Olukord lühidalt selline: mees lakkus ennast 30 min täiesti sigalakkutäis. Pidi endale poest vaid pudeli veini tooma aga välja paistab nagu oleks kasti joonud (ilmselt jõigi enne kui pudeli veiniga tuppa astus). Meil ennegi sest joomisest probleeme olnud ja ta justkui mõistaks oma probleemi aga vaadates teda täna, siis ilmselt siiski mitte. Nädala sees ei joo aga nädalavahetusel küll. Kas läheb suvilasse \”tööd tegema\” või on kodus eriliselt hea ja hoolitsev ning selle varjus lakub täis ennast (äkki ma andestan või üldse ei märka). Olen lapseootel ja talle ka öelnud, et kui veel kordub, siis oma last ta kasvatada koos minuga ei saa. Pole ma mingi kuri mõrd, kes õhtul paari õlut ei luba teha (jooks isegi heameelega), probleem on kiiresti-kooma joomisega kohe, kui väikenegi võimalus avaneb. Olen pakkunud, et koligu välja ja tehku mis tahab aga ära ta ka ei lähe. Mul pole suurt soovi hakata üksikemaks aga samas ei kujuta ette, et väikese beebiga on samas korteris mees, kes püsti ei seisa ja käitub-kukub ettearvamatult.
Miks ma üldse sellisega lapse tegin? Polekski teinud, kui oleks ette näinud, et asjad nii lähevad.
Teema: Mees jõi ennast jälle sekundiga täis- jätaks maha lõpuks?!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Olukord lühidalt selline: mees lakkus ennast 30 min täiesti sigalakkutäis. Pidi endale poest vaid pudeli veini tooma aga välja paistab nagu oleks kasti joonud (ilmselt jõigi enne kui pudeli veiniga tuppa astus). Meil ennegi sest joomisest probleeme olnud ja ta justkui mõistaks oma probleemi aga vaadates teda täna, siis ilmselt siiski mitte. Nädala sees ei joo aga nädalavahetusel küll. Kas läheb suvilasse \”tööd tegema\” või on kodus eriliselt hea ja hoolitsev ning selle varjus lakub täis ennast (äkki ma andestan või üldse ei märka). Olen lapseootel ja talle ka öelnud, et kui veel kordub, siis oma last ta kasvatada koos minuga ei saa. Pole ma mingi kuri mõrd, kes õhtul paari õlut ei luba teha (jooks isegi heameelega), probleem on kiiresti-kooma joomisega kohe, kui väikenegi võimalus avaneb. Olen pakkunud, et koligu välja ja tehku mis tahab aga ära ta ka ei lähe. Mul pole suurt soovi hakata üksikemaks aga samas ei kujuta ette, et väikese beebiga on samas korteris mees, kes püsti ei seisa ja käitub-kukub ettearvamatult.
Miks ma üldse sellisega lapse tegin? Polekski teinud, kui oleks ette näinud, et asjad nii lähevad.[/tsitaat] Kumma oma see elamine üldse on? Kui ikka sinu oma, siis küll ta läheb, kui näeb, et sul on tõsi taga. Praegu sa tundud ika üsna ebakindel, ainult pakud, et hakaku astuma, eks ta mõtleb, et sa niisama vahutad ja elad end välja. Alkoholism on haigus ja alkohoolik ei saa enamasti aru, et midagi viga on, teised on lihtsalt nõmedad ja näägutavad, tema ainult lõõgastub. Muidugi, tema polegi ju joodik, ta on lihtsalt vahel purjus. Nii kaua, kuni ta oma vabandusi laliseb, polegi sul muud teha: kas lähed lahku või harjud ära.
Alkoholism on haigus. Väga tihti ka parandamatu. Muuta saab AINULT siis kui mees ISE väga tahab. Kui ei, siis parandab küürakat ainult haud. Paraku. Kahjuks.
