Teema: last ei sallita?

Vaheta kohta.

Nii väikese lapse puhul, kes juba mõned kuud tagasi hoius alustas, ei ole sellised asjad mingi ime. Kui ta u 1,5-aastaselt hoius hakkas käima, siis on see ju tavaline stsenaarium – alguses on lapsel huvitav, uued asjad, uued inimesed (vähemalt neil, kel kohe alguses pole kohanemisraskusi), seejärel tuleb tagasilöök, st õhtused jonnituurid, väljaelamised, agressiivne käitumine, mittesöömine jne.

Meil läks noorem laps lasteaeda, kui oli 2 a 8 k vana ja ka siis oli algus raske (tunduvalt raskem kui vanema lapsega, kes hakkas lasteaias käima, kui oli 3,5 a). Noorem ei söönud lasteaias esimesed kaks kuud midagi, nii et seetõttu ei tahtnud õpetajad ka, et ta rohkem kui pooleks päevaks jääks. Vetsus samuti ei käinud, hoidis häda kinni. Pärast poolikut päeva lasteaias oli minuga väga klammerduv, tihti olid arusaamatud nutuhood jne. Kohanemisele läkski mitu kuud, siis toimus ootamatu pööre, et hakkas hommikul heas tujus minema, hakkas sööma (vähemalt osasid toite), käis vetsus ilusti ja jäi ka lõunaunne. Ühesõnaga võttis aega, aga asja sai.

Kui loed siit hoiu/lasteaia alguse teemasid, siis ei ole su mured sugugi harukordsed.

Mida ma teeks, on see, et uuriks, kuidas neil see õueskäimine siis korraldatud on. Kes jääb osade lastega siseruumidesse? Kas on piisavalt personali jne. Mulle tundub, et kui on piisavalt inimesi tööl, et osad lapsed saab tuppa jätta, siis peaks olema ka piisavalt inimesi, kes kõik lapsed riidesse aitaks, nii et õue saaks minna. Seda, et võimalik, et väiksemad teevad ühte asja, suurematega võetakse muid asju ette (minnakse nt hoiust kaugemale mänguväljakule/parki) eespool keegi juba kirjutas. KUi lapsed on hoius eri vanuses, siis ei saa kõik alati korraga sama asja teha.

Võib-olla muutub laps õuemineku ajal hüsteeriliseks? Enda laste õpetajate jutust mäletan, et sõimekatega on alguses raske (ilmselt on sama ka hoius), et alguses on lastel raske kohaneda ka olukorramuutusega. Näiteks ei toimunud minu lapse lasteaias sõimekatel alguses muusika- ja liikumise tunnid saalis, vaid oma rühmas, kuna osad lapsed läksid väga endast välja selle peale, kui pidid rühmast lahkuma ja lasteaias teise ruumi minema. Ja eks see nii väikeste õue mineminegi on paras nutukoor, sest osad lähevad endast välja.

Nii et kogu selle asja võiks ikka kokku võtta kui kohanemisraskused. Aruta õpetajatega, kas peaks lapsele rohkem vabu päevi tegema, lühemaid päevi jne, et stressitaset alla saada.

Mul on veel kuueselgi vahel lasteaiastress, kuigi käinud on juba neli aastat! Mis siis veel aasta ja kaheksakuusest rääkida, loomulikult võib nii väikesel stress olla, isegi kui on juba mõnda aega lasteaias käinud!

Sa teemaalgataja oled paras hüsteerik ja ettekujutaja. Täiesti negatiivse suhtumisega, pole siis ime miks suhtlus kasvatajatega ei suju.

sinu laps ei ole hoiuga kohanenud.

Õhtune jonn – väsimusest. lapsele hoius meeldib, aga päeva lõpuks on väsinud.

Söömine – kuna pole siiski 100% kohanendu, on otsustanud mitte süüa. Võibolal on hoius mõni noorem laps, kes vajab abi ja eeskujul nõuab toitmist.

