Naljakas argument see, et kuna naine kannab last, sünnitab ja annab rinda, siis peaks laps kandma naise nime. Mehel ei ole selliseid füsioloogilisi eeldusigi, et saaks neid asju nii mehe ja naise puhul võrrelda, et siis otsustada, kumma nimi lapsel peaks olema.
Minu meelest on see üsna lühinägelik, et naine paneb lapsele oma perekonnanime. Ja siis sünnib poiss ja tahab võtta naist ühel päeval ja siis on sunnitud terve see uus pere selle ema nimega olema, suht nõme minu meelest (minia oma ämma nimega). Perekonnanimi jooksku ikka isaliini pidi edasi.
Enamasti on paljud sellised emad ka väga enesekesksed justnimelt mõeldes stiilis, et mina olen last kandnud, kuigi mehel sellist võimalust polegi, kuna pole loodud mehele emakat. Ja siis ongi lõhkised pered, mida antakse põlvest põlve edasi ja siis järeltulev põlv lappigu seda katkisust, mis vanemad ees kokku on keeranud.
Issand mis sajandis sina elad… miks selle poja isa siis naist ära ei kosinud õigel ajal, kui abielu nii räigelt püha on ja sellega kaasuv nimi. Abielu pole, peab minema naise nimi. Enamus suhted lähevad lörri ja siis kâi ringi, laps teise nimega. Vanasti sünnitasid naised meestele lapsi sõna otseses mõttes, mees oli pere pea ja raha/kodu tagaja. Núúd naised peavad ise tagama kodu, töö jne aga mis kohustused on meestele jâânud, null- sõimavad naisi ei tea milleks ja nõuavad lapsi endale kuigi enda pole mitte midagi hinge taga aga naine las käib tööl, ostku kodu, kasvatagu lapsi ja koristagu mehe eest, selline mees ei vääri mingit nime lapsele. Mehed panustavad kodusesse ellu kõvasti vähem, seega kelle panus selle nimi!
Miks poja isa naist ära ei kosinud? Aga vot sellepärast, et poja ema tegi tahtliku otsuse üksi last kasvatada ja last teha mehega, kes oli juba abielus, et ei peaks lapse isaga ühist elu rajama – tore lugu eksole!
Ja lapsed klattigu seda kokkukeeratud jama, vanemad vaatavad ainult oma kinganinade ette ja kusjuures alati tehakse otsuseid “lapse heaolu pärast”, aga vähe mõtlemisvõimelisem inimene saab selgelt aru, et sellised otsused tulevad puhtast enesekesksusest ja need tehakse kiirelt enne ära, kui lapsel midagi sõna sekka on võimalik öelda.
