Kuidas olete lahendanud lasteaias õues käimise, kui soovite, et laps kannaks õues kombeka all esimese kihi meriino riideid?
Mul poiss ise ei riietu veel (alla kahene), riided saavad tihti märjaks ja mustaks. Palute õpetajal õue jaoks kõik toariided ära võtta ja meriino vastu vahetada? Tundub mulle julm õpetaja suhtes, niigi aega vähe ju.
Toariieteks lasteaeda ei soovi neid.
Nii kaua kuni laps ise ei riietu panen ma lapsed riidesse nii, et õpetajal oleks võimalikult lihtne.
Ära pinguta üle! Lasteaias õue minnes jäävad selga toariided ja nende peale läheb kombekas vm õueriided. Püüa nüüd ise ette kujutada, kui kaua läheks õpetajal ja abil aega, kui nad hakkaksid õue minekuks alasti koorima (ja pärast teistpidi tagasi) 14–16 sõimekat, kes isegi ise veel ei riietu. See ei ole kuidagi reaalne! Lapsed püsiad täiesti edukalt soojad ja kuivad ka päris tavalise aluskihi ja õueriietega.
Mina olen õpetaja ja meil üks ema palus seda ja me teeme seda. Kui on vaid 1 laps, kellega nii, siis saame hakkama 🙂
Lasteaias jälgisin alati mõlema lapse puhul, et riietumine oleks võimalikult lihtne. St korralik talvekombe, mille sai lihtsalt toariiete peale tõmmata, ilma et oleks pidanud mitut kihti midagi alla panema, tuukrimüts jne. Õpetajatel on vaja aidata ju ka saapaid, kindaid, mütse sättida, nii et kindlasti ei hakkaks lapsele selliseid riideid lasteaeda panema, mis kogu seda riietusmisprotsessi pikendavad. Nad ju kõik ootavad kambas oma õueriietega, kuni koos minema saavad hakata, esimene ports lapsi juba higistab, kui viimased korda saavad. Vahet pole on need merioonoriided või paeltega müts vmt asi, mis lisaliigutusi ja -abi nõuavad, igal juhul tasuks mõelda ikka selle peale, et kas on ikka vaja lasteaias riietumist nii keeruliseks ajada.
Meie lasteaias võetaksegi toariided ka alt ära, mis tundub ikka väga kilplaslik. Olen pannud paksemaid pealisriideid, et ei peaks kihte lisama, aga laps ikka kubujussiks riietatud. Usun, et õpetajatel oleks abi infost, kui külmakartlik laps on ja millised alusriided on õue jaoks.
Mina lähtuks sellest, kui kaua ollakse õues ja kas laps kipub kergelt higistama.
Minu kogemus on see, et lasteaias ollakse õues napilt alla tunni ja minu laps eriti ringi ei rahmelda. Sõbrannal on laps, kes õuest tulles on totaalselt higine ja vaja aluspesuni riided ära vahetada, siis pole suurt vahet, kas õue minnes tehakse lisaliigutus ja pannakse meriinod selga, vähemalt kui rahmeldab ja higistab ja siis natuke paigal passib, ei külmeta.
Räägi õpetajatega, võibolla pole neil selle riietevahetuse vastu midagi. Kui nad pigem on vastu, siis hoolitseks selle eest, et oleks kvaliteetne kombe toariietele peale panna.
Kas on oluline, te see meriino oleks vastu nahka? Mina lasen ka nö aluskihi, mis kombe alla läheb, toariiete peale panna (ka kodus ões käies teeme nii, mitte ei koori paljaks).
Minu teada on meriinoriideid olemas ka õhemaid, selliseid, millega saab ka toas olla. Osta laspele õhemad meriino t-särgid, et siis tal ongi koguaeg see meriino vastu nahka, kui oluline.
minu enda tagasihoidlik hinnang küll on, et lapsevanemad on tänapäeval oma materjalihullusega liiale läinud ja mõtlevad üle seda laste õueriietamist, aetaks etaga igasuguseid mm näitajaid jne, samas kui nt ma 80ndatel aias käies olin õues tavaliste karupükste ja kasukaga, labakindad olid kootud ja ainsad veekindlad asjad seljas olid kummikud, kus sees oli villane sokk, mitte vooder 😀 See muidugi ei tähenda te peaks jätkuvalt veest läbi ligunema, aga teise äärmusesse ka ei maksa minna, ei juhtu lapsega mitte midagi, kui kombe all on puuvillane pluus või kombe veehülgavus 10 000 asemel on 5000 (üldiselt õpetajad ikka lombis ujuna ei luba lastel, lapsevanemad on selles küsimuses isegi tolerantsemad)
Meie lasteaias võetaksegi toariided ka alt ära, mis tundub ikka väga kilplaslik. Olen pannud paksemaid pealisriideid, et ei peaks kihte lisama, aga laps ikka kubujussiks riietatud. Usun, et õpetajatel oleks abi infost, kui külmakartlik laps on ja millised alusriided on õue jaoks.
