Kas Tallinna kesklinna koolide 1. klassi katsetel (nt. Reaalkool) on ka vanematel mingi osa (vesteldakse ka lapsevanematega), või jälgitakse siiski ainult lapsi?
Küsimuse mõte on selles, kui oluline on et lapsega on katsetel tingimata kaasas tema vanem(ad) või võib vajadusel ta sinna viia näiteks hoopis vanaema, vanaisa või tädi või kes iganes (kui lapsevanemal pole kuidagi võimalik just sel ajal kohal olla)?
Reaalkooli koduleht – https://real.edu.ee/
Ma usun, et küsija ei soovinud viidet kodulehele. Reaalselt võiks keegi kirjeldada kuidas kesklinna koolide katsetel varasemalt olnud on. Mitte isegi seda, et mis küsimused olid vaid, et kuidas lapse küpsust ja iseloomu testiti. Kui on vestlus lapsevanemaga, siis milleks see, et vaadata, millisest kodust laps on?
Ma usun, et küsija ei soovinud viidet kodulehele. Reaalselt võiks keegi kirjeldada kuidas kesklinna koolide katsetel varasemalt olnud on. Mitte isegi seda, et mis küsimused olid vaid, et kuidas lapse küpsust ja iseloomu testiti. Kui on vestlus lapsevanemaga, siis milleks see, et vaadata, millisest kodust laps on?
Koolide kodulehtedel on vastuvõtukord kirjas. Ja vähemalt Reaalkooli omas on kirjas, millest katsed koosnevad.
Üleüldse ei teeks paha veidi loogikat kasutada. Mõelgem kui mitu last tavaliselt mingisse kooli katsetab. Ja siis mõelgem kui pikk peaks üks vestlus olema, et see ka midagi annaks. Lisagem juurde katsetele endale kuluv aeg. Ja siis vaadakem kui pika aja peale katsed on planeeritud.
Varasemate aastate kohta soovitan kasutada otsingut. Igal aastal on katsete toimumise ajal siin vastavad teemad, kus muljeid jagatakse. Iga kesklinna kool korraldab ju katseid isemoodi.
Olen käinud kesklinna koolide katsetel kümne aasta jooksul kolme lapsega. Saatja roll on tuua laps kohale ja hoolitseda tema heaolu eest. Katsete õhkkond on mürarohke ja närviline – lapsi on palju, mõni arem nutab suure häälega, mõni vanem karjub ootustest erinevalt käitunud lapse peale, jagatakse näpunäiteid, otsitakse kottidest kingi, kamme, punutakse patse. Kogu selles lärmakas virrvarris tuleb saatjal hoida last heatujulise, koostöövalmi ja julgena.
Inglise Kolledžis oli võimalik minna kuulajaks silmaringi-vestluse tüüpi kõnelusele. Esimese lapsega läksin kaasa, teisega enam mitte – vastuseid kuulates tuli hirmus tahtmine tänitada 🙂
Vestlusi vanematega peetakse VHK-s ja Rocca-al-Mare koolis (kas nüüd viimane just kesklinna alla liigitub…)
Kokkuvõtlikult – saada laps selle inimesega, kellega ta ennast turvaliselt tunneb – üks minu lastest eelistas vanaema.
Etteruttavalt – riietusel ei ole mingit rolli – lapsed on rõivastatud nii roosadesse vahukommi-peokleitidesse kui väljaveninud põlvedega dressipükstesse.
Ja veel, katsete päev on lapsele väga-väga raske – kiida teda pärast ja premeeri kohvikuskäigu või mõne muu toreda ühise tegevusega.
No kurb kuulda, et õhkkond närviline on ja isegi lapsevanemad on karjumiseni viidud.
Mul oli teemat avades ka mitu küsimust, aga peale selle lugemist ei oskagi enam midagi uurida…
Kas see katsetamispäeva “melu” on valdavalt ka argipäevade eliitkoolide õhkkond või on see siiski pigem erandlik?
