Esileht Tööelu, raha ja seadused. Masendu tuleb peale: probleemid tööjõuga

Näitan 18 postitust - vahemik 31 kuni 48 (kokku 48 )

Teema: Masendu tuleb peale: probleemid tööjõuga

Postitas:
Kägu

Minu isklik arusaam ei puutu asjasse. Minu väide tugineb pädevate inimeste koostatud pädevale uuringule.

See uuring ei saa kuidagi pädev olla, mis väidab, et 270€ eest on võimalik lapsele tagada keskmisele elatustasemele vastav elustandard.

Kui 270eurot lapse kohta tagab keskmise elustandardi, siis täiskasvanu keskmine elustandard on sellega vähemalt samal pulgal. Ei vaja see täiskasvanu ju sugugi mitu korda rohkem või mitu korda kallimaid vahendeid. Nii et kui isale jääb palgast kätte 270 eurot, siis on tal keskmine elatustase tagatud. Pädev uuring ütleb nii.

Lapse rahalised kulud ei ole täiskasvanu kuludest väiksemad lihtsalt seetõttu, et ta on pealtnäha väiksem. Eriti veel, kui me ei räägi mingist absoluutsest miinumumist, vaid suisa keskmisest tasemest.

+6
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minu isklik arusaam ei puutu asjasse. Minu väide tugineb pädevate inimeste koostatud pädevale uuringule.

See uuring ei saa kuidagi pädev olla, mis väidab, et 270€ eest on võimalik lapsele tagada keskmisele elatustasemele vastav elustandard.

Kui 270eurot lapse kohta tagab keskmise elustandardi, siis täiskasvanu keskmine elustandard on sellega vähemalt samal pulgal. Ei vaja see täiskasvanu ju sugugi mitu korda rohkem või mitu korda kallimaid vahendeid. Nii et kui isale jääb palgast kätte 270 eurot, siis on tal keskmine elatustase tagatud. Pädev uuring ütleb nii.

Lapse rahalised kulud ei ole täiskasvanu kuludest väiksemad lihtsalt seetõttu, et ta on pealtnäha väiksem. Eriti veel, kui me ei räägi mingist absoluutsest miinumumist, vaid suisa keskmisest tasemest.

Mis näitab, et sa ei ole isegi mitte vaevunud uuringu kokkuvõttega tutvuma. Uuringus on selgelt öeldud, et tuvastatud kulud on summa, mis lisanduvad sellele, mis vanem endale kulutab, et tagada ka lapsele samaväärsed elutingimused. Näiteks: kui vanem kulutab endale eluaseme tagamiseks 250€ ja kommunaalidele jms 90€, siis lapse lisandumisel leibkonda ei kahekordistu need summad, vaid toavõrra suurema eluaseme kulu on suurem umbes 50€ ja kommunaalidele jms. lisandub umbes 30€, kui niigi palju. Kui vanem vajab liiklemiseks autot, siis lapse lisandumisel leibkonda ei teki vajadust kahe auto järele, vaid suureneb murdosa võrra vajadus olemasoleva sõiduki kütuse ja kuluosade järele. Jah, kulu riietele ja jalanõudele on umbes sama ja toidu kulu teismeeas on umbes sama, aga ei saa öelda, et kahe-kolme liikmelise leibkonna kulud on kaks-kolm korda suuremad, kui üheliikmelise leibkonna kulud.

PS. Summa, mis uuringus välja pakuti, oli 343€, mitte 270€. Täna kehtiva “miinimum”-elatise ja lapsetoetuse summa on 352€, mitte 270€. Püüame hoida oma demagoogiat ikka ajakohase, ok.

+6
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui vanem vajab liiklemiseks autot, siis lapse lisandumisel leibkonda ei teki vajadust kahe auto järele, vaid suureneb murdosa võrra vajadus olemasoleva sõiduki kütuse ja kuluosade järele.

Aga kui vanem ei vaja liiklemiseks autot? Ilma igasuguse naljata on meie peres auto puhtalt lasteaialaste jaoks ja mina olen ennde autojuht – meie ise ja ka teismelised liiklevad ühistranspordiga. Sellisel juhul siis tuleb elatisse arvestada kõik auto kulud, eksole?

