Meil eksiga kolm ühist last. Noorim saab kohe 3 ja suuremad 12 ja 17. Vanimal pole probleemi, aga suhtleb isaga minimaslselt ja ainukt siis, kui isa naist kodus pole.
12 aastane tahab isa juurde minna ja suhtleb isaga telefonis. Kui aga isa uus naine on ka kohal, siis leiutab ettekäändeid, miks isa juurest ära tulla. Võtab ka uue naise öeldut väga südamesse ja nutab pärast kodus.
Kõige väiksemalvist on lihtsalt emme faas, et ei taha isa juurde minna ja nutab hüsteeriliselt. Samas isa sõnul on tema juures rõõmus.
Eksiga saame enam-vähem.normaalselt läbi. Laste jaoks üritab olemas olla.
Uue naisega,ta koos ei ela, aga suvel ja enamikel nädalavahetustel on see uus naine tema juures. Lastega turvustati seda naist umbes aasta tagasi. Mina olen ta omaks võtnud ja oleme laste sünnipäevadel kohtunud ja lobisenud. Ta on oma loomult järsk ja konkreetne. Asi polegi selles mida ta ütleb, aga kuidas ta seda teeb. 12a tütrele räägib tervislikust toitumisest (uus naine on vegan) ja trennist ja kehakaalust. See on tütrele nagu kõige keerulisem, sest tütar rääkis, et 2 päeva ei julgenud isa juures süüa, sest kartis, et muidu saab riielda.
Paar korda olen laste isaga rääkinud ja tema väidab, et uus naine väga hoolib ja muretseb laste tervise ja heaolu pärast ning keskmine tütar reageerib üle, sest tal on see teismeea algus ja on kaalus juurde võtnud (ei ole ülekaaluline, aga keha on muutunud).
Ma olen ikka lapsi julgustanud isaga sihtlema ja nad on siis sinna läinud. Nüüd siis aga on seda draamat nii palju, et mulle kohati tundub nagu sinniksin neid tagant. 12aastane on ka vanaemale rääkima hakanud, et ei taha ja tal ebamugav jne. Ema mul on olnud üksikvanem ja usub, et tuleb uhke olla ja lapsed üksi üles kasvatada. Tema arvates solgutan lapsi nahu suhkrukotte. Väiksem on 1 päev nädalas isaga ja 12a tütar 2nv kuus + mõned päevad veel, kui on.mingi üritus kuhu isa ta kaasa võtab.
Mida teie teeksite? Sunniksite lapsi minema või jätaksite asja lapse otsustada?
Teema: Lapsed ei salli isa uut naist
12a tütrele räägib tervislikust toitumisest (uus naine on vegan) ja trennist ja kehakaalust.
Kas sel keskeakriisis vaevleval tibil oma lapsi pole?
Et kohe “emaks” tahab hakata, selle asemel, et nagu sõbrasse suhtuda…
Isenesest on hea, et suhted on teil omavahel korras, aga lapsi ei sunniks – äkki saaks korralda nii, et siis kui lapsed on seal – siis on nad isaga omavahel. Sundimsega ei saavuta midagi, vaid suurendad trotsi.
Ma arvan, et mingil määral oleks vaja sundida, kuna muidu on kerge tekkima see, et isa jääb kõrvale ja üks hetk ei osata üksteise eludes osaleda. Eriti kui isa ise tahab lastega tegeleda ja neid enda juurde võtta, siis ei laseks isa-laste suhtel katkeda. Küll aga võiksid lapsed saada siis valida, millal ja kaua nad käivad.
Kui naisel endal lapsi pole? ehk ta ei oska lastega suhelda – st teismelise tüdrukuga. Ehk lapsega kodus lihtsalt arutada, et mida ta ütles, mis pani end kehvasti tundma. Proovidagi rääkida inimeste erinevustest ja elustiilidest ja pigem ehk rõhutadagi, et ta ilmselt tahab head, aga ehk ei oska väljendada või ei tea kuidas. Et laps lihtsalt kuulab, mõtleb ahah, aga ei võtaks hinge.
mingi järsu kõneviisiga hullu vegani juurde ma küll lapsi ei saadaks. Kui isa tahab lastega suhelda, siis peab ta leidma mooduse, kuidas seda teha nii, et toda naist kohal ei ole.