Haigused – jah, hoius käiavad lapsed jäävadki sagedamini haigeks. Ja jah, täoioesti tavaline on, et hommikul on laps terve ja päeva jooksul tõuseb palaviks. Vüi kust tuleb arvamus, et kõik haigused peavad välja lööma hommikul kell 7 ja mitte nt kell 10 või kell 14. Endal ei ole kunagi nii juhtunud, et tööle lähed tervelt ja siis päeva jooksul ahkkad aevastama ja õhtuks on silmad ja nina punaased ja tati pritsib nii et tapab? minul küll on olnud. Ja ka minu lastel on olnud, et hommikul terved, aga enne lõuant saan kõne, e t palavik, nohune, silmapõletikukahtllus jne.

Lepi sellega, et kollektiivis ikka viirused liiguvad ja kellelegi näpuga näidata, süüdlast otsida, pole mõtet. Saa üle, see on paratamatus ja pidevad haigestumised tabavad enamus lapsi, kes esimest aaastat hoius. Stress (vanematest lahusolek, intensiivsed päevad) ainult võimendab seda, isegi kui sulel tundub,e t lapsele meeldib.

Ma küsin teemaalgatajalt, kas sul on üks laps? Kui see väikene on sul ainuke ja esimene laps, siis saan aru su paanikast. Kuid kui sa veidi viitsid ja saad hetke aega süveneda, on siin paljud kirjutanud oma kogemusest lähtuvalt, miks laps selline on. Mul on korduvalt olnud, et laps on lastaias loid ja justkui palavikus ja kui koju saab, on kõik nagu käega pühitud. kodus jookseb ringi, rõõmus ja ei jälgegi lastaias olnud seisundist. Nii väike laps hoius, talle on see raske, isegi kui sulle jääb mulje, e ta läheb rõõmsalt hoidu, siis tegelikkus on midagi muud. Seal ikkagi toimub kohanemine, olelusvõitlus, võitlus mänguasjade eest, mõni laps nutab, karjub- see kõik väsitab last ja tekitab stressi. No mõtle ise, ta on alla 2.a. vanune laps. Palavik võib lapsel tõsta vaid ka sellest, et tal on koduigatsus, tahab emme kaissu ja sellest piisab. Õues käimine, siin ei saa su väike laps midagi öelda, see vestlus tuleb sul endal maha pidada õpetajatega, nad võiks ikka pea iga ilmaga väljas käia ja kui mängida ei saa õues, minna jalutama. Pannakse vestid selga, käest kinni ja väike ring, see lastele väga meeldib.
Toon sulle näite, lähed esimest korda tööle, uued kolleegid, uus keskkond- ka igal normaalsel täiskasvanul on see periood stressirohke.
Söömine, sa saad nõuda ju, et nad ei tohi teda ise sööta, no ei söö mõned korrad, lõpuks saab nälg võitu ja laps hakkab sööma. Mul mõlemad väiksemad lapsed ei söönud alguses lastehoius, keeldusid ja läks nädal mööda, hakkasid teiste eeskujul sööma. Kuid ma soovitan hetkel sul lapsele veidi aega anda, hoia teda poole päeva kaupa ja mitte üle 4 päeva nädalas. Et tal ei oleks see nii suur stress, siis kaovad need õhtused jonnimised (mis on täiesti tavaline lastehoius käiva lapse käitumine) ka ära, sest päev ei veni nii pikaks ta jaoks.

Kui need aiad nii pahad on ja õpetajad mugavad “päeva õhtusse veeretajad”, siis mis pagana pärast te lapsi üldse aeda viite? Otsige erahoidja või olge ise kodus. Osad vanemad näivad arvavat, et odava raha eest said personaalse hoidja-tädi oma lapsele, aga võtke näpust – rühmas on peale teie imelapse teisigi, kellega vaja tegeleda.

Krt, mina ei tule sulle su tööd õpetama, teemaalgataja. Miks sina mind õpetad? (Ei ole õpetaja, näide oli kujundlik).