Huvitav, et sellistesse koolidesse soovivad kandideerida selliste vanemate lapsed, kes pole võimelised kooli kodulehelt katsete korralduse kohta infot leidma. Tegelikult masendav. Osa katsest peaks tõepoolest olema just lapsevanemale. See laps ju kasvab selles keskkonnas ning rumalate vanemate kodus on tõenäosus targa lapse kasvamiseks väga väike, isegi kui lapsel on eeldusi.
Loomulikult ei vestelda katsete esimeses voorus vanematega. Kui laps esimesest voorust edasi saab, siis on juba teine asi, siis on sõltuvalt koolist erinevad võimalused.
reaalkoolis vanemat näha ei taheta ja temaga katsetel ei vestelda. seega võib viia õde/vend, naabrimees, hoidja, kes iganes. inglise kolledžis samuti vanemaid vaja polnud. esimest korda võiks vanemad tulla kohale lastevanemate koosolekule, kui laps on juba vastu võetud.
Kui reaalis just väga midagi muutunud pole, siis ei huvita kedagi, kes lapse katsetele toob ja lapsevanemaga ka keegi ei vestle, pigem soovitatakse, et tulge umbes tunni aja pärast tagasi, et siis hakkavad lapsed lõpetama. Mingi ankeet tuli netis täita, kui õigesti mäletan, siis pigem peale lapse õpilaskandidaadiks määramist.
TPLis nägin küll vanema lapsega katsetamas käies nii ülepinguldatult pidulikku riietust (ei saanud esimesest etteütluse voorust edasi) kui ka lapsega riidlemist. Reaalis istusin küll sama lapsega garderoobis ja ootasin katsete lõppu, kui lubatust tunduvalt varem esimesena klassit väljus, siis arvasin, et ju vist ei läbinud katseid, lapse kirjelduse järgi oli kõik väga lihtne. Noorem tegi eelkooli tundide ajal katsed.
Kusjuures ma olin ka selline rumal vanem esimese lapsega, ei saanud aru, mida õpilaskandidaat tähendab, arvasin, et mingis varus, tegelikult tähendas, et vastu võetud ja lapsevanem peab ainult kinnitama.
Teemaalgatajale vastuseks, vähemalt reaalis on oluline, et laps hea tujuga ja enesekindlat läheks, kes teda sinna saadab, pole üldse oluline.
Reaal ja TPL: vanemad on lihtsalt saatjad ja ootavad ukse taga, klassi neid ei kutsuta. Seega võib saatjaks olla kes iganes, ei pea olema lapsevanem.
VHK: 1. vooru ajal antakse vanematele täita päris põhjalik ankeet. Usutavasti on seda ankeeti võimalik täita ka 2. vooru ajal, kui see 1. vooru ajal millegipärast täitmata jääb. Vanematega vestelda soovitakse 2. voorus.
Õhkkond: olen katsetanud mitmel aastal ja kahjuks olen näinud ka paari nutvat last. Enamik on siiski olnud rõõmsad ja rahul. Mis mürarohkusse puutub, siis Reaali katsetel ei olnud vanemad otse klassi ukse taga, vaid pisut eemal koridoris puhkenurgas. VHK-s saadeti vanemad eraldi klassi ankeeti täitma. Kõige mürarohkem oli eelmisel aastal TPL-is, kus lapsed käisid väikeste rühmadena matemaatikaülesandeid lahendamas ja vestlemas ning ülejäänud lapsed ootasid ukse taga või pisut eemal koridoris oma järjekorda. Enamik vanemaid leidsid oma lastele ootamise ajaks mingid vaiksed tegevused või läksid üldse kohvikusse, aga paar vanemat arvasid, et sellest pole ju midagi, kui nende lapsed sealsamas ukse taga kilgates ja müdinal võidu jooksevad.
