Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Lapsepõlve pikendamine tuleb ära lõpetada
Nii arvab ettevõtja Enn. Ta on mures, kuna kõik soovijad pääsevad õppima ja on kuritegu koolitada maksumaksja raha eest eluaegseid õppureid ja nende meelemuutlikkust. Kui laps või vanem peab kõrgahriduse eest tasuma, siis hakkab ta valikuid tegema teistmoodi.
Jah, me oskame ise ka lugeda.
üks kõrgharidus olgu tasuta, järgmine raha eest.
üks kõrgharidus olgu tasuta, järgmine raha eest.
Elukestvas õppes pole midagi halba. Juba praegu on nii, et uut tasuta haridust sa ei saa, kui sul pole eelmisest möödunud kahekordne nominaalaeg. Seda aega soovitakse veel pikendada. Ja kõik ongi korras. Haridus ei jookse kellelgi mööda külgi maha ükskõik mis eas. Hoiakud ja väärtused muutuvad. Ossimentaliteediga inimestega on väga raske suhelda, nagu olen korduvalt tõdenud. Jumala võimatu sellisele midagi selgeks teha. Oma pereelus on ta teistsugune, igapäevane käitumine on häiriv. Haritud inimene selline ei ole.
üks kõrgharidus olgu tasuta, järgmine raha eest.
Elukestvas õppes pole midagi halba. Juba praegu on nii, et uut tasuta haridust sa ei saa, kui sul pole eelmisest möödunud kahekordne nominaalaeg. Seda aega soovitakse veel pikendada. Ja kõik ongi korras. Haridus ei jookse kellelgi mööda külgi maha ükskõik mis eas. Hoiakud ja väärtused muutuvad. Ossimentaliteediga inimestega on väga raske suhelda, nagu olen korduvalt tõdenud. Jumala võimatu sellisele midagi selgeks teha. Oma pereelus on ta teistsugune, igapäevane käitumine on häiriv. Haritud inimene selline ei ole.
Ei jookse? Millised väärtused siis muutuvad kui iseloom ja väärtushinnangud omandab inimene 3 eluaastaks ja edasi see enam mitte kunagi ei muutu? Juba sinu jutt ossimentaliteedist viib su enda harimatute inimeste kampa, sest haridus peaks ju väärtushinnanguid tõstma mis sinu puhul ei juhtunud. Haridus poole sind muutnud paremaks inimeseks.
üks kõrgharidus olgu tasuta, järgmine raha eest.
Elukestvas õppes pole midagi halba. Juba praegu on nii, et uut tasuta haridust sa ei saa, kui sul pole eelmisest möödunud kahekordne nominaalaeg. Seda aega soovitakse veel pikendada. Ja kõik ongi korras. Haridus ei jookse kellelgi mööda külgi maha ükskõik mis eas. Hoiakud ja väärtused muutuvad. Ossimentaliteediga inimestega on väga raske suhelda, nagu olen korduvalt tõdenud. Jumala võimatu sellisele midagi selgeks teha. Oma pereelus on ta teistsugune, igapäevane käitumine on häiriv. Haritud inimene selline ei ole.
Kas oma raha eest täisealisena hariduse omandamine teeb su ossiks?
Harimata inimesest pole ühiskonnale palju paremad ka need, kes 10+ aastat ülikoolides muudkui õpivad ja õpivad (tasuta), ilma töist väljundit omamata. Õpitakse, et mitte tööle minna – no ilmselt keegi peab üleval ka (vanemad, boyfriend).
Nii arvab ettevõtja Enn. Ta on mures, kuna kõik soovijad pääsevad õppima ja on kuritegu koolitada maksumaksja raha eest eluaegseid õppureid ja nende meelemuutlikkust. Kui laps või vanem peab kõrgahriduse eest tasuma, siis hakkab ta valikuid tegema teistmoodi.
Ettevõtja Enn erastas nõukogude aegse mööblitehase ja sai läbi selle tehase omanikuks, ta ei ole nullist mingit tehast kunagi loonud ega ehitanud. Kuna ettevõtja Ennu äri läks vabalangusse tänu ukraina sõjale, sest palju kontorimööblit müüdi venemaale. Tegelikult juba varem mööblifirma jäi vanade disainide krampi ja läks moest. Põhitellijateks olidki riigiasutused. Eks muidugi kui elus oled olnud õiges kohas ja ajas, siis võib teistele lugeda tarkuseid kuidas elu peaks olema.
