Teema: lastekaitse spetsialisti juurde

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

miks mulle küll tundub, et see lugu teil pole päris puhas, kas Sa ise mitte ei olnud nende pere lahutuse üks suur põhjus? Miks peaks ema muidu last keelama? Kui Sa ise olid lahkuminekus ja pere lõhkumises süüdi, siis süüdlane lapse-isa suhtes pole mitte emme, vaid just Sina koos issiga.
Vabandan muidugi kui eksisin :)[/tsitaat]

Vot ma ei tea miks sulle nii tundub. Äkki sellepärast, et oled ise üks lehtsaba ja situatsioon tuli tuttav ette?
Ma pole kunagi jahtinud mehi kel naine kodus ja lapsed pealekauba. Pole nii desperate situatsioonis kunagi olnud.
Nad olid lahus selleks ajaks natuke üle 3 kuu. Jah, seda võin küll öelda, et naine lootis siiski veel meest tagasi saada. Kuni selle päevani tahtis, kuni me abiellusime. Nüüd ei suhtle ta üldse. Vaid karjub, kui halb on tema elu.
Nii et enne kui siin äraarvamismänge hakata mängima võiks mõelda millest sellised mõtted. Ma siis nüüd pakun ka, et ise oled üks perelõhkuja ja paha uss. Agfa mis see minu asi on. Ma sinu meest ei jahi

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Vot ma ei tea miks sulle nii tundub. Äkki sellepärast, et oled ise üks lehtsaba ja situatsioon tuli tuttav ette?
Ma pole kunagi jahtinud mehi kel naine kodus ja lapsed pealekauba. Pole nii desperate situatsioonis kunagi olnud.
Nad olid lahus selleks ajaks natuke üle 3 kuu. Jah, seda võin küll öelda, et naine lootis siiski veel meest tagasi saada. Kuni selle päevani tahtis, kuni me abiellusime. Nüüd ei suhtle ta üldse. Vaid karjub, kui halb on tema elu.
Nii et enne kui siin äraarvamismänge hakata mängima võiks mõelda millest sellised mõtted. Ma siis nüüd pakun ka, et ise oled üks perelõhkuja ja paha uss. Agfa mis see minu asi on. Ma sinu meest ei jahi[/tsitaat]

Võimalik, et enne sind oli mängus veel mõni naine, kellest sulle ei räägita. Muidugi ei ole uued naised alati süüdi, siiski aga ….kui mängu astub juba keegi kolmas, ei tule enam leppimisisest ja probleemidest ülesaamisest midagi välja. Kahju, et tänapäeval valitakse lihtsam tee- naistevahetus.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Siis ei maksa lahutada. Laped kannatavad lahutuse puhul alati. [/tsitaat]
Jajajh. Ja kooselu puhul lapsed ei kannata kunagi, eksole? Karjugu need vanemad pealegi ükssteise peale, peksku üksteist ja lapsi, joogu, laamendagi – peaasi, et koos oleks …

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ei ole lehtsaba, hidan väga oma pere ja pereväärtusi.
Kusjuures olen ise kunagi väga haiget saanud ja ei hakkaks iialgi seda teistele tegema.
Muuhulgas mainin uuesti, et vabadan , kui Sinus eksisin :)[/tsitaat]

Näed siis. Olen ise samuti kunagi nii tugevalt haiget saanud, et mõtlesin üldse unustada suhte kui sellise tulevikus.
Ma isiklikult olengi perelõhkuja ohver. Samas jälle lasin mehest lahti. Ei hakanud end lolliks tegema. Las siis läks. Muidugi polnud see ainus pahategu mehe poolt. Nüüd aga elan mehega koos, kes oskab hinnata sama mida mina.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

minu elukaaslase eksiga oli sama lugu. naine oli see kes oli rahulolematu ja lahkuminekust rääkis ja kui mees ära läks (ei olnud 3. isikut mängus), ei olnud kuidagi nõus sellega ja püüab lapse kaudu kätte maksta.[/tsitaat]

Olen tihti mõelnud, millest selline sündroom naistel, kes on leidnud endale lastega mehe, laulda sõna-sõnalt ühte ja sama laulu. Mõtlesin, et paar-kolm minu tuttavat on erand kuid näen, et siin Perekoolis tuleb ridamisi sellistelt naistelt täpselt sama laulu. Isegi lauseehitus on sama. Mida rohkem ma seda lugu kuulen, seda vähemusutavamaks see muutub.

