Kus algab vingumine ja kust normaalne kriitika ümbritseva suhtes? Nt ekrekad mõjuvad mulle kui rahulolematud vanamehed. Mu seisukohad ei ühti nende omadega. Aga kui ühtiks, siis tunduks et õiget juttu räägivad. Kas pole nii ka kodus? Sa pole tema arvamusega samas paadis. Kui te leiaks mõlemad, et miski on halb, oleks te mõlemad selle suhtes kriitilised, toetaks teineteise mõtteid, ei tunduks see vingumine või kriitika.