+5
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

vaid toavõrra suurema eluaseme kulu on suurem umbes 50€

Näita mulle sellist asja reaalses elus.

See lisatuba sul siis oles ka ilma mööblita, seinavärvi/tapeedita, vaipadeta jne? kui vaadata üürihindu, siis 1 ja 2-toaliste üürisummas on vahe pigem 100 eurot, kui otsida kõige odavama otsa kortereid (aga nende puhul me ei saa küll rääkida mingisugusest “keskmisest”) Kui me vaatame 1 vs 2 toaliste korterite müügihindu, siis ei saa mingist 50€ sammust ammugi rääkida.

Kõikide nende uuringute viga on see, et need on puht hüpoteetilised ja teoreetilised. keegi kuskil arvutab välja mingi numbri, aga selle numbri arvutamisel ei lähtuta mitte mingist reaalsest elust (näiteks sellest, et last ei lükka elama paljasse tühja tuppa), vaid mõeldakse mingi suvaline võrrand ja siis midagi seal oletatakse, jättes suure hulga elulisi muutujaid üldse arvesse võtmata.

+5
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ilma igasuguse naljata on meie peres auto puhtalt lasteaialaste jaoks ja mina olen ennde autojuht – meie ise ja ka teismelised liiklevad ühistranspordiga.

Teie elukorraldus on lihtsalt erand, mis kinnitab reeglit. Riiklikul tasandil üldistusi tehes ei saa sellist erandit võtta reegliks, mille järgi kõigile teistele kodanikele seadusega kohustusi määrata.

See lisatuba sul siis oles ka ilma mööblita, seinavärvi/tapeedita, vaipadeta jne? kui vaadata üürihindu, siis 1 ja 2-toaliste üürisummas on vahe pigem 100 eurot, kui otsida kõige odavama otsa kortereid (aga nende puhul me ei saa küll rääkida mingisugusest “keskmisest”) Kui me vaatame 1 vs 2 toaliste korterite müügihindu, siis ei saa mingist 50€ sammust ammugi rääkida.

See lisatuba on ka ilma toasussideta. On see lisanduv summa pigem 50€ või 100€ sõltub ilmselt asulast ja linnaosast. Fakt on aga, et ühe toa võrra suurem eluase ei lähe maksma kaks korda suuremat summat.

Kõikide nende uuringute viga on see, et need on puht hüpoteetilised ja teoreetilised.

Arutluse all olev uuring ei ole mitte hüpoteetiline, vaid statistiline. Enne selliste väidete tegemist vaata korra selle uuingu lõpparuandesse sisse. Seal on uuringu meetod kirjas ja kirjeldatud kuidas uuringut läbi viidi, millistele andmetele tugineti.

+6
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Arutluse all olev uuring ei ole mitte hüpoteetiline, vaid statistiline.

Statistika ongi täiesti suvaline ja seda võib tõlgendada ükskõik kuidas. Statistilist uuringut on ka väga lihtne koostada niimoodi nagu tellijale parasjagu sobib.

+1
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Huvitav, kas võlglane olla on hea tunne? Või miks nad tahavad sellises olukorras olla?

Ega teise Eesti elu ei peagi normaalsele kodanikule arusaadav olema.

0
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Üllatusena tuleb see, et peale lahkuminekut kasvavad lapse(laste) kulud rohkem kui 50%.

Loomulikult, sest lapsehoidja tasu tuleb samuti juurde, mis kooselavatel inimestel võib vabalt olemata olla, kui kordamööda lapsi hoitakse.

+3
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Liis T

#3534388:
#3534191:
Minu isklik arusaam ei puutu asjasse. Minu väide tugineb pädevate inimeste koostatud pädevale uuringule.

See uuring ei saa kuidagi pädev olla, mis väidab, et 270€ eest on võimalik lapsele tagada keskmisele elatustasemele vastav elustandard.

Kui 270eurot lapse kohta tagab keskmise elustandardi, siis täiskasvanu keskmine elustandard on sellega vähemalt samal pulgal. Ei vaja see täiskasvanu ju sugugi mitu korda rohkem või mitu korda kallimaid vahendeid. Nii et kui isale jääb palgast kätte 270 eurot, siis on tal keskmine elatustase tagatud. Pädev uuring ütleb nii.