Ma ei ole välja suutnud mõelda muud kui, et tegemist on ilmselt nende naiste eneseõigustuse ja vähese elukogemusega ning klassikalise meestelauluga pere hüljanud meeste poolt, kes tegelikkuses olgem ausad, peavad oma lapsi pigem tülikaks kohustuseks, kes nende uut elu segavad.

No mina maksan eksmehele lapse kaudu kätte nii, et nõuan, et ta võtaks last enda juurde korrapäraselt vähemalt kaks korda kuus terveks nädalavahetuseks. Käisin ka lastekaitseametniku juures sellega.
Lastekaitseametnik ütles küll alguses, et kui isa ei taha, siis kohtuma sundida ei saa, aga kohale see mees siiski tuli ja sõnad lasi endale peale lugeda.
Nüüd on ta, vaene vennike, täitsa hädas selle asjaga. Ei saagi enam IGAL nädalavahetusel volilt ringi litutada. Ja hirm on tal ka, et äkki mina teen oma vabade nädalavahetustega midagi liiga huvitavat ja lõbusat.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Miks küll ema peab lapsega kolima hakkama ning laps oma kodu jätma selleks, et isa temaga kohtuda saaks? Mõistlikum oleks võib-olla kui teie lapse isaga hoopis kolite nendega samasse linna. Isa ju otsustas nende juurest ära tulla ning temal on soov kohtuda. Ikka jälle paistab läbi arvamus, et pärast lahutust peavad ainult ema ja laps oma elu muutma, küll kulutustelt kokku hoidma, nüüd juba arvatakse, et ka ümber kolima. Mida veel? Peamine et isal oleks mugav, tõesti hämmastamapanev. Ühel hetkel otsustate Ameerikasse kolida ja siis süüdistate ka lapse ema, et ta ei näita teile last, kuna ta ei taha Ameerikasse teile järgi kolida.[/tsitaat]

Esiteks ei pea midagi. Aga ah et miks või? Näiteks kasvõi sellepärast, et seal kolkas ei saa last ei korralikku haridust, ega ema ka korralikku tööd. Selle peale ei tulnud? Kohe on eksmees ja uus naine pahad?
Siin oleks muide saanud lapse ema uuesti kooli minna, minu abikaasa lubas autokooligi kinni maksta. Saab aidata alguses kõigega et parema elu peale saada.
Kui kelelgi meelest on kogu see pakkumine halb, siis mul lihtsalt pole midagi öeldagi.
Mees läks ära sest naine kogu aeg korrutas, et ta võiks jalga lasta. Kui siis lõpuks läkski, siis äkki ei tahetudki enam. Täiskasvanud inimene siiski ei tohiks niisama tühje sõnu loopida või mis?
Küll sa oled ikka üks tähenärija ja vaid ühel poolel istuja selle koha pealt.
Muidugi, kõik tahavad vaid head aga isegi siis nähakse kõiges vaid halba. Hakka või uskuma, et oledki minu mehe eks. Räägib kõik ilusa mustaks ja rõvedaks.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Esiteks ei pea midagi. Aga ah et miks või? Näiteks kasvõi sellepärast, et seal kolkas ei saa last ei korralikku haridust, ega ema ka korralikku tööd. Selle peale ei tulnud? Kohe on eksmees ja uus naine pahad?
Siin oleks muide saanud lapse ema uuesti kooli minna, minu abikaasa lubas autokooligi kinni maksta. Saab aidata alguses kõigega et parema elu peale saada.
Kui kelelgi meelest on kogu see pakkumine halb, siis mul lihtsalt pole midagi öeldagi.
Mees läks ära sest naine kogu aeg korrutas, et ta võiks jalga lasta. Kui siis lõpuks läkski, siis äkki ei tahetudki enam. Täiskasvanud inimene siiski ei tohiks niisama tühje sõnu loopida või mis?
Küll sa oled ikka üks tähenärija ja vaid ühel poolel istuja selle koha pealt.
Muidugi, kõik tahavad vaid head aga isegi siis nähakse kõiges vaid halba. Hakka või uskuma, et oledki minu mehe eks. Räägib kõik ilusa mustaks ja rõvedaks.
[/tsitaat]