Kirjelduse põhjal on ilmselgelt tegu alkohoolikuga. See hetkega täis jäämine viitab sellele, et tegu pole mitte esimese staadiumi alkoholismiga. Oled pime olnud, et seda varem pole märganud. Nõu anda ei oska, seda arvan küll, et paremaks vaevalt läheb, pigem hullemaks.
See ikka ulme, kui ta 30 minutiga ennast \”sigalakkutäis\” seisundisse jõuab juua. Ma ka selline hobikorras alkohoolik, päris tsüklisse ei lähe, kuid vahete-vahel tipsutamisega ka tegu ei ole. Minu kogus on 0,5l-0,7l viina, mida ma siis arvuti taga olles manustan. Vahel saab kõik otsa, vahel tuleb puudu aga kõik lõppeb sellega, et tõusen püsti ja lähen magama 4-6 tunni möödudes.
30 minutiga raskesse joobesse jäämiseks peab maks ikka päris läbi olema või siis tõesti \”0,35l sosku\”+ endale sisse kallama. Lisaks ei ole selles tuikumise ja kukkuise olukorras midagi ilusat ning reeglina lõppeb see ka räige pohkmakaga.
Raske uskuda, et mehest mõne kuuga alkohoolik sai. Enamasti on see protsess ikka pikem. Võimalik, et ta varem lihtsalt varjas seda paremini või ei tahtnud sina seda probleemi märgata.
Paremaks see asi kindlasti ei lähe kui mees ise omale seda ei teadvusta ja midagi muuta ei soovi. Las läheb ja joob ennast lolliks või jääb sinuga ja lähete kõik koos põhja.
Nii väikese ajaga purjujäämine tähendab ühte, maks on üsna läbi. Ega ta joomist enne ei jäta, kui surm koputab uksele.
Ja vana reegel. Naised loodavad, et mehed muutuvad, aga mehed ei muutu.
Mehe loodavad, et naine jääb samaks, aga naine muutub.
Teemaalgataja,aga esita endale hoopis selline küsimus: \”Mis õigus on minu määrata uus elu elama joodiku terrori ohvrina?\”. Kas sina tahad või ei taha olla üksikema ei oma siin mingit tähtsust. Sina tegid lapse jaoks juba ühe halva valiku – tema isa on joodik, nüüd on sinu kohustus parandada, mida veel saab.
Sinu kirjeldus viitab sellele, et tegemist on siiski paadunud alkohoolikuga, kes sinuga tutvumise ajal oli lihtsalt kaines perioodis. Poole tunniga purjujäämine viitab pikaajalisele kuritarvitamisele.
Variant on selline – praegu ta väljaviskamine on kõige mõistlikum lahendus. Ehk toob mõistuse koju aga kui ei too, siis parem, kui laps ei saagi sellist isa tundma.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ei taha küll õel olla, aga loodetavasti on su laps sündides üldse terve. Regulaarselt joova mehe sperma on kahjustunud. Kui ta oleks enne su rasedaks tegemist rangelt karske olnud pool aastat, siis oleks lootust. Aga vaevalt ta seda tegi.
[/tsitaat]
Ja nüüd ei ole mingit lootust? Mind ajavad öökima need diagnoosid ja lõplikud arvamused. Miks võtab suva inimene endale õiguse sellist janti suust välja ajada?
Mitte et ma meest praegu õigustama hakkaks aga kui teemaalgataja ütles et mees tööpäevadel ei joo ja nv jääb poole tunniga täis ei tähenda et ta veel joodik on…kui mina näiteks paar nädalat või kuud ei joo jään ka 0,5 l siidrist purju.
See et ta nv maha lakub ei ole ka muidugi normaalne.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ei taha küll õel olla, aga loodetavasti on su laps sündides üldse terve. Regulaarselt joova mehe sperma on kahjustunud. Kui ta oleks enne su rasedaks tegemist rangelt karske olnud pool aastat, siis oleks lootust. Aga vaevalt ta seda tegi.