Nõukogude aja ettevõtetel olid hästi suured territooriumid, laod ja vabrikud/tehased olid isemajandavad, oma autopark, remonditöökojad jne. Kõik kes said mingi tehase 90ndatel erastada, siis koos vabrikuga kukkus kätte hästi suur kinnisvara ja tavaliselt olid need linnade keskel, isegi kesklinnades jne, sest paljud vabrikud loodi esimese vabariigi ajal ja siis linnad oli väiksemad. Need erastajad müüsid suure osa kinnisvarast uusarendusteks ja teenisid tohutuid rahasid sellega. Tänapäeva tehastel on palju maad vaja ja osad kolisid oma ettevõtted üldse linnast välja, ostes maa taskuraha eest.
Nii arvab ettevõtja Enn. Ta on mures, kuna kõik soovijad pääsevad õppima ja on kuritegu koolitada maksumaksja raha eest eluaegseid õppureid ja nende meelemuutlikkust. Kui laps või vanem peab kõrgahriduse eest tasuma, siis hakkab ta valikuid tegema teistmoodi.
Ettevõtja Enn erastas nõukogude aegse mööblitehase ja sai läbi selle tehase omanikuks, ta ei ole nullist mingit tehast kunagi loonud ega ehitanud. Kuna ettevõtja Ennu äri läks vabalangusse tänu ukraina sõjale, sest palju kontorimööblit müüdi venemaale. Tegelikult juba varem mööblifirma jäi vanade disainide krampi ja läks moest. Põhitellijateks olidki riigiasutused. Eks muidugi kui elus oled olnud õiges kohas ja ajas, siis võib teistele lugeda tarkuseid kuidas elu peaks olema.
Jep. Eesti kõige suurem ärimehed on oma algkapitsli saanud võileivahinnaga riigilt ja põhikasum tuleb kah riigilt. Ka siis on veel häda, et riik neile uusi orje ei koolita.
Samas muidugi pole riigil ka iga aasta uut 100 poolharimata juristi vaja.
Kas siis on parem, kui noored niisama tänaval jõlguvad? Või kodus kükitavad? Õppimine pole ju aja raiskamine ja kui selgubki õpingute ajal, et sai valitud vale eriala, siis miks on nii halb, kui eriala vahetatakse? Ülikoolis ei saa mitut eriala tasuta järjest omandada, õige mitu aastat peab ootama, et saada tasuta uuele ringile minna. Hetkel on toetused õppijatele väga väikesed, nii et neist toetustest pole võimalik elada. Keegi peab seda õppurit ülal pidama ja tavaliselt teeb ta seda ise. Teinekord isegi tehases.
Aga ega tehasesse või mujale natuke väsitava töö peale minda, kui selle eest ei maksta palka, mis võimaldab ära elada. Olgu siis töölisel haridust 8 klassi või mitu kraadi ülikoolist. Praegu on gümnaasiumidesse pääsemiseks ülitihe sõel ja õppima ei pruugi pääseda isegi korralik ülikoolimaterjal. Ülikooli pole küll ülearu raske saada, kuid ülikoolis püsimine nõuab pingutust ja õppimise ajal ei taga riik ülalpidamist. Enn ei pea lapsepõlve pikendajate pärast muretsema. Pigemini tuleks oma ärimudel üle vaadata.
Kas siis on parem, kui noored niisama tänaval jõlguvad? Või kodus kükitavad? Õppimine pole ju aja raiskamine ja kui selgubki õpingute ajal, et sai valitud vale eriala, siis miks on nii halb, kui eriala vahetatakse? Ülikoolis ei saa mitut eriala tasuta järjest omandada, õige mitu aastat peab ootama, et saada tasuta uuele ringile minna. Hetkel on toetused õppijatele väga väikesed, nii et neist toetustest pole võimalik elada. Keegi peab seda õppurit ülal pidama ja tavaliselt teeb ta seda ise. Teinekord isegi tehases.
Aga ega tehasesse või mujale natuke väsitava töö peale minda, kui selle eest ei maksta palka, mis võimaldab ära elada. Olgu siis töölisel haridust 8 klassi või mitu kraadi ülikoolist. Praegu on gümnaasiumidesse pääsemiseks ülitihe sõel ja õppima ei pruugi pääseda isegi korralik ülikoolimaterjal. Ülikooli pole küll ülearu raske saada, kuid ülikoolis püsimine nõuab pingutust ja õppimise ajal ei taga riik ülalpidamist. Enn ei pea lapsepõlve pikendajate pärast muretsema. Pigemini tuleks oma ärimudel üle vaadata.
Kas sa tahad mingi saksa ornungit kus kõik elavad käsu järgi? Need kes noorena jõlguvad ja pole välja mõelnud mida nad elult tahavad, leiavad selle kunagi hiljem. Need kes kohe kuhugi reale saavad, tüdinevad hiljem sellest ja jõlguvad ka ringi.