Kõigi jaoks ei ole ainuõige ja parim vaid linnaelu. Ise olen elanud pool oma elust linnas ja pool maal. Ei kaalu see linnaelu kahjuks maaelu igas asjas 100% üle. Maal on väga häid koole, mille lõpetajad on andnud silmad ette paljudele linnakoolide lõpetajatele.
Maaelul on omad väärtused, millest linnalapsed kahjuks ilma jäävad. Mina tõin aastaid tagasi oma 6 ja 8 aastase lapsed linna kooli ja elama ning pojale, kes oli maalapseks kasvanud, tegin sellega pigem karuteene, mille \”vilju maitsen\” siiani. Ei saa olla nii kitsarinnaline, et näha maainimestes ainult matse ja maaelus ainult kolkaelu. Arvan siiski, et laste lihased emad oskavad paremini hinnata, mis on nende lastele parim kui isade teise ringi naised. Kas sulle meeldiks olukord kui sinu laste isa uus naine tuleks hinnanguid andma kui valesti sa oma lapsi kasvatad?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kuna minul lapse isaga sama seis hetkel, siis kirjutan sulle oma kogemusest lastekaitsega.
Lühidalt- minu lapse isa läks sõna lausumata, kadus 1,5 aastaks, üritasin teda kätte saada kuid asjatult. Kuna me omavahel ei saanud enam lapse küsimusi arutatud, andsin elatishagi. Pärast seda hakkas last võtma ainult talle sobivatel aegadel, umbes 1 päev kahe kuu kohta. Lapsel oli hea meel, et isa ilmus välja ning sellest tekkis ka temal soov mõnel päeval isa juurde minna. Kuna laps on 5 aastane, siis pidin need ettepanekud tegema isale. Enamasti saime vastuseks, et tal on kiire, puhkab, tööd palju, et me ei teata piisavalt ette jne.
Vahel on ka meil lapsega olnud muud plaanid, kui isa soovib kohtuda. Kuna isa 1,5 aastat ei olnud, ei saanud me ka temaga arvestada. Nüüd aga kui meil on juhtumisi muud plaanid kui tema last näha soovib, saan mõnituste ja manipuleerimises süüdistuste osaliseks.

Selle peale pöördusin lastekaitsesse. Tegelikult laiutavad nad käsi. Nad ei saa midagi teha muud kui isa spetsialisti jutule kutsuda, õigemini palusid seda minul talle teada anda. Seepeale vastas lapse isa mulle, et võin igasuguseid asutusi külastada oma vabast ajast niipalju kui kulub ning möelda välja mida veel oskan. Tema ei kavatse minuga kusagile tulla ning jääb edaspidi nii, et võtab lapse siis kui soovib ja talle sobib. Teavitasin lastekaitset, et isa ei tule. Nad ei saa midagi teha, sest keegi vägisi teda sinna ei too. Pakuti välja, et nad saaksid minu avalduse alusel meid perelepitaja juurde suunata kuid mainisid kohe, et ilmselt on ka see lootusetu juhtum, kuna ta mulle selliselt vastas. Seega soovitati ainult kohtu poole pöörduda suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks, sest ülejäänu paistab sellise mehe puhul ajaraiskamine ja kummi venitamine. Võtsin advokaadi konsultatsiooni, kes saatis mulle suhtlemiskorra kokkulepe põhja, et see lapse isale saata ning jääda endale kindlaks. Kui isa ei soovi suhtlemiskorras kokku leppida, ei pea ka lapse ema andma last isale ainult isa tujude järgi. Saatsin kokkuleppe, pakkusin konkreetseid kahte nädalavahetust kuus. Sellele ta ei vastanud vaid jätkab kohtumisesoovi avaldamist täpselt muudel aegadel, nii nagu talle sobib. Minule ütles advokaat, et kui isale ei sobi need ajad, siis on see tema rida kohtusse pöörduda kaebusega, et talle ei anta last ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Emal ei ole seda teha mõtet, sest ükski seadus ei kohusta isadel seda
korda järgima vaid nad saavad jätkata oma manipulatsioone. Seega, kui soovid võin sulle saata selle kokkuleppe põhja sulle meilile. Vaata, mis vastab. Kui on nõus on tore kui ei ole nõus, paku et lähete koos lastekaitsesse. Lastekaitsel ei ole aga ikkagi juridiilist pädevust vanematega neid kokkuleppeid sõlmida. Kõik toimib vaid siis kui mõlemad vanemad on nõus. Kui üks ei nõustu, siis jääb üle ainult kohtusse pöörduda.
Sai vist pisut segane aga kogu see lugu ongi segane, tundub ei kaitse riik ega kohus.[/tsitaat]

