Olen nö teisel ringil. Mõlemad 31a. Minul eelmisest suhtest 7a laps. Oma meest teadsin juba varem, aga eriti ei suhelnud. Paar oleme u 3a. Elame majas, mis on ehitusjärgus aga no edeneb. Kohe-kohe on ka ühine laps sündinud. Laps on igati oodatud. Aga midagi juhtus meie suhtega või mehega u raseduse I trimestri lõpus. Ta pole üldse tema ise. Muidu oli selline rahulik, rügas tööl ja kodus, et saaks maja kiirelt valmis. Tegeles kodus nö meeste töödega. 1-2x kuus käis sõpradega väljas, valdavald oli kaine rool ja kutsus ka mind kaasa. Ei olnud erilisi tülisid.
Ja nüüd kevadest on asi nii hull, et iga nv ma lihtsalt nutan ja tülitseme. Hoolivast mehest on saanud emotsionaalne jõhkard. Ta on minu suhtes kontrolliv, paranoiline, väidab, et mul on.kindlasti armuke. Korra tüli käigus vääbas mul telefoni käest, sest ei tahtnyd, et ta mind kontrolliks. Lisaks käib väljas iga nv ja joob. (Ei joo end liiga purju,aga ikkagi harjumatu). Käib ööklubides ja tuleb hommikul kell 5. Kui teen pakkumise minna teatrisse või kinmo, siis ei saa vastust või ütleb, et ei viitsi. Kui läheb ose välja ja end kaasa pakun, siis teatab, et minuga ei saa midagi teha, sest olen liiga rase. Kui sõbrannaga kokku saan, siis paaniliselt kontrollib, kus olen ja kellega. Mõnel heal hetkel olen üritanud rääkida, siis põhjendab kõike sellega, et tal palju tööd, suur pinge ja juhe koos ning kui laps sünnib, siis ta ju enam ei saa kuskil käia.
Oleme nii tülitsenud, et ta on nädala sõbra juures elanud, sest olen tahtnud lahku minna, siis anub ja palub.
Maja, mida ehitame on ühine, aga laen on minu nimel. Tegelikult mõtlen, et kõik laenud ja liisingud on minu nimel. Kas ta on.mind lihtsalt ära kasutanud?
Teema: Mees on muutunud ja olen juba ahastuses
Kas mehel esimene laps? Ehk sõitis siis lihtsalt katus ära.
Kui ei, siis soovitaks rahulikult rääkida eelmise naisega. Võib nii mõndagi välja tulla. Ja see et mees kontrollib, ei tähenda mitte kunagi head ja ma laseks küll eos jalga (99% tõenäosusega lõpeb see vägivallaga)
Ta on minu suhtes kontrolliv, paranoiline, väidab, et mul on kindlasti armuke.
Kui sõbrannaga kokku saan, siis paaniliselt kontrollib, kus olen ja kellega.
Sellel meesisendil on suure tõenäosusega endal hoopis armuke tekkinud..
/suht klassikaline käitumine sealjuures, paraku/
Jah, täielik klassika. Armukade, tõmbab tüli üles, kaasa ei võta ja igal võimalusel lahkub kodust. Kindlasti on armuke. Kindlasti. Seda elus kahjuks nii palju näinud ja muster alati täpselt sama.
Hakka läbimõtlema, kuidas oma elu üksi koos lastega edasi elada. Keskendu lapsele ja mitte mehele. Mees peab iseendaga ise toime tulema, pole sinu ahastust ja kehva enesetunnet tema pärast sinna juurde vaja. Kui ei sobi, võta laps ja lahku. Naiste turvakodu on olemas.
Armuke jah, kinnitan kolmandana.
Pigem on asi nõnda, et mees on seksuaalselt rahuldamata
Seda ka kindlasti. Ja seetõttu armuke ja oma naisega on tekkinud sõltuvuse-vihkamise-süütunde suhe.
Hakka läbimõtlema, kuidas oma elu üksi koos lastega edasi elada. Keskendu lapsele ja mitte mehele. Mees peab iseendaga ise toime tulema, pole sinu ahastust ja kehva enesetunnet tema pärast sinna juurde vaja. Kui ei sobi, võta laps ja lahku. Naiste turvakodu on olemas.
Läbi mõtlema
Mehel võib olla sada armukesest lõdva tädikest, aga tal ei ole õigust oma rasedat kaasat nii kohelda.
Kui tal armukest ei ole ja ta on lihtsalt depressioonis vajades ravi, siis on vaid see mõistetav.
