Terasest grillid põlevad küll suht kiiresti läbi. Oleneb, kui paks see teras on. 3 mm pidaski vastu ca 3 aastat. Malmist restid umbes samakaua. Oli ka terasest vannikujuline grill, ise kokku keevitatud, üsna paks. Ühel pool põletasime puid ette, teisel pool grillisime. Aga tegime suht harva, polnud mugav. Viskasime ära enne läbipõlemist. Üht tünnipõhja kasutasime ka grilliks, see läks paari aastaga läbi, oligi õhuke. Roostetas samuti.
Vaatasin praegu Kaup24 lõkkeasemeid – paljudel on paksuseks ikka 3 mm. Mõnel ikka ka 5-7 mm. Mis on ilmselt parem. Aga sõltub, kui tihti seal puid põletada ja kui äge tuli teha.
Malmi peetakse vastupidavamaks. Vaata, et oleks võimalikult paks, see suudab kõvema temperatuuriga lõket taluda. Ilmastiku käes muidugi tuhmuvad, kuid alati saab selle kuumakindla värviga üle teha ja uuesti kenaks. Samas on malm liigutamiseks raskem. Kui aga on tuulisem piirkond, siis jällegi tuleb see raskus kasuks.
Ma ei ole kunagi tundnud vajadust lõkkealuse järele. Ladusin ümmargused maakivid ringiks ja nende sees teengi lõket.
Teised tahavad midagi teistsugust. Maakivid ei pruugi nende aeda sobida või need lihtsalt ei meeldi. Samuti võib olla oluline võimalus lõkkealust liigutada.
Ostsime oma lõkkealuse igiammu ja ilmselt kõige odavama katsetuseks. Kerge ja kokkupandav on ja eks seetõttu ma mõtlengi, et rooste on mu oma süü, kes käskis vihma kätte jätta, kui võiks ju korralikult kuuri ära panna. Võrgust kate on kõige rohkem kannatanud, aga päris läbi pole ka see, põhi on ka roostes, aga jällegi – mida ikka tahta kohast, kust metallkopsikuga läbiligunenud tuhka ära kraabitakse. Kokkuvolditavad jalad hakkavad laiali vajuma.
Me ei tee väga tihti lõket ka – jaanide ajal muidugi ikka, ja sel kevadel oleme kaks korda käbisid ja oksi põletanud.
Ostsime oma lõkkealuse igiammu ja ilmselt kõige odavama katsetuseks. Kerge ja kokkupandav on ja eks seetõttu ma mõtlengi, et rooste on mu oma süü, kes käskis vihma kätte jätta, kui võiks ju korralikult kuuri ära panna. Võrgust kate on kõige rohkem kannatanud, aga päris läbi pole ka see, põhi on ka roostes, aga jällegi – mida ikka tahta kohast, kust metallkopsikuga läbiligunenud tuhka ära kraabitakse. Kokkuvolditavad jalad hakkavad laiali vajuma.
Me ei tee väga tihti lõket ka – jaanide ajal muidugi ikka, ja sel kevadel oleme kaks korda käbisid ja oksi põletanud.
See näeb kõige rohkem välja nagu meie oma, aga seal pole materjali kirjas.
Meil on malmist, hea on tõsta välja, kui tahad lõket teha. Oli ka kividest laotud ring, aga selline lõke jättis natuke prahise mulje – küll seal oli oksahunnik ja siis kuivanud taimed, vahest viskasid neid pruune poekotte. Ühesõnaga ei olnud ilus. Nüüd on kaanega ja jalgadel lõkkealus, saab seal puuoksi ja roosivarsi põletada ja väikest lõket teha (tegu maakohaga, lähim naaber on metsa taga ca 100 m kaugusel).
Tuttavatel on Corten terasest lõkkealus, see on küll aastaid neil juba hoovis vastu pidanud. Peaks olema kohalik toode, grillsymbol vms tootja. Selline ilus roostevärvi.