[/tsitaat]
Vähese googeldamise tagajärjel jõudsin tulemuseni:
K: Alkoholi tarbimine mõjutab sperma konsistentsi
V: Mitte otseselt. Mehe paljunemisvõime aga regulaarse alkoholi tarbimise korral siiski väheneb.
Mitmes kohas analoogne vastus, seega käi kuu peale oma kuue kuu ja sperma kahjustumisega !
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Veepomm kirjutas:[/small]
Ja mind jälle inimesed, kes teadlikult võtavad riski sünnitada haige laps. Niipalju peaks ema siiski valima, et vältida välditavaid riske.[/tsitaat]
Mitu lühinägelikku inimest või diabeetikut on loobunud lapse saamisest ainult sellepärast, et tegemist on päriliku haigusega?
Tubli Kägu! 5. klassi tase on just õige, sellega peakski piirduma.
ei näita see kiirelt purju jäämine, et maks läbi. (alkassidel kyll)
tean yhte kena noort meest, kes yldse alkot ei tarvitanud aga töökoha muutuses (resto) hakkas tarvitama ja jõi ennast põhja 2 kuuga. see on nii individuaalne värk. pigem on asi selles, et ta jõi enne salaja kiirelt mingi koguse sisse. mul tuleb ka vahel lambist sama seis, et ei kontrolli kogust ja joon korraga palju. juhtub ka, et jään purju. reeglina normaalselt tarbides ei jää.
ei ma ei kiida ennast, olen tunnistanud endale probleemi ja yritan vähem tarbida. see on õige, et mida pikem vahe seda kiiremalt pähe hakkab.
sellel aastal on olnud edusamme alkot tarbinud 2x
aga sulle ei oska nõu anda, kahjuks ei tunne sinu meest.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Korra juba viskasin välja aga siis ta lihtsalt jõigi kõik see aeg, mitte ei mõtelnud elu üle järele.[/tsitaat]
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Saadaks ravile aga ta pole ju ses mõttes haige, et ilma üldse ei saa, pigem on asi selles, et kui hammas verel siis ei saa pidama. [/tsitaat]
Su mees on vägagi haige.
Kodus hoiab siiamaani teda tagasi sinu reageerimine: karjud, ütled halvasti, koputad ta vähesele järelejäänud südametunnistusele a la \”sul on kodu\”, \”sul on laps\”, \”sul on pere\”, \”sa ei armasta meid\” jne.
Kui ta välja viskasid, siis polnud tal kõrva ääres prääksujat ja ta võis rahus juua.
Sinu enda sõnad: jõigi kõik see aeg.
On vaid aja küsimus, mil ta muutub kodus olles immuunseks su ähvardustele ja kisale.
Ükspäev teda lihtsalt enam ei koti, mida sina asjast arvad või kui armas nunnu laps teil on.
Esimene valik oleks, et vaadake mehega koos tõele näkku: ta on alkohoolik.
Kui ta nõustub otsima abi ja ravi, siis toeta teda.
Kõik joodikute lood ei lõpe kurvalt ja ühtmoodi. Jah, \”paranejate\” protsent on väike, aga ka mitte nii väike, et peaks kohe käega lööma.
Kui ta su pikalt saadab ja ei tunnista oma sõltuvust, siis on su edasised valikud sellised: kas elada temaga edasi seda närust elu või temast lahku minna.
Ära unusta, et kõige rohkem kannatavad alkohoolikute peredes lapsed.
Sina võid ju harjuda, andestada, loota, käega lüüa, aga lapsed nii ei oska.
See pole kli¨ee – alkohoolikute lapsed on kasvõi siingi foorumis oma mälestusi jaganud ja midagi meeldivat sellises lapsepõlves pole.
Minu kindel soovitus sulle on selline: sina ava oma silmad ja ära roosamannata oma abikaasa käitumist a la \”ega ta siis ei joo kui alkot pole\” või \”ega ta ju pole nii haige, et ravi vajaks\” või \”ta joob vaid nädalalõputi\”!
