Teema: Mees ja eksnaise kink

#3316118:

#3316007:

Ehted on isiklik kingitus ja saan teemaalgataja pahameelest aru.

Olin ise kunagi (vanuses 16 või 17) väga solvunud, kui minu isa, kes meid emaga maha jättis, minule ja oma uuele naisele sünnipäevaks samasugused kaelakeed kinkis. Et mina tema uue eidega sama pulga peal… Samas oleksin olnud väga rõõmus, kui ta minu emale samasuguse ehte kinkinud oleks.

Saad aru teemaalgataja pahameelest, et tolle mees eksnaisele isikliku kingi kinkis, samas ise oleksid küll olnud väga rõõmus, kui sinu isa oleks oma eksnaisele sellise isikliku kingi kinkinud? Ehk teisisõnu, oleksid olnud rõõmus, kui su isa oma “uuele eidele” pahameelt tekitanuks?

Täitsa uskumatu, jah, et ongi ilmas päriselt olemas selliseid inimesi, kes suudavad vaadelda olukordi erinevate nurkade alt ja – vaatamata oma eelistustele ja emotsioonidele – mõista nendes olukordades mõlemat osapoolt. Veidrad imeloomad, eksju! Olen ääri-veeri kuulnud, et seda nimetatakse vist emotsionaalseks intelligentsuseks. Aga sa guugelda selle kohta.

Kui nüüd ilma irooniata rääkida, siis palju sõltub ju ka sellest, KUIDAS teemaalgataja sellest keest teada sai. Kui kogemata tuli kuskilt info välja ja mees oleks seda muidu meeleldi varjata tahtnud, siis on ilmselgelt asi kahtlane. Kui aga mees tuli ja täiesti ilmsüütult ise patras, et “näe, ostsin X-le kah jõuluks ühe iluasjakese, ikkagi tuttav inimene ju ja vanema lapse ema”, siis ilmselt võibki olla, et mehe jaoks ongi kaelakee võrdväärne näiteks kommikarbiga ja selles pole midagi kahtlast.

#3316533:

Päris piinlik oleks eeldada, et mingi eksmees peaks selliseid kinke kinni maksma.

Lapse isa ei ole lihtsalt mingi eksmees. Ja ta ei pea, vaid järelikult tahab.

PS – minu isa maksis mu ema (nad lahus väga ammu) sanatooriumi kinni, sest mina palusin seda. Ma olin toona ülikoolis esimesel kursusel, olin valmis suisa ilma taskurahata olema, aga öeldi, et nii ei saa ikkagi.

See oli väga kallis kink, aga ema oli väga haige, ma olin tema pärast väga mures ja isa mõistis. Maksis kinni, sest talle ei tähendanud see midagi. Kasuema eest varjasime, ta poleks mõistnud. Ema oli väga rõõmus, see sanatoorium oli väga vajalik.

Kasuisa ehk ema uus mees ei teinud teist nägugi, ta mõistis ka, et väga vaja ja isa on alati tema suhtes väga aupaklik olnud. Ta leidis transpordi jms, varustas ema lisaprotseduuridega jne.

Lõpuks saime emale väga hea paketi. Ta naases teise inimesena.