Ma olen Perekooli mõistes siis see loll vanem, kes mõtles, et loen ka, mis siia teemapüstituse alla kirja pandud:) Kuna mu lapsed veel sel aastal kooli ei lähe, pole veel väga süvenenud koolide kodulehe info läbitöötamisele, sel aastal valime alles eelkooli. Kuna mul lausa 2 last läheb järgmisel aastal kooli ja nad on tublid lapsed, siis kindlasti lähme katsetele proovima. Kui reaalne on, et mõlemad lapsed sisse saavad, ei tea. Neile, kes siin räägivad vanemate võimetest ütleksin, et mu kooliajast on juba omajagu aega möödas, aga 21.kooli läksin keskkooli ja tavalisest maakoolist. Sealt edasi olen ka mitu ülikooli lõpetanud. Lastega tegelen piisavalt, neile meeldib igasugu töövihikuid täita, õhtuti sageli nn õpime koos. Lihtsalt seal vestlusel võidakse igasugu asju küsida, a la et mis balletti sa viimati vaatasid. Võib-olla mu laps pole hiljuti teatris käinud ja siis jääb hätta. Kui võtta asja nii, et see pole küll maailmalõpp kui sisse ei saa, ei tohiks juhtuda, et lastega koos nutame ukse taga. Pigem arvan, et mu lapsed need, kes ringi uudistavad ja mingit tegevust otsivad. Kui aeg käes, eks googeldan veel kooliteemasid, rohkem mul lapsi pole ja kooliteema veel kauge, aga alati saab end kurssi viia.
Väga hea, et käesoleval aastal ka 1. klassi sisseastumiskatsete teema siin avatud, olgugi, et väheke kaudsema nurga alt. Palju parem on lugeda just hetkel toimuvate katsetega seonduvat kui et hakata vanu vestlusi läbi kammima, seega loodan, et siin ka üldisem vestlus elavneb. Me ise kavatseme minna viie kooli katsetele.
No kurb kuulda, et õhkkond närviline on ja isegi lapsevanemad on karjumiseni viidud.
Viidud? Umbisikuliselt? Kes neid vaeseid vanemaid siis ka karjumiseni viib, vaene ohver see lapsevanem või?
Ikka seesama lapsevanem ise viib ennast karjumiseni. Ise tegi, ise tegi.
Ja vähemalt Reaalkooli omas on kirjas, millest katsed koosnevad.
Reaalkooli katsete sisu kirjeldus ei vasta katsete tegelikule sisule. Nt. arvutamine 12 piires. Tegelikult peab laps oskama 20 piires arvutada. Teisedki punktid on vaid paberil ilusad. Tegelikkuses toimub seal katsetel hoopis midagi muud.
a la et mis balletti sa viimati vaatasid.
Reaalkoolis kohe kindlasti selliseid küsimusi ei küsita.
Mis imeasju seal Reaalkooli katsetel siis küsitakse? See, et 12 piires arvutamist, tundub kahtlane tõesti. Seda oskavad ka nooremad kui 6-aastased, mitte kõik muidugi.
Ei tea, miks nii nipsakad vastused. Koolide kodulehtedelt saab üpriski pealiskaudset infot katsete korraldusest ja nende sisust. Loomulik, et esmakordsel minekul tekib küsimusi korralduse osas.
Vanema roll pole tõesti katsetel oluline. Laps võiks minna inimesega, kellega tal mugav on: vanaema, lapsevanem, õde-vend, tädi vms.
Lapse teadmised ei pea samuti olema nii utoopilised, et nad kooli sisse saaks. Võib olla paar keerulisemat küsimust aga see üksi last uksetaha ei jäta. Enamus ül on siiski jõukohased. Määravaks saab pigem see, kas laps pingeolukorras ül püstitusest aru saab ja lugemisoskus on väga oluliline.
Ma ka ootaksin rohkem reaalseid näiteid erinevatest kesklinna koolidest, et mida on varasematel aastatel küsitud. Muidugi olen mõne vanemaga sellest rääkinud. Üks kommenteerija siin ütles, et loomulik, et esimesel korral ei tea ju süsteemi:) Kui mul näiteks ongi üks laps, kust ma siis veel mitu korda katsetada saan, ikka üks kord. Kõige peale ise ei tule. Panen lapse kuhugile eelkooli kesklinnas ja eks siis pärast vaatan, mis välja tuleb.