Ära jää lootma sellele, et sinu mees on teistest erinev ja erilisem joodik, ära õigusta tema käitumist.
Päästa ennast ja oma last veel ikka siis, kui laev alles uppuma hakkab, mitte siis, kui juba põhjas olete.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Veepomm kirjutas:[/small]
Ei sõbrake, ma spetsiaalselt sinu jaoks otsisin sellist lihtsamas keeles \”puust ette ja punaseks\” versiooni. Lihtsalt, nähes, et sa ei tea, mis vahe on sperma konsistentsil ja kvaliteedil, ma ei hakanud midagi eriliselt akadeemilist siia kopima :).
oih, sorri, veepomm, see oli hoopis antimode, kes selle \”konsistentsi\” killu viskas.
[/tsitaat]
5 klassi õpiku teksti tsiteerimine on kohane siis, kui ise sealjuures nagu täiskasvanu mõelda. Tõesti, sperma on kahjustunud viljastumisvõime osas aga see on ka kõik. Kõik ülejäänu kaasneb aga lapse arenguga ema kõhus ja sealt edasi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kirjutasin pika jutu, kui PK ennast uuendama hakkas ja kõik kadus 🙂
Kokkuvõtvalt võiks öelda, et ma ilmselt loodan, et see muutub ja seepärast ei ole lõpetanud lõplikult ka seda suhet (kodu on minu ja mehe väljaviskamine pole probleem). Tahan ju tervet perekonda ja lapsele isa ning ma siiski armastan teda põhimõtteliselt kuskil südame põhjas. Samas ei ole mees kunagi isegi vabandanud oma teguviisi vaid üritab kõike ikka ja jälle kuidagi salaja teha(a la mina vetsus ja tema kallab). Korra juba viskasin välja aga siis ta lihtsalt jõigi kõik see aeg, mitte ei mõtelnud elu üle järele.
Saadaks ravile aga ta pole ju ses mõttes haige, et ilma üldse ei saa, pigem on asi selles, et kui hammas verel siis ei saa pidama. Mul poleks probleemi, kui ta jooks laupäeva õhtu jooksul mõned õlled ja oleks seltskondlik aga ta joob kõike segi ja on tunniga koomas. Krt, nii vihale ajab! Miks inimene muutub PEALE abiellumist ja lapse tegemist?! Võiks ju varem sildi otsaette kleepida……[/tsitaat]
Enne lapsetegemist ei joonud? Vat ei usu! Mõne kuuga sellist alkoholismistaadiumi ei saavuta, selleks kulub palju aastaid.
Lapse peale ka mõtled? Väike laps ei saa tõenäoliselt aru, aga koolilaps juba mõistab alkoholismi ja tal on häbi, ta ei julge sõpru külla kutsuda, isa koolipidudele kutsuda jne.
Kuidas ta sul praegu täis peaga käitub? Minu isa, kui ma väike olin, oli ka selline muhe sell, kui jõi, aga mida vanemaks ma sain, seda rohkem tuli ette vaimset vägivalda. Kuni sinnani välja, et kui isa jälle tsüklis oli, siis ma peitsin end kapi, voodi taha ära, kui ta kasvõi ukse lähedale tuli. Ma pidin iga kord häbi pärast maa alla vajuma, kui jälle kuskil kraavis magas või maja eest trepi peal. Esimesel võimalusel lasin kodust jalga. Peale põhikooli läksin otse tehnikumi, et saaks ühikas olla ja koju tulin üksnes siis, kui raha otsas või koolivaheaeg, sest siis ei lubatud ühikas olla. Ometigi lõpetasin põhikooli väga heade tulemustega. Soovid sa oma lapsele sellist elu?