Ta võib armukese sulle õue tassida ja sinu ees selle maha jätta, põlvili üles tunnistades ja halisedes, aga seda, et ta rikkus ära sinu lapseootuse, ya ei saa kunagi heastada.
Seis on muidugi vilets, aga sinu jutust kumab läbi sedasorti naine, kelle pulmas peavad kõigil teatud värvi riided olema ja kellele ei tohi nelke või liiliaid kinkida ega külakosti tuua. Muidu on kohe kõik nii rikutud!
Ja sinu lapseootus peab olema ilus, kõik võlgnevad sulle seda.
Lapseootus võiks küll ilus olla, aga see on siiski ajutine seisund, nagu pulmad on ühepäevane üritus. Oluliselt tähtsam on, mis edasi saab. Lapsel on isa ka vaja, teemaalgatajal üks juba on ilma isata. Lapsikustest peab üle olema. Sigadustest iga kord ei saa üle olla, teemaalgataja seis on raske, saan täielikult aru. Ja kõike tuleks hakata otsast peale lappima, mis on kurnav, painav ja keeruline.
Kuid ikkagi ütlen, et mingi heastamatu “lapseootuse rikkumine” ongi lapse lalin selle kõrval, mis tegelikult teemaalgatajal ees seisab.
Mina loodan südamest, et mees muutub tagasi normaalseks. See üldjuhul ka juhtub. Armukeste värk on väga ebapüsiv asi, eriti normaalsetel meestel, kellel on normaalsed naised. Kui mehel see üle läheb ja sina suudad andestada, siis võib temast saada parem mees, kui ta enne oli.
Loodame nii.
Armukeste värk on väga ebapüsiv asi, eriti normaalsetel meestel, kellel on normaalsed naised. Kui mehel see üle läheb ja sina suudad andestada, siis võib temast saada parem mees, kui ta enne oli.
Loodame nii.
Oot, mis asja? Et, kui mehel on naise raseduse ajal armuke, siis naine peaks selle mehele andeks andma?
Uskumatu, miliste meestega ollakse nõus koos elama 🙁
Oleme nii tülitsenud, et ta on nädala sõbra juures elanud, sest olen tahtnud lahku minna, siis anub ja palub.
Ja mida ta siis palus? Et elame koos edasi, kuid käitun ikka nagu vaba mees?
Midagi on siin ikka väga viltu. Süüdistada lõpurasedat armukese pidamises on ikka utoopia valdkonnast.
Loogiline oleks jah, et tal on endal kõrvalsuhe tekkinud, aga teab, et lapse tõttu on mingis mõttes sinuga jäädavalt seotud. Võib ka olla, et mehel on tekkinud mingisugused terviseprobleemid või rahamured, millest ta rääkida ei oska ja elab sellest tekkinud frustratsiooni sinu peal välja.
Üritaks luua kontakti mõne adekvaatsema mehe sõbra või pereliikmega, et saada aru tagamaadest. Kellelgi peab ometi aimu olema, mis toimub. Ükski inimene ei tee oma käitumises üle öö 180 kraadist muudatust ilma tõsise põhjuseta. Seda ma küll ei usu, et lihtsalt hirm isaks saamise ees pani mehel katuse sõitma.
/ninakaspreili
Armukeste värk on väga ebapüsiv asi, eriti normaalsetel meestel, kellel on normaalsed naised. Kui mehel see üle läheb ja sina suudad andestada, siis võib temast saada parem mees, kui ta enne oli.
Loodame nii.
Oot, mis asja? Et, kui mehel on naise raseduse ajal armuke, siis naine peaks selle mehele andeks andma?
Ei peaks. Aga kui suudab ja asjaolud lubavad, siis annab, ja siis vaatab edasi. See pole teiste öelda ega kritiseerida.
Midagi on siin ikka väga viltu. Süüdistada lõpurasedat armukese pidamises on ikka utoopia valdkonnast.
Loogiline oleks jah, et tal on endal kõrvalsuhe tekkinud, aga teab, et lapse tõttu on mingis mõttes sinuga jäädavalt seotud.
Ja sellest ka see kiuslik ja vihkav käitumine.
Olen ise läbi elanud ja tean. Jah, nad süüdistavad lõpurasedat armukese pidamises, nii naeruväärne, kui see ka ei kõla. Absurd lausa. Aga nad otsivad naisele süüd, sest nad teavad, et on ise süüdi, ja see teadmine ajab vihale. Naisele on vaja süü leida, hädasti kohe.
Kui naine on raseduse ajal kurb, masenduses ja õnnetu ja närviline, siis kas saab keegi väita, et sellel puudub mingi mõju.Esiteks naisele endale, teiseks lapsele.