Kuidas saab olla laps kubujussiks riietatud, kui sina ise neid riideid ei jäta sinna? Õpetajad panevad selga need riided, mis sa oled jätnud kappi rippuma. Kui sa jätad kappi rippuma lisaks kombele ka nt fliisist kombe, siis õpetajad eeldavadki, et tahad, et see läheb selga. Mina jätan lastele kappi rippuma täpselt need riided, mis peavad selga minema – nii et õue minnes on kapp tühi. Kõik muud “igaks juhuks” asjad on kas eraldi kapi peal riiulis või saba ju ka kotiga jätta.
Meie lasteaias võetaksegi toariided ka alt ära, mis tundub ikka väga kilplaslik. Olen pannud paksemaid pealisriideid, et ei peaks kihte lisama, aga laps ikka kubujussiks riietatud. Usun, et õpetajatel oleks abi infost, kui külmakartlik laps on ja millised alusriided on õue jaoks.
Kuidas see juhtub, et toariided võetakse alt ära, aga laps on ikkagi kubujussiks riietatud? Saaksin aru, kui vanem mõtleb, et toariided võetakse ära, aga tegelikult ei võeta ja siis on kubujuss – aga sina arvestad sellega, et ei võeta ära, tegelikult võetakse, ja tulemusena on kubujuss. Mõtle, mis siis veel oleks, kui poleks toariideid ära võetud…
Mõistlik on toariided+paksem kombekas või toariided+villane kombe+õhem kombekas kui paksemat pole ja ilm külm.
Jalutasin täna just koolihoovist mööda ja panin tähele, et pooled lapsed jooksid vahetunnis t-särkide väel õues ringi. Ma arvan, et ei juhtu midagi kui sel kaheaastasel meriinot all ei ole.
Ära tee kõikide elu üleliia keeruliseks, kellelgi pole aega pusserdada seal nende meriinoriietega. Teised lapsed ootavad kombedes ja higistavad. Toariietele peale läheb sellevõrra soojem kombekas või äärmisel juhul toariiete peale ja kombeka alla meriinokombekas (imehea asi, lukuga nt meil olid suuruseni 116 talviti). Tuukrimüts, labakindad, mitte sõrmikud kahesele jne, kõik hoida võimalikult lihtne ja funktsionaalne.
Kui tahad just meriinoalusriideid, siis on ka meriionvillast alussärke (kas päris maika või lühikeste käistega särk), mida jahedama ilmaga on just hea toapluusi alla panna ka rühma ja ei pea midagi vahetama. Nt Engeli meriino-siidiga on pehmed, nt Joha meriinosärk pitsiline jne https://pood.minulaps.ee/et/b/joha meil kannavad neid särke talvel ka juba suured koolilapsed. Ja kannan talviti ka ise meriinosärki.
Kodus lapsega võib koorida nii ja teisipidi neid riideid selga ja seljast ära, lasteaias tuleb natuke ümber harjuda. Mitte midagi hullu ei juhtu toariiete+kombekaga.
Tahate tõesti oma lapse selga panna riideid, mille jaoks nülitakse loomi elusalt?
Soovitan seda teksti lugeda ja vaadata, kuidas need riideid teie lapse selga jõuavad.
https://www.peta.org/blog/new-zealand-bans-mulesing-of-sheep/
Hold your horses! Eestis on vist levinuim bränd Joha, selle kohta:
Joha vill on mulesing-free. See tähendab, et villa saadakse lambaid säästval moel ja lambaid ei väärkohelda villa kvaliteedi tõstmiseks. Joha toodetel on olemas ka loomade heaolu alane sertifikaat.
Minul samavana laps ja olen mõelnud, et toariietele peale lihtsalt meriino teine kiht. Meil lasteaias t-särk ja lühikesed püksid, nende väel lapsi kombedesse ei panda, ikka on pikad riided ka. Ja siis pole vahet on see meriino või mis. Pooltel mingi allergia selle sõna suhtes, et kohe oled materjalihull. Aga kui lapse nahk ei kannata sünteetikat?