Lapse rahalised kulud ei ole täiskasvanu kuludest väiksemad lihtsalt seetõttu, et ta on pealtnäha väiksem. Eriti veel, kui me ei räägi mingist absoluutsest miinumumist, vaid suisa keskmisest tasemest.

Mis näitab, et sa ei ole isegi mitte vaevunud uuringu kokkuvõttega tutvuma. Uuringus on selgelt öeldud, et tuvastatud kulud on summa, mis lisanduvad sellele, mis vanem endale kulutab, et tagada ka lapsele samaväärsed elutingimused. Näiteks: kui vanem kulutab endale eluaseme tagamiseks 250€ ja kommunaalidele jms 90€,

Ma olen seda juba ma ei tea mis ajast rääkinud. Lapsega seotud kulud peaksid olema ikka need konkreetsed summad, mis lapse saades lisanduvad. Võtame suvalise näite. Mul 2 toaline korter, mille eest maksan pangalaenu 500 eurot. Leian mehe, saame lapse, elame minu korteris. Mees kolib välja, laps saab oma toa, ise magan diivanil. Kui palju on lapse eluasemekulud, mis mul lapse saamisega tekkisid? Praeguse seaduse järgi on 250 eurot, millest lapse isa peab maksma 125 eurot. Aga tegelikud kulud on 0. Lapse isa maksab lihtsalt 1/4 mu pangalaenust kinni.

Enamus inimesed siiski ei üüri 1 lapse saades suuremat eluaset. Paljudel on näiteks enne laste saamist maja ehitatud, kus ruumi lahedalt, mõni on saanud päranduse või kingituse jne.

Aga ok, võtame siis näite, kus ma vahetan oma 2-toalise 3-toalise vastu. Nagu üks ennist mainis, siis hinnavahe on väike. Ütleme et see 3 taoline maksab siis 600 eurot kuus. Palju on lapse eluasemekulu ehk kui palju rohkem kulub mul eluasemele kui mul kulus ilma lapseta? 100 eurot eks. Aga seaduse järgi kuluvat mul tegelikult hoopis 300 eurot. Kus on loogika?

Võtame järgmise näite. Elan korteris, mille ema mulle kinkis. Ehk siis, laenu ega üüri ma ei maksa. Kui suur on lapse eluasemekulu? Seaduse järgi on see 50% analoogse samas piirkonnas asuva korteri üürihinnast. Ehk kui mu naabritel on üür keskmiselt 500 eurot kuus, siis minu lapse eluasemekulu on ka seaduse järgi 250 eurot kuus. Aga no ma ju ei maksa seda summat! Lahuselav vanen peab maksma. Mille eest, jääb arusaamatuks. Kuhu see raha läheb, on ka selgusetu.

Kägu kes väitis, et uuring on hüpoteetiline, mõtle nüüd veidi minu näidete peale ja saad isegi aru, et hoopis seadus lähtub hüpoteesidest, mis enamus juhtudel paika ei pea. Tapeet jms on aga üldse teine teema, neid ei arvestata eluasemekuludeks.

Ja siis on veel need kommunaalid. Kui ma maksan keskkütte, elektri, vee ning prügiveo eest, siis milline neist kuludest lapse saamisega kahekordistub? Seaduse järgi loomulikult need kõik. Mis sest, et küttekulu ei sõltu üldse sellest, kui palju inimesi korteris elab. Aga seaduse järgi see muidugi kahekordistub hoobilt. Mil moel, jääb arusaamatuks. Aga las lahuselav vanem maksab. Ma ei teagi, kas see on naljakas või siiski mitte.

Reaalsus on see, et eluasemekulud “moodustavad” kõige suurema osa elatisest. Harjumaal elavad inimesed maksavad ca 600 eurot kuus eluaseme eest, sellest 300 on siis lapse kulud. Ja nii kulub loomulikult miinimumelatis ilma priiskamata ära. Ainuke jama on, et mõni ei maksa eluaseme eest sentigi, mõni ei maksa lapse saamise tõttu senti rohkem, kui ta maksis enne, mõni maksab ehk 100 eurot rohkem, kui enne. Aga 300 rohkem ei maksa keegi, ainult seadus ütleb, et maksab ikka küll.