Kust see jama alguse sai, teemaalgataja? Kas sina leidsid mingi uue ja jätsid mehe maha või jättis see mees sinu tolle järsu ütlemisega vegani pärast maha?
Vahet pole, kas laste isa uuel naisel on lapsed või ei. Sinu omad talle ilmselt ei meeldi ja oskab nad peenelt paika panna. Keskmise puhul on see hästi õnnestunud, laps ei tahagi enam isa juurde minna. Seda ilmselt oligi vaja. Vanim on nii vana, et see ei tule nagunii ja noorim on nii väike, et kasvab ise välja. Varsti isa unustatud jne.
Aga see on küll hea küsimus, miks te lahku läksite.
12a tütrele räägib tervislikust toitumisest (uus naine on vegan) ja trennist ja kehakaalust.
Kas sel keskeakriisis vaevleval tibil oma lapsi pole?
Et kohe “emaks” tahab hakata, selle asemel, et nagu sõbrasse suhtuda…
Ma ei lugenud küll ühtegi sõna ega isegi mitte vihjet uue naise vanuse kohta?
Kui suur see elamine on? Kui on korter, siis on küsimus ka ruumis, mida igaüks vajab. Ja ega lapsed siis ka rumalad pole, saavad väga hästi aru, mida nad seal teises toas teevad öösiti. Pinges nii lapsed kui naine. Isa on kahe heinakuhja vahel, tahab lastega olla ja uue naisega ka. Ega siin head lahendust polegi, ise jätaks lastele täieliku vabaduse otsustada, kus nad olla tahavad. Millega ma aga nõus pole, et hakkavad kahevahelt jooksma. Et kui minnakse 2 päevaks, siis ollakse 2 päeva. Et enne tuleb ise teha otsus, kaua ollakse. Ja kui miskit väga häirib, tuleb rääkida sellest isale. Hirm, millest siin juttu oli, pole ju tekkinud selle naisega suheldes, see on tekkinud varem. Selle naise puhul ta julgeb rääkida, et on hirm. Aga kui neid asju mida kardab on ka omas koduses elus?
12a tütrele räägib tervislikust toitumisest (uus naine on vegan) ja trennist ja kehakaalust.
Kas sel keskeakriisis vaevleval tibil oma lapsi pole?
Et kohe “emaks” tahab hakata, selle asemel, et nagu sõbrasse suhtuda…
Ma ei lugenud küll ühtegi sõna ega isegi mitte vihjet uue naise vanuse kohta?
Ah, see tavaline v..uviha. Teine variant oleks olnud kirjutada- 20 a. ajudeta tibi. No see kana valis “keskeakriisis vaevleva tibi”.
Kui sa ise selle uue naisega normaalselt suhtled, miks sa siis ometi seda temaga jutuks ei võta, vaid laste isaga räägid?
Kust see jama alguse sai, teemaalgataja? Kas sina leidsid mingi uue ja jätsid mehe maha või jättis see mees sinu tolle järsu ütlemisega vegani pärast maha?
Jeesusmariia, mis vahet seal on! Minevik on minevik ja kuigi see võib rikkuda täiskasvanute suhteid, ei anna see mitte mingit õigustust lapsi peedistada!
Oluline on, et hoopis isa ise on see, kes peaks neid teravaid nurk pehmendama – teemaalgataja peab rääkima laste isaga, et sellised asjad häirivad lapsi. Ja isa ei saa asja võtta nii, et “laps reageerib üle”. Selline suhtumine on lihtsalt hoolimatu ja isa rikub oma suhted lastega niimoodi ise ära. Aga vanema ja lapse suhte puhul on vanem see, kes vastutab, nii et isapoolne probleemi eitamine on oma vastutuse ära veeretamine, muud midagi.
Teemaalgataja, soovitan sul koos laste isaga minna lastepsühholoog juurde nõustamisele ja sellest rääkida. Seal ei pea olema ainult sellised lahendused nagu et isa uus naine ei tohi kohtumiste juures olla või et lapsed üldse isa juurde ei lähe, seal on muid variante ka. Õigupoolest, kui see uus naine laste ellu nii palju sekkub, siis võiks tema ka teiega koos nõustaja juurde tulla.