Minu isa oli abielu alguses normaalne ja jõi ainult mõnikord ja pikkadesse tsüklitesse ei sattunud. Tööl suutis ta ka aastaid käia, ilma, et joomine seganud oleks. Oma lapsepõlve tõttu ei suuda ma iial mõista naisi, kes oma lapsi teadlikult sellist elu elama sunnivad, kuigi neil on valik olemas.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Faktid räägivad enda eest, mul polegi tegelikult midagi ilustada enda jaoks. Mingil määral lootsin sellele, et joomine võib olla ka harjumus, millest on raske loobuda. Tal oli seljataga raske lahutus ja siis hakkas ta regulaarselt muresid uputama.
[/tsitaat]
oled sa kunagi ta eksnaise käest küsinud, miks nad lahutasid?
Njah, ega sul kerge ei ole. Enamik siin muidugi hurjutavad aga ma ehk veidi pakuks lohutust. Kui positiivseid näiteid soovid loe netis kasvõi Jüri Arrakust või Mihkel Raud. Näiteks see artikkel: http://www.postimees.ee/193610/vihaga-viina-vastu/
Eks positiivseid näiteid ikka on aga enamikel on muidugi läinud sandisti, sellest ka see uskumatus ja pessimism. Ma olen oma mehega miskit sarnast ise üle elanud, meil aitas siiski 2 asja: ta ise tunnistas et tal on alkoholiga probleem (polnud ka padujoodik ja tööl käis korralikult jne) ning tal endal oli soov asjast võitu saada. Ühesõnaga tahe oli olemas aga jõud oli nõrk:). Ja alustas sellest,et hakkas karsklaseks, nii pidas omal jõul pea aasta vastu ja siis enne jõule ka libastus ja siis pani ise Wismarisse aja kinni ja nüüd on ampull 3 aastaks. Mis edasi saab eks näis. Aga selle kõige alus on siiski tema enda soov mille realiseerimiskiirusele aitas kaasa minupoolne survestamine. Alkoholism on ikkagi sõltuvus ja see on haigus nagu iga teinegi. Haigele saad sina ainult toeks olla, ravi peab ta ise läbi tegema. Samamoodi ega sa ju kaua ei kannataks depressioonis olevat meest kes ainult halab ja hädaldab aga arsti juurde ei lähe. Üks asi mis sinupoolse abina sõltuvushaiget võib aidata, on kui kõrvalseisijana annad nö võmmu kuklasse, ehk teisisõnu annad ultimaatumi ja see võib olla lükkab inimese õigele teeotsale. Aga veelkord seda kõike ainult juhul kui inimene oma probleemi tunnistab ja olukorda siiralt muuta tahab aga lihtslt enda jõust jääb vajaka. Vastasel juhul pole miskit teha, neid küll nähtud kui naine võimleb ennast oimetuks(=sellisel juhul kaassõltlane) ja mees ainult ootab millal naine valvsuse kaotab ja siis kohe pudeli manu.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Samas ei ole mees kunagi isegi vabandanud oma teguviisi vaid üritab kõike ikka ja jälle kuidagi salaja teha(a la mina vetsus ja tema kallab). Korra juba viskasin välja aga siis ta lihtsalt jõigi kõik see aeg, mitte ei mõtelnud elu üle järele.[/tsitaat]
Korra sa viskasid ta joomise eest välja, terve mujaloldud aja ta jõi ja siis sa võtsid ta tagasi, sest…
Mina küll ei oska kuidagi seda lauset lõpetada. Mitte ühtki varianti ei tule pähe. Miks sa ta tagasi võtsid, kui sa isegi ütled, et ta pole isegi kordagi oma käitumise eest vabandust palunud ja nagu ma aru saan, te isegi ei ürita omavahel olles probleemi konkreetselt arutada?
Mina arvan, et mees on salajoodik, kes tegelikult joob tunduvalt rohkem, kui sa arvad, ja tunduvalt tihedamini, kui sa arvad.
Paraku ongi ainult kaks varianti:
– ultimaatum mehele ja ta võtab ise midagi ette
– lahutus
Esimesel juhul saad talle toeks olla teisel juhul peab ta ise hakkama saama.
Joodik hoolib ainult pudelist mitte oma perest- see on üsna kindel.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