Ma tahaks küsida, et kust see Soome müstiline miinimumelatis võetud on? Soomes pole miinimumelatist. Elatise tasumist reguleeriv seaduse säte on Soomes samasugune nagu meil, ainult et seda kohta, kus on kirjas, et elatis ei või olla väikse kui x, Soomes pole. KELA poolt makstav summa, mida makstakse siis, kui lahuselav vanem ei maksa, ei ole miinimumelatis, vaid see on sama, mis on meil elatisabi.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Statistika ongi täiesti suvaline ja seda võib tõlgendada ükskõik kuidas. Statistilist uuringut on ka väga lihtne koostada niimoodi nagu tellijale parasjagu sobib.

Ja kui tellija on riik, ehk riigi kõrgeima võimu kandjana rahvas, siis ilmselt on kõik hästi. Uuring saavutas tulemused, mis rahvale sobivad. Mille üle sina ikka veel vaidled?

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ütleks, et meie riigi elatiseteemas on mitu asja valesti. Esimene on eeldus, et mõlemad vanemad panustavad rahaliselt võrdselt. Seadus seda küll ei ütle, ütleb, et vastavalt lapse vajadustele ja vanemate võimalustele (täpset sõnastust ei hakka praegu telefonis toksides otsima). Ehk siis kui üks saab miinimumi ja teine kaks keskmist, siis rikkam vanem peaks ikka lõviosa lapse kuludest katma. Teine viga on see, et jagatakse kulud kooselava vanema ja lapse vahel kaheks, mitte ei lähtuta kuludest, mis lapse lisandudes juurde tulevad. Aga kõige suurem absurdsus on väga suur MIINIMUMelatis, millest väiksemat summat mõistetakse välja erandkorras. Praegu kohtus asja sisulist arutelu ei toimu. Normaalne oleks miinimumelatis, millest väiksemat välja ei mõisteta, 1/4 miinimumpalgast, tegelik summa peaks sõltuma lapse senisest elatustasemest (aga kui laps on nt harjunud neli korda aastas palmi all käima, siis ei pea ta neid reise tulevikus ette võtma miinimumpalgalise kooselava vanemaga, vaid võib seda koos rikkurist vanemaga teha), vanemate võimalustest ja mõistlikkusest (kui laps jääb koos miinimumpalgalisega elama, siis teine vanem ei pea kinni maksma sama head elamispinda, kui perel varem oli).

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ütleks, et meie riigi elatiseteemas on mitu asja valesti. Esimene on eeldus, et mõlemad vanemad panustavad rahaliselt võrdselt. Seadus seda küll ei ütle, ütleb, et vastavalt lapse vajadustele ja vanemate võimalustele (täpset sõnastust ei hakka praegu telefonis toksides otsima). Ehk siis kui üks saab miinimumi ja teine kaks keskmist, siis rikkam vanem peaks ikka lõviosa lapse kuludest katma.

Vanemate igas mõttes võrdsed kohustused tulenevad PKS §116-st. Kohustuste proportsionaalsus tuleneb PKS §105-st, aga see võtab lisaks sissetulekule arvesse ka vanemate varalise seisundi. Väike palk üksi ei ole piisav põhjus suurema koorma teise kaela veeretamiseks. Kui vara jagunes lahutusel võrdselt, siis on vanematel võrdne varaline seisund ja võrdsed kohustused laste ees sõltumata järgnevast sissetulekust.

Muuseas peab ka lastega elav vanem eraldi põhjendama, miks peaks tema poolt lastele võimaldatavat ülalpidamist vähendama alla seadusega määratud määra. See et lahus elav vanem on rikas ei võta lastega elavalt vanemalt kohustust neid ülal pidada. Ehk seaduse seisukoht paistab olema, et kumbki vanem võimaldab lastele küll ülalpidamist proportsionaalselt vanemate varanduslike seisunditega, kuid kumbki mitte vähem kui miinimumi, ilma selleks kohtult eraldi luba taotlemata (või omavahel vastavat kokkulepet sõlmimata). Vaata näiteks kohtulahendi 2-16-135/95 punkti 11.6 (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-16-135/95).

