Arusaadav, aga ma ei usu, et need inimesed ainult muna ja õllega oma pead pesevad ja seepi/dušigeeli ei kasuta iial. Küll aga ütlevad, et nad ei kasuta enda peal selliseid tooteid, mida pole valmis suhu panema.
Pigem ma usun, et seda lauset kasutatakse näiteks kehahooldustoodete koostisainete puhtuse hindamiseks. Näiteks, et šampoonis ei oleks silikoone või millisest rasvast seep tehtud on…
Seda lauset ei mõelda maitse järgi (no selge see, et me keegi šampooni, kreemi või seepi ei söö, sest need pole maitsvad) , vaid sisalduse järgi – kas toode on piisavalt puhas ja ohutute koostisainetega, et neid julgeks ka süüa.