonnaõigusteemas vastab.

Ei soovita.

Parem pöördu otse kohtusse, kindlasti võta omale advokaat.

Nõu küsida võib ikka.

Kohus arvatavasti seda summat nii ei vähenda. Olukord on ju ajutine, laps ei ela püsivalt pool aega isa juures. Senine elatise maksmine käib ilmselt kokkuleppel ja mingit kohtulahendit selleks ei ole. Lähed kohtusse, võib tulemus olla fikseeritud elatis, proportsioonis elatise tõusuga. Seda sul küll vaja ei ole, sealt edasi poleks lapse emaga mingit läbirääkimisvõimalust.

Kui sulle sobikski, et laps pool aega või veelgi enam püsivalt sinu juures elab, siis võid kohtusse minna. Samas soovitan mõelda, kas sellisel moel kasvab lapsest terve inimene? Ei ju. Inimesel peaks ikka üks ja kindel kodu olema. Su kirjutatust jääb mulle tunne, et sul poleks ka midagi selle vastu kui laps sinu juures püsivalt elakski. Sel juhul aga peab hakkama elatist maksma tema ema ja emale see kindlasti ei sobi.

Mingit vastust sa neti teel nagunii ei saa. Kohus on koht, kus asja arutatakse. Ei ole vaja kuulata mingit nutujoru headest suhetest lapse emaga.
100% algata elatise vähendamine. Sa oskad ju sama hästi oma raha lapse heaks kulutada või kuidas!

Miks teie suhted nii hullud on, et sellistes asjades kokkuleppele ei saa?

#3407259:

Need suhted ju ei ole hullud, vastasel juhul ema ju last isa juurde ei annakski. Ema huvitab vaid raha, mitte see, kas ta laps on üksi kodus ja kas ta saab õppimisega hakkama jms. Praegusel juhul on laps pool ajast isa juures, aga ema nõuab raha ju endiselt sama palju.

Sama võib ju isa kohta öelda, et huvitab ainult raha, mitte see, kas ta laps on üksi kodus ja saab õppimisega hakkama. Mingi söögiraha võiks ema elatisest maha arvata, aga muud kulutused tal ju ei vähene.

Kui tahate selle isa jutu peale ema kividega surnuks loopida, siis mõelge hetkeks ka selle peale, et 2 nädala toiduraha nimel kaalub isa kohtu poole põõrdumist. Kohtud teadupärast jahvatavad raha eest. Siin on kahe inimese vaheline kius. Kõik üritavad toime tulla. Nii üksi last kasvatav ema kui ka isa arusaadavalt. Miks ei saa rahulikult kokku lepitud?

Kui minu laps oleks poole ajast isa juures, siis ma mingit elatist ei küsiks. Suuremad ostud arutaks temaga läbi ja maksaks pooleks. Vihikud-pastakad ja taskuraha saaks peretoetusest.
Kahjuks see isa last nii pikalt enda juurde ei võta.
Mida sina tegema pead, ei teagi. Äkki kohtusse pöörduma?

#3410535:

#3406371:

Meil on laps u märtsi keskpaigast alates isa juures ja elatist ei küsi. Saatsin pakiga veel riideid juurde. Isa peseb, käsib, toidab, õpib koos lapsega jne.

Aga siis sa peaksid ju ise elatist maksma.

Miks, kui laps on pool märtsi ema juures ja teise poole isa juures? Teiseks – kas ma ütlesin, et ma ei kavatse maksta?
Kui eriolukord venib pikemaks ja laps jääb pikemaks sinna, küll siis paistab, kas isa küsib või mitte. Tundes oma lapse isa, siis ilmselt ta ei küsi.

Ütledki mehele, et ei huvita miski koroona viirus! Saad viiruse ja kõngedki maha siis saab vähemalt toitjakaotuspensioni.