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Nende inimestega on nii, et las see sugulane sul annab teada töötukassale, et näe, pakkusin tööd, aga nad ei võtnud vastu, sest tahtsid mustal tkätte saada. kaotavad siis need töötud oma ravikindlustuse nagu niuhti, kui keelduvad sobivast tööst sellisel põhjusel 🙂

+3
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis elatisvõlga puudutab, siis mina oleksin ka võlgnik kui peaksin sellist raha elatiseks maksma. Ja olen kindel, et oleksid sinagi.

Mis me vastutamisest räägime, siis riik on maas, midagi ei ole teha. Hea on vaadata vasakule ja hea on vaadata paremale. Meie omad kisendavad, kuidas lapsel peab seda, teist ja kolmandat olema. Häbi on inimesed! Ebaterve tarbimiskäitumine ei ole mitte vastutamine, vaid probleem.

+3
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma arvan, et tegelikult ei hooma ei riigikogu liikmed ega kohtunikud, kui suur summa on tavalise inimese jaoks pool miinimumpalka. Riigikogu liikmed ja maakohtu kohtunikud saavad mõlemad üle 4300 € palka, ringkonnakohtunikud rohkem ja riigikohtu kohtunikud veel rohkem. Kui oled aastaid sellise sissetulekuga olnud, siis lihtsalt ei hooma, et mediaanipalka saaval perekonnal ei ole võimalik ühe lapse ülalpidamiseks kulutada ühte miinimumpalka ja seega pole ka õigustatud poole miinimumpalga suuruse elatise rutiinne väljamõistmine hoolimata sellest, kui suur on sissetulek.

+4
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

#3534388:
#3534191:
Võtame järgmise näite. Elan korteris, mille ema mulle kinkis. Ehk siis, laenu ega üüri ma ei maksa. Kui suur on lapse eluasemekulu? Seaduse järgi on see 50% analoogse samas piirkonnas asuva korteri üürihinnast. Ehk kui mu naabritel on üür keskmiselt 500 eurot kuus, siis minu lapse eluasemekulu on ka seaduse järgi 250 eurot kuus. Aga no ma ju ei maksa seda summat! Lahuselav vanen peab maksma. Mille eest, jääb arusaamatuks. Kuhu see raha läheb, on ka selgusetu.

See väide on oma olemuselt väga vale. Kui keegi sulle kingib korteri (raha), siis see on sinu raha/vara, sellega ei saa teise inimese kulu (raha) vähendada. Ega ema ei kingi seda kellelegi teisele. Kes mõttest aru ei saa – siis kui “ema” müüb korteri ja annab raha ja laps ostab ja maksab korteri eest, siis ei ole see kingitud raha ju teisepoole oma.
Üldjuhul olen nõus, et elatis “miimimum” peaks olema väiksem ja samuti lastearvu puhul vähenema, nii nagu suurperedeski jagub lastele vähem. Kõik lapsevanemad ei saa keskmist või suuremat palka, mille puhul oleks praegune miinimum ok. Inimesed on erinevad, aga näiteks ise ostan endale kindlasti vähem riideid, jalanõusis kui lastele. Enda kulud on kindlasti väiksemad. Isegi telefonid on kallimad lastel, vahetavad tihedamini, arvutid jne… Samuti on neile ostetud mänguasju, raamatuid, jalgrattad, hobid – endal sellised kulud puuduvad. Minu huvid on 0 kuluga, pigem olen sellest tulu saanud. Elektrit kulub meil küll enam – söögi tegemine, pesumasin. Laste riided/trenni riided – koguaeg töötab. Pesemas käivad lapsed ka – kulutavat vett enam kui ise. Prügi tekkib enam. Meie pere kolis küll suuremasse elamisse laste pärast ja ka kütet seetõttu kulub enam ja tegelikult palju muid lisakulusid.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ütleks, et meie riigi elatiseteemas on mitu asja valesti. Esimene on eeldus, et mõlemad vanemad panustavad rahaliselt võrdselt. Seadus seda küll ei ütle, ütleb, et vastavalt lapse vajadustele ja vanemate võimalustele (täpset sõnastust ei hakka praegu telefonis toksides otsima). Ehk siis kui üks saab miinimumi ja teine kaks keskmist, siis rikkam vanem peaks ikka lõviosa lapse kuludest katma.

