Ma ei tea, kuidas oma meest aidata selle suure ülekaaluga mis tal on.. Me oleme koos olnud 8 aastat, kui tuttavaks saime oli ta normaalse kehaehitusega ja minu jaoks vägagi atraktiivne.
Praeguseks on ta juurde võtnud vähemalt 30kg, ning tundub et need kilod aina kasvavad ja kasvavad.
Ta sööb nagu loom.. magusat, rasvast, rämpstoitu jne. Õlle joomisest on lahti saanud, kuid kaal ei lange ikka.
Käis vahest rattaga sõitmas, no näha on et ta ise tahaks kaaluda vähem, ta on ka rääkinud et raske on olla ülekaaluline (riideid keeruline leida jne).
Minul aga tekib tema suhtes kodus trots. Sellepärast et tal ei ole iseloomu.
Miks ta peab alati oma kõhu ägisemiseni punni sööma? Teen värskeid salateid, tervislikku toitu, kuid alati ta valab selle üle majoneesiga ning teeb kõrvale hunniku vorstivõisaiu. Ma tõesti lähen juba nii närvi sellest kui näen kui palju ta õgib. Miks tal pole seda iseloomu et normaalselt süüa? Mis toimub ülekaaluliste inimeste peas? Tahaks nii väga mõista, kuid tõesti üha raskemaks muutub see mõistmine.. Ma ei taha talle liiga ka teha mingi näägutamisega, tean et see pole õige kui koguaeg räägiksin tervislikust toitumisest jne. Ma pole julgenud talle isegi öelda et mind juba tõsiselt häirib tema ülekaal. Ma ei taha ta tundeid riivata.. tahan vaid tagasi oma meest kellel pole söömishäiret. 🙁 Mulle tõesti tundub et ta sööb mingi stressi maandamiseks või midagi sellist. Rääkige mulle palun, mis mõtted on selle inimese peas, et ta oma kaalust ei hooli? Mis paneks teda hoolima?
Teema: Mees on ülekaaluline, kuid mulle käib see juba pinda..
laias laastus on 2 sorti inimesi. 1. kes söövad, et elada ja 2. kes elavad, et süüa. sinu mees on nr 2.
Sa ju võid ta maha jätta
Mõistan.
Mind häiriks ka.
Väga.
Tee nii: tule näita palju sa kaalud? No kuule, seda on palju. Võtaks eesmärgiks jõuluks 10 kg maha saada? Nõus? Ja siis toitumise kallale.
Ma mõistan täielikult. Minu mees on ka ülekaalus, hetkel on ta end küll käsile võtnud, kuna tal tööl on korra aastas füüsilised katsed ja ta peab enamvähem vormis olema.
Mina ka ei tahtnud tema tundeid riivata ja mind häirivatest asjadest rääkida. Sest minu mees oli ise ka rahulolematu, raske oli ju olla. Kui kuskile välja hakkasime minema, siis tekkis pingeolukord, et kas midagi selga ka mahub või on midagi taaskord väikseks jäänud.
Samas söögi ajal sõi ikka väga palju, lisaks näksis peale sööki ning leiva asemel sõi saia. Ülekaalulisusega tuli kaasa veel hirmus norskamine.
Meil aitas see, et sai suu puhtaks räägitud. Et tema kampaaniakorras dieedid ei kanna vilja, vaid elustiil peab muutuma. Peab tegema sporti, loobuma ka paljudest \”maiuspaladest\” (pekk, sai jne), iseloomu peab kasvatama ja mulle ei meeldi iseloomutud inimesed.
Ega see lihtsalt ei tulnud ja piitspeenike pole ta siiani. Aga ta ei norska, talle mahuvad riided selga, teeb regulaarselt sporti (rattasõit, kepikõnd jne)ja mis peamine, ta on iseendaga rahul. Ja mina temaga.
Ehk lühidalt öeldes, ma arvan, et sa peaksid mehele ausat tagasisidet andma. Ja ise ka soodustama soovitud elustiili, näiteks koos sportima vms.
See on väga raske teema. Mina olen see naine, kes oli suures ülekaalus ja mees oli muudkui viisakas ja ei öelnud midagi. See ei ole õige. Pead rääkima ja oma abi pakkuma. Pead ausalt rääkima, mida see sinuga teeb ja millised võivad olla tagajärjed. Kas mees soovib oodata niikaua, kuni loodus võtab oma ja sa hakkad teisi mehi vaatama, sest oma mees enam ei tõmba, hoopis tõukab?
