[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]k-a-i-l-i kirjutas:[/small]
Saad ikka midagi teha. Saad vältida seda, et teised Su vigu kordavad.
Pead siin foorumis ja igal pool mujal noorematele rääkima, et keppida võivad nad kellega tahavad, aga perekonnaelu tuleb elada sellisega, kes ei ole mingi tubaka/alko/narko sõltlane ja kellele meeldibki olla kodus, mitte pidudel. Ja lapsi tuleb saada ainult nendega, kellel korralikud geenid.[/tsitaat]
Ja kuidas neid \”korralikke geene\” tuvastada?
Ma pole kunagi maganud suvalistega – ainult nendega, kellesse armusin ja aastaid koos olen olnud. Kuidas valida, kellesse armuda? Abiellusin mehega, kelleta ei suutnud hingatagi, nii armunud olin. Abielu kasuks selle järgi, et oli hea töömees, korralik, sai sõprade lastega hästi läbi; tahtis minuga peret ja lapsi; oli pikk ja ilus, pealtnäha edukast ja korralikust suguvõsast.
Pärast abiellumist tuli masu ja laps üheaegselt ning mees kaotas töö. ja siis see algas – algul vähene, siis üha suurenev joomaharjumus. Keerutamised, lubadused, vabandused. Muutus laisaks, jättis kõik vedelema – ka tööriistad, mida enne hoolega hoidis. Siis hakkas tulema tigedus, lõpuks vägivald. Lapse pärast ei saatnud kohe pikalt, otsisin abi – perenõustaja, psühholoog, lõpuks isegi psühhiaater. Aga kasutegur null, lõpuks tuli kallale nii oma lapsele kui minule, vaevu pääsesin eluga – ja seda kõike laste ees. Sitakott, ühesõnaga.
Suguvõsa pöördus minu vastu. Et nemad lihtsalt \”ei usu\” ja kõik. Traumapunkti tõendid, minu süsimustad sinikad ja kohtuotsus seda ei muutnud. Lapselapsi ka üle läve ei lasta – ilmselt käivad need alati emaga komplektis. See üllatas enim – olin neid kogu aeg kõigi mu püüdlustega kursis hoidnud ja vägivaldselt oli ta käitunud sel ajal ka oma meessoost sugulaste suhtes nii, et lausa veri väljas.
Miks ma seda räägin – et sinusuguse piiratud silmaringiga inimene mõistaks (ehk on see mingis maailmas võimalik), et kõik ei ole maailmas nii lihtne. Ja et inimesed muutuvad vastavalt elu etteantud katsumustele – kes paremuse, kes halvemuse poole.
Ja seda, et vanemate omavahelised suhtes (kes pott, kes kaas) pole üldse olulised lapse seisukohast võttes – tema vajab hoolitsust ja ülalpidamist. Kui üks vanem seda tahab ja suudab anda, teine aga mitte – siis on lihtsalt meeletu õelus ja südametus hakata neid inimesi võrdsustama ja ütlema, et naine ongi selle kõige ära teeninud, laps samuti – puhtalt sellepärast, et ema armus valesse inimesse.
Muide – mina olen ka olnud tubakasõltlane. Aga jätsin päevapealt maha, kui olukord seda nõudis. Pidudel olen ka käinud, alkoholi ka joonud. Mis siis? Pereelu suudan sellegipärast elada, ega pereinimene ei pea 100% kodus passima ja kõigest meelelahutusest loobuma.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt 02.12 23:48; 03.12 06:31; 03.12 19:42; 03.12 21:50; 05.12 21:17; 05.12 21:21; 06.12 13:21; 06.12 13:48; 06.12 14:04; 06.12 17:08; 10.12 13:18;