Täielik copy- paste meie kunagisest elust. Meil lahenes see nii, et lapsed kaotasid ise vanemaks saades huvi isa juurde minemise vastu ja kui isa nüüd paari kuu tagant suvatseb neile helistada, siis lapsed pole huvitatud temaga kohtuma. No nad on nüüd juba nii suured ka, vanem peagi täiskasvanu…

Siis ei maksa lahutada. Laped kannatavad lahutuse puhul alati. [/tsitaat]

Kui minu isa lõpuks ema juurest ära läks, olid kõik, ka lapsed õnnelikud. see pidev joomine, kaklus ja kisa, see oli õudne… Alati ei ole kõige parem jääda laste pärast kokku.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Sa ei lugenud teemat läbi??
Ikka minu mehe abiga. Kõiges on lubatud aidata, et sealt ära saada. Aga kus sa sellega.
Aga tegelikult lolliks ei nimeta ma teda ei asukoha ega ka muu pärast. Ainult sellepärast, et ta ei saa aru, kuidas ta oma lapse tuleviku ära rikub. Muidugi mõeldes endale[/tsitaat]

Vaevalt, et su mees või keegi teine on nii suur jumal, et suudaks juhtida teise inimese tundeid ja kohanemisvõimet ning olla külg-külje kõrval lapsel koolis ja kaitsta teda siis kui maakaks noritakse või muul viisil kiusatakse. Ma tean, millest ma räägin.Ei saa elada vaid tänases päevas, arukas inimene oskab vaadata ka kaugemale. Lisaks on lapsel ja emal maal kujunenud kindlasti oma sõprade ring, kellest nad loobuma peaksid. Kas sul üldse endal lapsi on, kas sa oma lapsed kisuksid neile harjumuspärasest keskkonnast eemale, hoolimata et see neile meeldib? Kas sa oled kunagi vestelnud inimestega, kes lapsena on pidanud jätma oma kodu, sest vanemad nii tahtsid. Mina olen ning enamasti on sellised inimesed juba pubeka eas kodust minema jooksnud. Niipalju siis elu rikkumisest.
Sinusuguse mõtteviisiga inimene ei kohaneks ka ju seal maal. Miks sa nõuad, et nemad peaksid kohanema linnas, eriti kui see on neile peale sunnitud. Sa pead seda ema tõesti kui väikseks lapseks, keda on võimalik käe kõrvale võtta, viia ta tööle, kooli jne ning seada tingimuseks et siin pead sa olema ja see peab sulle meeldima.

Mulle isiklikult tundub, et sa siiski liiga palju sekkud asjadesse mis sinusse ei puutu. See on ainult sinu mehe, tema eksnaise ja selle lapsevaheline asi, mitte sinu. Kirjutad oma eelmises postituses ju ka ise, et oled keelanud nüüd juba mehel nendega tegemist teha. Hakkan üha rohkem mõistma su mehe lapse ema ning seda miks ta nii käitub, sest sa tahad niiväga elada mitte enda vaid tema elu.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Kõva isa siis küll, kui ei viitsi enda lapsega kohtumiseks paarsada kilomeetrit sõita. Ja sina kui uus elukaaslane – sul pole üldse õigust siin sõna võtta neil teemadel. Minu lapse isa lahkus teise juurde, kui laps ei olnud veel sündinud. Põhjendus – ma ei ole veel valmis selleks vastutuseks, tegelikult oli teine juba siis olemas. Miks ma peaksin sellisele mehele ja sellele uuele naisele oma lapse andma pere mängimiseks? Lihtne on rääkida lahkujal või uuel naisel, et mis teil viga on naised, miks te last kaasa ei anna. Vot ei anna. Lapsega minu juures võib kohtu1da palju tahab. [/tsitaat]
Sellega jätad sa lapse ilma võimalusest isaga koos olla.
Ka minu laste isa teatas , et pereelu ei sobi ja seetõttu läheb teise juurde. ometi said nad 2 last ja elavad pereelu siiani. Aga lastel luban sinna minna kui nad tahavad, aga mida edasi seda vähem nad tahavad. Isa ka tihedamaks suhtlemiseks pingutusi ei tee.

Inimesed ongi erinevad. Mees, kes rääägib kõigile, et tema pole seda last tahtnud, kuigi samuti oli koos planeeritud, ei vääri isa nime.