Kui sa ise selle uue naisega normaalselt suhtled, miks sa siis ometi seda temaga jutuks ei võta, vaid laste isaga räägid?
Sest isa on sealpool see lapsevanem ja lapsed lähevad siiski isale külla, mitte tema uuele naisele. Isa peaks ennast kokku võtma ja mingi tasakaalu leidma selles olukorras. Ja ennekõike just isa peaks õppima oma lastega suhtlema ja neid kuulama.
Minu lapse isal oli ka selline naine, kes segi keeras oma dieetide ja toiduga. Oleks võinud endaga piirduda selle teemaga. Lõpuks tekitas lapsele alaväärsuskomplekse oma paksuse juttudega. Ei ole laps paks, vaid keha muutubki puberteedieas. Esialgu ma ei teinud väga välja, aga lõpuks arutasin asja lapse arstiga. Arst tõstis häält ja käskis sellised jutud lõpetada, et kasvav laps peab normaalselt sööma ja pubekaeas võibki olla keha teistsugune, kui ennem ja pärast. Nüüd uhkustab lapse isa eksnaise laps minu lapsele, et kui tema ema kõhu sisse tõmbab, siis olevat kõik ribid näha.
Ära lase hullul oma last kahjustada. Sunniviisiliselt pole tõesti vaja last isa juurde saata ja võidki isale öelda, et lapsega kohtuvad ilma naiseta.
See kärgperendus ajab mind oksele.
Mina jälgin ka ühte dieedi eestvedajat Eestis, olevat isegi paar raamatut välja andnud. No ehmatasin, päris skeletiks muutunud, minu arust juba söömishäirega.
Kahe vanema lapse puhul lepiksin mehega kokku, et suhtlevad ainult siis, kui uut naist kohal ei ole. Noorema osas …kui on isa juures rõõmus ja sinul kindlal ajal seda lapsevaba päeva vaja, siis käib tavapäraselt edasi. Samas aga võiksid kõik kolm last korraga isal külas käia. Tuttavad on nad uue naisega kõik ja see on tore, aga ise eelistaksin sellistel kohtumistel isa-laste “oma” aega. Kui kaks last kolmest eelistavad isa uue elukaaslasega mitte kohtuda, siis võiks nende soovi arvesse võtta.
Kui noorim saab kohe kolm, siis te ei saa olla kaua lahus olnud. Lapsed on lihtsalt alles lahkuminekust toibumaa ning isa uue pildile lisamine tõmbab kriipsu peale iga lahutatud lapse unistusele, et äkki vanemad lepivad ära. Perepsühholoogi juurde minge ja ära käsitle isa uut automaatse eeldusega kollina, sina ju sinna külla ei käi, seega ei oska hinnata.
See kärgperendus ajab mind oksele.
Mind ka. Noorim laps on 2a ja juba aasta tagasi tutvustati uut naist lastele. Milleks see kolmas laps ometi veel saadi kui niikuinii oli plaan pere lõhkuda.
Igasugused dieedijutud keelaks ma küll karmilt ära. Sina oled ema ja suunad oma lapse toidulauda. Isa uus kaaslane tehku toitu enda stiilis ja pakkugu lapsele, aga mingit moraalijutlust ja trennifilosoofiat sinna juurde vaja pole. Laps ei julgenud 2 päeva süüa kartuses riielda saada? Pagana, isegi mina ei tahaks sellisesse kohta minna, kus ma süüa ei julgeks. Mis siis veel 12-aastasest rääkida.
Saad mehega kokku ja räägid murest ning arutate, kuidas edasi minna. Täitsa võimalik, et uus naine hoolib lastest, aga ei ole üldse tema asi neid kuidagi mõjutada. Ütledki, et laps ei julge tulla, kuna süüa ei julge. Kui laps ikka süüa ei julge, siis ta ei reageeri üle ju.
Ja kui olukord ei muutu, siis ei utsitaks ma last enam tagant, et sinna läheks. Miks ta peaks minema kusagile, kus tal ei ole hea olla?
3-aastane on veel väike, tema paanitseb, et ema kaob ka ära nagu isa kadus.