Seda polegi keegi väitnud. Muidugi on mõju, aga see mõju ei ole selline, et kohe eluks ajaks invaliidiks teeb, ei ema ega last. Kui jama möödas, lõppegu see siis nii- või teistpidi, saab eluga jälle edasi minna ja lapse saatus sõltub ikka edaspidisest.
Kui sinu moodi kategooriliselt võtta, siis ei saaks iialgi midagi andeks anda. Kõik ju mõjutab ja jätab jälje. Ometi me ikka kuidagi elame.
Maja, mida ehitame on ühine, aga laen on minu nimel. Tegelikult mõtlen, et kõik laenud ja liisingud on minu nimel.
Miks ometi naised selliste “diilidega” nõus on? Ja veel lapse eest vastutav üksikema?
Olgu see õpetlik näide teistele. Tegelikult usun, et teemaalgataja puhul läheb veel kõik hästi ja tegu mingi ehmatava kohalejõudmisega mehele, et saab lapse ja kehva reaktsiooniga sellele.
Täiesti märkamata on kommentaarides jäänud, et samal ajal oli naine rase ja hormoonid ilmselt ka möllasid “mõnuga”. Ka naine on kindlasti muutunud, mitte ainult mees.
Mis neid rahaasju puudutab, siis huvitaks, kuidas üldse nii saab, et laenu võtab üks, maja (kinnistu) aga kuulub kahasse. Minu teada pangad tänapäeval nii ei anna. Liisingu puhul peaks kõik ok olema ses mõttes, et liisinguauto seotud konkreetse lepingu ja selle sõlminu isikuga, mitte ei kuulu kahepeale mehega ega ammugi ainult mehe nimele.
Armukeste värk on väga ebapüsiv asi, eriti normaalsetel meestel, kellel on normaalsed naised. Kui mehel see üle läheb ja sina suudad andestada, siis võib temast saada parem mees, kui ta enne oli.
Loodame nii.
Oot, mis asja? Et, kui mehel on naise raseduse ajal armuke, siis naine peaks selle mehele andeks andma?
Ei peaks. Aga kui suudab ja asjaolud lubavad, siis annab, ja siis vaatab edasi. See pole teiste öelda ega kritiseerida.
Milleks üldse anda sellist halba nõu?
Ei pruugi olla armuke. Mehel
Võib olla ka mõni haigus või häire, mis kas esimest korda välja lööb või on vahepeal vaiksem periood olnud. Rasedat armukese pidamises süüdistada on selge paranoia. Väga halb, et on märke füüsilisele vägivallale kaldumisest.
Ühel tuttaval keeras mees samamoodi ära. Pärast pikki tülisid läksid lahku, kui laps oli 2-kuune. Siin ma pean kohe ütlema, et mees jäi sellest hoolimata väga heaks isaks, tuli teisest linna otsast iga päev, kärutas lapsega parkides, et lapse ema saaks tunnikese magada, duši alla käia ja ehk poestki läbi joosta. Tõi süüa, maksis elatisraha jne. Hiljem viis lasteaeda, tõi sealt, siis kooli, viis matkama, käis isegi koolis lastevanemate koosolekutel, ostis asju, viis reisile, õppis koolitundideks. Kui laps oli kord kuu aega haiglas, võttis palgata puhkuse, et käia pool aega lapse juures istumas, et ema saaks ka koju vahepeal puhkama.
9 aastat hiljem said nad uuesti kokku ja abiellusid uuesti. Nüüd on sellest mingi 10 aastat omakorda möödas ja see mees põhjendab ise täiesti häbenemata oma tollast armukadedust ja isegi agressiivsust sellega, et ta armastas oma sündimata last juba ette nii palju, et talle hakkas igal pool viirastuma, et naine ei hooli oma sündimata lapsest piisavalt. Pole piisavalt ettevaatlik, sööb valesti, käib valedes kohtades, isegi see, et hingab linnas heitgaase, selle asemel et kodus lebada. Et sööb sõbranna juures mingit mitte liiga tervislikku toitu. Et kinos annab lapsele edasi negatiivseid emotsioone. Ehk siis tema armastus naise vastu kaldus äärmuslikku kui nii saab öelda, armastusse oma lapse vastu ja muutus vihaks naise vastu, kes tema lapsele liiga võib teha.