Ülikool on ülikool, see ei taga ametit ega teenistust.
Harimata inimesest pole ühiskonnale palju paremad ka need, kes 10+ aastat ülikoolides muudkui õpivad ja õpivad (tasuta), ilma töist väljundit omamata.
Ei saa tasuta seal ülikoolis 10+ aastat tasuta õppida, kui just ei tee järjest bakalaureus, magister, doktor, mis pole ju midagi halba, vaid ikka kiiduväärt tegevus. Vastupidiselt mõne inimese arvamusele ei ole tasuta ülikoolis õppida sugugi kerge. Tasuta on see lugu vaid siis, kui saad sisse, õpid 30 ainepunkti semestris ja lõpetad nominaalajaga. See on väga suur koormus. Kui maha jääd, hakkad kohe maksma. Ka ei ole võimalik siin sadat haridust tasuta omandada, vaid samal tasemel tasuta õppida saab ainult kahekordse nominaalaja möödudes. Järgmisest aastast on see vahe veelgi pikem.
Harimata inimesest pole ühiskonnale palju paremad ka need, kes 10+ aastat ülikoolides muudkui õpivad ja õpivad (tasuta), ilma töist väljundit omamata. Õpitakse, et mitte tööle minna – no ilmselt keegi peab üleval ka (vanemad, boyfriend).
Õppimisel ei ole iseenesest ju midagi halba, isegi kui see on teine või kolmas või miks ka mitte neljas kõrgharidus. Probleem tekib just sealt töise väljundi puudumisest. Kindlasti saaks ka muuta seda süsteemi optimaalsemaks, mitte nii, et esimene haridus on alati tasuta ja sealt järgmised alati tasulised. Nt võikski olla tasuline sellises summas, mida katab 100% (intressita) õppelaen, mida ei pea tagasi maksma kui töötad hiljem X perioodi õpitud erialal. Sarnast süsteemi rakendab ju näiteks Sisekaitseakadeemia stipendiumite näol – peale lõpetamist on kohustuslik aeg, mille pead ära töötama vs maksad saadud stipendiumi tagasi. Kindlasti vähendaks ka niisama igavusest/silmaringi laiendamiseks või mis iganes eesmärgil ette võetud õpingute läbimist, mille osas õppija juba eos teab, et tööle ta sellel erialal minna ei plaani – selliseid koolitumisi võiks tõesti maksta inimene ise. Kui tööle ei plaani minna, siis maksab kohe ise või võtab laenu ja maksab seda hiljem tagasi.
Tasuta on see lugu vaid siis, kui saad sisse, õpid 30 ainepunkti semestris ja lõpetad nominaalajaga. See on väga suur koormus.
Pole see mingi eriline koormus.
Samas muidugi pole riigil ka iga aasta uut 100 poolharimata juristi vaja.
Juristid juristideks, ag mida nende semiootikute ja kirjandusteadlastega peale hakatakse.
Harimata inimesest pole ühiskonnale palju paremad ka need, kes 10+ aastat ülikoolides muudkui õpivad ja õpivad (tasuta), ilma töist väljundit omamata.
Ei saa tasuta seal ülikoolis 10+ aastat tasuta õppida, kui just ei tee järjest bakalaureus, magister, doktor, mis pole ju midagi halba, vaid ikka kiiduväärt tegevus. Vastupidiselt mõne inimese arvamusele ei ole tasuta ülikoolis õppida sugugi kerge. Tasuta on see lugu vaid siis, kui saad sisse, õpid 30 ainepunkti semestris ja lõpetad nominaalajaga. See on väga suur koormus. Kui maha jääd, hakkad kohe maksma. Ka ei ole võimalik siin sadat haridust tasuta omandada, vaid samal tasemel tasuta õppida saab ainult kahekordse nominaalaja möödudes. Järgmisest aastast on see vahe veelgi pikem.
Tasuta on see lugu vaid siis, kui saad sisse, õpid 30 ainepunkti semestris ja lõpetad nominaalajaga. See on väga suur koormus.
Pole see mingi eriline koormus.
Tegelikult on ikka päris suur koormus, kui ühe aine maht on näiteks 2, 3 või 4 ainepunkti. Jaga nüüd 30 sellega ja saad teada, mitu ainet on vaja läbida, et see tulemus saavutada.
Jah, üleüldse ülikoolis õpingud kestavad liiga pikalt. Mida on arstiks kuus aastat õppida? Ühest aastast piisab ja siis kohe tööle. Muidu hakkab keegi kräunuma, et lapsepõlve pikendatakse.
Esileht › Tööelu, raha ja seadused. › Lapsepõlve pikendamine tuleb ära lõpetada