Mina arvan, et igasugu jututeemade ära keelamised ei mõju. Varsti on siin perekoolis uus teema, et mehe eks ei luba mul lapsele tervislikke eluviise tutvustada. Ise saad kuulda, et oled hull eks, kes meest laste kaudu kontrollida püüab. Veganitele pole üldiselt mõtet tavainimese loogikaga läheneda, see on u nagu usuekstremistile rääkida, et ära viska pommi. See naine töötleb su pubekat ikkagi edasi.
Leppige parem nii, et isa veedab aega lastega, mitte laste ja uue naisega. Nii nagu ikka lapsevanematel, romantikat tehakse siis, kui laste kõrvalt aega üle jääb. Siingi on palju teemasid uute naiste kohta, alati kästakse uutel eemale ja suu koomal hoida, oma lastega tegelgu mees ise. Sinu olukorras on see igati mõistlik lahendus.
Nüüd uhkustab lapse isa eksnaise laps minu lapsele, et kui tema ema kõhu sisse tõmbab, siis olevat kõik ribid näha.
Isa eksnaise laps? Äää … see on nüüd küll kärgperenduse kõrgem pilotaaž. Lihtsalt uudishimust küsin, mis asjaoludel sinu eksmehe eksnaise laps ikka veel sinu lapsega suhtleb?
mina räägiks mehega konkreetsemalt – naine näägutab liiga palju ja tekitab lastes alaväärsuskompleksi.
Et kui mees probleemi ei lahenda, siis lapsed ei soovi seal käia – näeb ju mees ise seda.
Ah, mehed on ikka tossikesed. Küll ei saa nad eksiga hakkama, küll uue naisega, küll emaga. Alati on mõni naine, keda mehed kardavaf…
Isa eksnaise laps? Äää … see on nüüd küll kärgperenduse kõrgem pilotaaž. Lihtsalt uudishimust küsin, mis asjaoludel sinu eksmehe eksnaise laps ikka veel sinu lapsega suhtleb?
On see keelatud või? Kus on kirjas, et ei või suhelda? Väga lapsik mõtlemine, et kui paar läheb lahku, siis lapsed ei või enam suhelda. Loomulikult võivad ja suhtlevadki. Elasid ju aastaid koos nagu ühe pere lapsed ja minu meelest on küll normaalne, et suhtlevad ka edasi olenemata sellest, et mis suhted täiskasvanutel omavahel on. Mõned paarid jäävad ka sõpradeks, mis lastest rääkida siis. Ka mina saan selle lapsega hästi läbi, et mis mul peaks olema tema vastu. Mul pole selle lapse ema vastu ka midagi va lollisti käitumine vahest. Pealegi ma olin lapse isast ammuilma varem juba lahus, kui nemad tuttavaks said.
See kärgperendus ajab mind oksele.
Mind ka. Noorim laps on 2a ja juba aasta tagasi tutvustati uut naist lastele. Milleks see kolmas laps ometi veel saadi kui niikuinii oli plaan pere lõhkuda.
No võib-olla selleks saadigi, et “äkki mees siis ei lähe ära”. Ups-meetodil näiteks.
Aga läks ikka. Ja nüüd on nutt ja hala, laste isa uus naine nii ja naa…
Kui sa ise selle uue naisega normaalselt suhtled, miks sa siis ometi seda temaga jutuks ei võta, vaid laste isaga räägid?
Sest isa on sealpool see lapsevanem ja lapsed lähevad siiski isale külla, mitte tema uuele naisele. Isa peaks ennast kokku võtma ja mingi tasakaalu leidma selles olukorras. Ja ennekõike just isa peaks õppima oma lastega suhtlema ja neid kuulama.
Äge suhtumine. Lapsed lähevad isale külla ja uus naine on tühi koht. Just sellise suhtumise tõttu nn uued naised eksnsisi ja lapsi ei salligi.
Sundima ei hakkaks. Aga psühholoogiga konsulteeriks küll. Lähedaste inimestega suheldes (ka isa uus naine on lähedane inimene, kellega ikkagi pidevalt kokku puutud) ei tohiks tunda ebamugavust. Peaks enne aru saama, millest see mittesallivus tuleb ning kuidas nende tunnetega hakkama saada. Siis on ka lihtsam suhelda.