Võin kinnitada, et see naine raseduse ajal midagi halba ei teinud, aga tedagi süüdistati seitsmes surmapatus alates liiga kaua seismisest kuni seksini võõrastega kuni vastikute sõpradega suhtlemiseni, kes oleks lapsele kahjulikud kuni nagu öeldud heitgaaside hingamiseni
Igatahes praegu on tasakaal ammuilma taastunud, kuigi selgelt on näha, et laps on talle nr 1, siis tuleb alles naine. Mis on ka vist ju see, mida me oma laste isadelt tahame.
9 aastat hiljem said nad uuesti kokku ja abiellusid uuesti. Nüüd on sellest mingi 10 aastat omakorda möödas ja see mees põhjendab ise täiesti häbenemata oma tollast armukadedust ja isegi agressiivsust sellega, et ta armastas oma sündimata last juba ette nii palju, et talle hakkas igal pool viirastuma, et naine ei hooli oma sündimata lapsest piisavalt. Pole piisavalt ettevaatlik, sööb valesti, käib valedes kohtades, isegi see, et hingab linnas heitgaase, selle asemel et kodus lebada. Et sööb sõbranna juures mingit mitte liiga tervislikku toitu. Et kinos annab lapsele edasi negatiivseid emotsioone. Ehk siis tema armastus naise vastu kaldus äärmuslikku kui nii saab öelda, armastusse oma lapse vastu ja muutus vihaks naise vastu, kes tema lapsele liiga võib teha.
Ausalt, ma ei ole enam lollakamat ettekäänet kuulnud sellele, kui mees tahab lihtsalt veel teistes naistes käia ja sarvi maha joosta. Kas tõesti leidub keegi, kes niisugust kirjeldamatut soga veel uskumagi on jäänud?
selgelt on näha, et laps on talle nr 1, siis tuleb alles naine. Mis on ka vist ju see, mida me oma laste isadelt tahame.
Ei, kohe kindlasti ei taha “me” seda laste isadelt. Nii isale kui emale peaks mees/naine olema nr 1 ja lapsed tulevad alles selle järel. Niimoodi kasvavad ka kõige õnnelikumad lapsed.
Ei, kohe kindlasti ei taha “me” seda laste isadelt. Nii isale kui emale peaks mees/naine olema nr 1 ja lapsed tulevad alles selle järel. Niimoodi kasvavad ka kõige õnnelikumad lapsed.
Tõsi? Et kujuteldavas olukorras, kui on tulekahju, sina ei saa liikuda ja mees saab päästa ainult kas sinu või teie lapse, sa eelistaksid, et ta päästaks sinu? Nojah. Räägi seda ka oma lapsele.
Kunagi 90tel sattusin rääkima ühe nõuka teise liiduvabariigi piloodiga. Lendas mingi TUga. Nende lennukit kaaperdati, oli sügav vene aeg, kas 70te lõpp. Kaaperdaja seisis lennuki eesosas ja sihtis relavaga (nad olid juba kuskil maandunud) reisijaid, keelates igasuguse liigutamise. Esimeses reas istus mees, süles seline aastane laps ja tema kõrval lapse ema. Mees võttis lapse ja varjas lapsega naist.
Kui situatsioon läbi sai, siis naine haaras selle väikelapse sülle ja lahkus lennukist mehe poole tagasi vaatamata.
Sina siis…oleksid eelistanud, et laps selle kuuli saab. Või sa ise? Valinuks ina kumma variandi?
Ausalt, ma ei ole enam lollakamat ettekäänet kuulnud sellele, kui mees tahab lihtsalt veel teistes naistes käia ja sarvi maha joosta. Kas tõesti leidub keegi, kes niisugust kirjeldamatut soga veel uskumagi on jäänud?
See konkreetne mees ei käinud mingites teistes naistes, see on 100% kindel. Tal oli puidutöökoda oma kodus, ta ei käinud kuude ja kuude ja kuude kaupa oma õuest väljaski. Poes käis samas majas elanud ämm. Ja naabreid ka polnud 🙂
Tõsi? Et kujuteldavas olukorras, kui on tulekahju, sina ei saa liikuda ja mees saab päästa ainult kas sinu või teie lapse, sa eelistaksid, et ta päästaks sinu? Nojah. Räägi seda ka oma lapsele.
Jah, miskipärast seda, et mees päästab naise, peetakse paremaks variandiks.
Lastele sellest ei räägita.
Ja sinu TU mees oleks pidanud siis lapsega iseennast edasi varjama või? Oleks pihta saanud kas laps või naine, tema oleks elanud.
Ta valis teise variandi, et surem tema ise või laps ja naine jääb ellu. Sest last ilmselt selja taha toppida tal ei lastud.
Vasyasel korral oleks ta olnud samasugune segane puusepp, nagu siin keegi kägu kirjeldas.
