Mees on ilmselt eluaeg saanud kiitust ja nüüd on sõltuv sellest. Ilmselt vanemad kiitsid kena ja tubli poega siiralt, selge ju, aga ta ei saa aru, kui talle tööl omakasupüüdlikel eesmärkidel poetakse või veel hullem, naised ajavad suisa minu nähes küüsi taha.
Tema jaoks on kõik siiras ja õige. Ta on veendunud, et kogu maailm armastabki teda. Või kas eksin? Kas äkki on hoopis ebakindel ja januneb sellepärast tunnustust? Iga teda ihalev naine on tema arust siiras, neile on siis ju ka vaja aega ja tähelepanu osutada. Ainult perekond ei mõista, miks oma inimesed on vähem tähtsad, Meie tunnustus pole tähtis, see on harjumuspärane 🙁
Lapsedki saavad aru, et midagi on viltu, tema mitte.