Vanemate igas mõttes võrdsed kohustused tulenevad PKS §116-st. Kohustuste proportsionaalsus tuleneb PKS §105-st, aga see võtab lisaks sissetulekule arvesse ka vanemate varalise seisundi. Väike palk üksi ei ole piisav põhjus suurema koorma teise kaela veeretamiseks. Kui vara jagunes lahutusel võrdselt, siis on vanematel võrdne varaline seisund ja võrdsed kohustused laste ees sõltumata järgnevast sissetulekust.

Muuseas peab ka lastega elav vanem eraldi põhjendama, miks peaks tema poolt lastele võimaldatavat ülalpidamist vähendama alla seadusega määratud määra. See et lahus elav vanem on rikas ei võta lastega elavalt vanemalt kohustust neid ülal pidada. Ehk seaduse seisukoht paistab olema, et kumbki vanem võimaldab lastele küll ülalpidamist proportsionaalselt vanemate varanduslike seisunditega, kuid kumbki mitte vähem kui miinimumi, ilma selleks kohtult eraldi luba taotlemata (või omavahel vastavat kokkulepet sõlmimata). Vaata näiteks kohtulahendi 2-16-135/95 punkti 11.6 (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-16-135/95).

Kõik kohustused on võrdsed, ka laste eest hoolitsemise kohustus. Kui üks vanem teeb suurem osa hoolitsemisest, on õiglane, kui teine panustab rohkem rahaliselt.

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vanemate igas mõttes võrdsed kohustused tulenevad PKS §116-st. Kohustuste proportsionaalsus tuleneb PKS §105-st, aga see võtab lisaks sissetulekule arvesse ka vanemate varalise seisundi. Väike palk üksi ei ole piisav põhjus suurema koorma teise kaela veeretamiseks. Kui vara jagunes lahutusel võrdselt, siis on vanematel võrdne varaline seisund ja võrdsed kohustused laste ees sõltumata järgnevast sissetulekust.

Muuseas peab ka lastega elav vanem eraldi põhjendama, miks peaks tema poolt lastele võimaldatavat ülalpidamist vähendama alla seadusega määratud määra. See et lahus elav vanem on rikas ei võta lastega elavalt vanemalt kohustust neid ülal pidada. Ehk seaduse seisukoht paistab olema, et kumbki vanem võimaldab lastele küll ülalpidamist proportsionaalselt vanemate varanduslike seisunditega, kuid kumbki mitte vähem kui miinimumi, ilma selleks kohtult eraldi luba taotlemata (või omavahel vastavat kokkulepet sõlmimata). Vaata näiteks kohtulahendi 2-16-135/95 punkti 11.6 (https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=2-16-135/95).

Kõik kohustused on võrdsed, ka laste eest hoolitsemise kohustus. Kui üks vanem teeb suurem osa hoolitsemisest, on õiglane, kui teine panustab rohkem rahaliselt.

Riigikohtu tõlgendust mööda nõuab Perekonnaseadus ka lastega elavalt vanemalt omalt poolt vähemalt ‘miinimum’elatise summas raha panustamist. Kehtiv seadus ei pea lapsevanema poolset lapsega tegelemist tasustatavaks ja seega kompenseeritavaks tööks. Kui lapsega elavad vanemad tahavad, et seadus seda siiski nõnda arvestaks, lapsega elava vanema rahalist kohustust selle võrra vähendaks ja vastavat kompensatsiooni ka lahuselavalt vanemalt nõuaks, siis tuleb neil astuda samme seaduse vastavasuunaliseks täiendamiseks.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Näitan 18 postitust - vahemik 31 kuni 48 (kokku 48 )


Esileht Tööelu, raha ja seadused. Masendu tuleb peale: probleemid tööjõuga