Kägu 20.10. Sellise mehe ja sellise käitumise kirjeldus on ülimalt tavatu, eriti põhjus. Seega sellesse loosse ei sobi.
Ja sinu TU mees oleks pidanud siis lapsega iseennast edasi varjama või? Oleks pihta saanud kas laps või naine, tema oleks elanud.
Kuital oli võimalus juba kedagi kellegagi varjata, ehk tõsta last kõrvalistuja ette ja seal jõuga siplevat väikelast kinni hoida, siis oleks ta ilmselgelt saanud iseendaga varjata nii last kui ka naist või vähemalt last. Iga ema oleks pigem sellest aru saanud, no kes oma last armastavad. Aga ehk ärme vaidleme, mina eelistan küll olla oma mehele tähtsusjärjekorras teine, aga see pole muidugi mingi juhend teie eluks. Mõni aeg tagasi oli isegi kas vene või saksa ajakirjanduses lugu ajakirjanduses emast, kes enne andis korjatud võõraid seeni esmalt lapsele, siis sõi ise.
Ja sinu TU mees oleks pidanud siis lapsega iseennast edasi varjama või? Oleks pihta saanud kas laps või naine, tema oleks elanud.
Kuital oli võimalus juba kedagi kellegagi varjata, ehk tõsta last kõrvalistuja ette ja seal jõuga siplevat väikelast kinni hoida, siis oleks ta ilmselgelt saanud iseendaga varjata nii last kui ka naist või vähemalt last. Iga ema oleks pigem sellest aru saanud, no kes oma last armastavad. Aga ehk ärme vaidleme, mina eelistan küll olla oma mehele tähtsusjärjekorras teine, aga see pole muidugi mingi juhend teie eluks. Mõni aeg tagasi oli isegi kas vene või saksa ajakirjanduses lugu ajakirjanduses emast, kes enne andis korjatud võõraid seeni esmalt lapsele, siis sõi ise.
Aga kui sul peaks olema neli last, siis oled järjekorras viies või? Ma küll ei lepiks sellega. Niigi emana tõmbad ennast laste jaoks rihmaks ja kui mees ka sulle enam tähelepanu ei pööra, siis oledki mingi hall hiireke kuskil kööginurgas.
Ma ei saa aru, mis järjekordi siin tegema üldse peab? Muidugi on lapsed armsad, aga lapse armastamist ei annagi üldse võrrelda armastusega, mida tunned oma partneri vastu. Samuti, armastus ei ole ju mingi latt leiba, millest jagub suure pere igale liikmele ainult paar viilu. Sellega on ikka nii, et mida rohkem armastad, seda rohkem seda armatust on ja ajab üle ääregi.
See puussepp on ikka mingi friik, oleks pidanud oma isaks saamis reaktsiooni laskma psühholoogil kontrollida. Selline kontrollivajadus sündimata lapse tervise üle on ikka väga äärmuslik. Laps peaks nüüd täiskasvanu olema… kas isa tal rämpstoitu ikka vahel lubab süüa, rääkimata alkoholist, suitsetamisest ja muudest mõnuainetest, või siiamaani selline kontrollija?
Minu eksmees hakkas samamoodi käituma, kui oli ise endale kõrvalsuhted hankinud. Muutus ülimalt armukadedaks ja süüdistas mind kõiges, oli vastik ja ebameeldiv. Õnneks ei olnud ka siis lapseootel. Läksime lahku, sest ma ei suutnud seda välja kannatada. Paar aastat hiljem tunnistas ta ise üles, et pidas minu kõrvalt veel paari naist. Oli hakanud psühholoogi juures käima ja see soovitas nö vanad patud üles tunnistada.
See puussepp on ikka mingi friik, oleks pidanud oma isaks saamis reaktsiooni laskma psühholoogil kontrollida. Selline kontrollivajadus sündimata lapse tervise üle on ikka väga äärmuslik. Laps peaks nüüd täiskasvanu olema… kas isa tal rämpstoitu ikka vahel lubab süüa, rääkimata alkoholist, suitsetamisest ja muudest mõnuainetest, või siiamaani selline kontrollija?
Olen sama meelt. See juhtum on tõesti juba äärmuslik. Või luuletas see puussepp siiski midagi kokku ja legend läks liikvele.
Või luuletas see puussepp siiski midagi kokku ja legend läks liikvele.
Oli ju jutt, et ema juures elas.
Ema vast hoidis poja poole ja toetas tema versiooni ja ei maininud, et poiss käis vahepeal ja korduvalt “Lätis puitu ostmas”