Samuti ei vääri isa nime mees, kes terve kooselu manipuleeris lapsega, et saavutada seeläbi ema üle kontroll, millest tulenevalt ei pidanud ema enam vaimsele ja füüsilisele terrorile vastu ning tegi ettepaneku mõnda aega lahus elada. Isa väites oli tema käitumise põhjustajaks lapse ema, sest ta niiväga teda armastas. Kahjuks ei pidanud selle mehe suur armastus lahus elades vastu. Kuu hiljem oli millegipärast see armastus haihtunud ning isa juba uue, 2lapsega naise juures. Pärast aasta kestnud ema mangumist, et isa lapse vahel siiski võtaks, sest laps küsib isa järele, annab emale toreda soovituse otsida omale uus mees, kes ta lapse ära lapsendaks, sest nii olevat tema arvates parem kui ta igaveseks kaob. Ema palvele laps 100 km kauguselt vanaema juurest ära tuua, küsib imestades- kas tema peab teda(so oma last) mööda\”Eestit taga otsima?\” Oma uusi kasulapsi ei pea aga paljuks 2 korda kaugemale edasi-tagasi, korduvalt sõidutamast. 1,5 aastat hiljem kui ema annab elatishagi, teatab kõigile, et talle ei antud last ning ähvardab algatada hooldusõiguse vaidluse, sest emal puudub huvi, soov ja tahtmine lapsega tegelemiseks ning elatisraha pidavat emale vaja olema, sest ta elab üle võimete ning püüab elatise arvelt oma isiklikke kulusid katta. Millegipärast sel hetkel leidis see mees küll, et talle on ikka sigakasulik nüüd laps enda juurde vahel võtta aga seda vaid siis kui tal oma pere tegemiste kõrvalt aega üle jääb, mitte siis kui laps soovib. Pärast lapse-isa esimest kohtumist isa juures, naaseb see laps koju jutuga, et isa lubas ta enda juurde elama võtta ja teise lasteaeda panna jne. jne. Siit küsimus- kas siin manipuleerib mees või naine, kes ei soovi oma ülejäänud elu ka selliste lõputute vaidlustega mürgitada ning koostab isale külastusgraafiku ja isa ootamatutele lapsega kohtumissoovidele ei reageeri????
Kas see ema peaks jätkuvalt alla suruma korduvad solvangud ning olema koos lapsega selle isa soovide ja tujude järgi mängimiseks?
Vahest tõesti sel emal siin, kes juba lapseootel olles maha jäeti, on kergem endas kogu aeg kõike alla suruda, sest tema jaoks on jäänud läbi elamata see, mis on elatud läbi neil emadel, kellede juurest lahkuti siis kui last oli juba mõnda aega ühiselt kasvatatud. Igaljuhul usun mina, et küll see laps, kellest siin jutt, ükskord oma isa kurjast plaanist ja isekast teost ise aru saab ning ei otsi temaga kontakti mõne aja pärast enam iial.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Noh, nüüd ma ütlen, kes meist normaalsem on.
Mind jäeti samuti rasedana maha, kui oli seitsmes kuu. Mõtle, aastaid koos, laps oodatud ja äkki nii. Teine naine muide. Läks ja jäigi.
Aga mis kõige peamisem. Ma luban isal ja lapsel suhelda ja nad ei pea minu valvsa kullipulgu all kohtuma. Ma saan täiskasvanult käitudes aru, et see mis oli minu ja mehe vahel, ei puutu lapse ja mehe suhtesse üldse. Muidugi oli see aeg üüratult raske ja muidugi sai küllalt pisaraid valatud, kuid iga kord kui tuli sisse viha ja mõtlesin et äkki keelaks tal lapsega kohtuda, siis surusin oma lollid isekad tunded alla ja mõtlesin lapsele. Laps on hetkel 6 aastane ja käib siiani isa juures. Nad saavad hästi läbi. Ja minu praegune mees suudab seda ka taluda. Kuid kui mõtlengi, et minu eks oli kohe tõeline jobu ja siiski suudan mina oma lapse tema kätte usaldada, ning ei maksa kätte tema teo eest mulle, siis kuidaks üks täiskasvanud naine, kes nimetab end emaks, nii kitsarinnaline võib olla ja unustada oma lapse vajaduse isa järele ning käkki keerata läbi selle? Vot ei mõista ma. Loll on noh. Nii nagu sinagi.
Seda olen ma mitmeid kordi mehele öelnud, et küll laps kasvab ja tuleb ise ükskord su juurde. Sinu laps arvatavasti teeb sama ja vihkab sind veel pärast sellise iseka teo eest.
Usu mind, küll ükskord laps sinu kurjast plaanist ise aru saab[/tsitaat]

Samad sõnad siis sullegi. Ära tee oletusi oma arvamuste põhjal!