Minu mees rääkis, et hirmus ei olnudki niipalju see, milline ma olen, vaid see, et ma ei näe ise üldse probleemi, ei tee midagi, ei proovigi liigutada ega söömist muuta. See näitas tema jaoks minu suhtumist, et mul on temast ükskõik. Ju oligi nii. Nüüd olen 15 kg kergem, ikka veel ülekaalus, aga mees on õnnelik ja rahul, sest näeb, et ma pingutan ja proovin. See arusaamine on su mehele valus, ma tean, aga ega muidu midagi ei muutu, kui see talle kohale ei jõua.
Kas mehel korralik elukindlustus on sõlmitud sinu kasuks? Ehk oleks aeg teemaks võtta? Eriti kui lapsed on alles väikesed.
See paks võib varsti oma suure lusika nurka visata ju, kui nii edasi laseb oma majoneesiga üle kallatud saiahunniku otsas. Ega siis ainult välimuses pole küsimus, tervise keerab p…
Kindlasti pead mehega rääkima, aga edasine peale seda sõltub juba sellest, mis mees ta on. Mind ka hullult häiriks selline asi. Ma räägiks mehele, et ma armastan teda sellisena nagu ta on looduse poolt loodud, iseloom ja välimus. Aga see, milline ta praegu on, ei ole looduse valik vaid see on mehe enda valik ennast kõrimulguni täis süüa ning see tema omadus näitab hoolimatust nii enda kui lähedaste suhtes.
Paraku on paljude inimeste jaoks söömine nii oluline ja suhtumine sellesse vägagi leige, nad ei mõtlegi selle peale, mida nad söövad (valk, rasv, süsivesik, madal või kõrge GI) vaid nad lihtsalt söövad. Ometi on tähtis, et toidulaud ei koosneks vaid süsivesikutest näiteks, siis ongi kiirelt taas tühjakõhutunne, aga see on petlik, sest kalorites on päevanorm juba täis. Ma üritaks mehe kuhugi toitumisalasele kursusele saada, kuhugi kus tehakse puust ja punaselt kõik selgeks. Aga nii või teisiti pole millestki kasu seni kuni mees seda parimal juhul sinu pärast teeb. See soov peaks ikka enda seest tulema, ainult siis jääb tulemus püsiv.
Pead rääkima jah, lõpuks saab õgardlusest tõsine terviseprobleem. Nii füüsiliselt kui vaimselt.
Mina olin ka veel 5 aastat tagasi paks mees, kellele meeldis süüa, napsu võtta, suitsu teha. Eriti süüa.
Kuna olen aga psoriaatik ja hakkas juba ka psoriaatiline artriit tekkima, siis lõpuks puges hirm naha vahele, et mõni aastake veel ja olen eemaletõukav lombakas kärnkonn, pläru näos.
Mida tegin?
– ei ostnud ega tassinud enam poest koju rämpstoitu, snäkke, valmisleti rasvast kraami, majoneesi jms.
Üks sportlasest tuttav soovitas hea mõtteviisi: ära pane korvi asju, mis ei ole tegelikult toit, mida su keha vajab ja ära aja segamini tahtmist ja vajadust.
– näljatunde peletamiseks sõin ja söön siiani toorest toitu, kasvõi böffi rukkileivaga, see on kõhus nagu tellis, seedib kaua.
– joon rohkem. Roheline- ja taimetee, naturaalsed mahlad (Kadarpiku). Algul nii kuu aega on imelik, siis harjub ära.
– kui mõtlen, et \”tahaks midagi head,\” siis järgmisena mõtlen kohe \”sööks ühe porgandi\”. Hui ma seda porgandit tahan, aga see näitab ära, et tegelikult pole vaja süüa, tühja kõhu ja nälja tundega läheks nahka küll.
– suitsetamisega ei hakanud unistama, et jätan kohe maha, aga otsustasin, et kui suitsetada tahan, lähen oma kortermaja nurga taha, kus on prügikastid, teiste suhtes ka viisakam kui välisukse juures kimuda. Ja ei viitsigi seal hullult tihti käia, suitsu läheb 3x vähem.
Alguses on seda elu muutmist ikka keeruline paika saada, tahtejõudu on küll vaja, aga nii pool aastat hiljem tundub täitsa norm, tulemused ka paistavad, enesetunne on mõnusam, tuttavad \”kadestavad\” (jajaa, edevus on päris hea motivaator) ning majonees tundub juba by default naturaalse söögi maitse rikkumine.
Lase oma mehel lugeda seda (parem ikka tagant ettepoole): http://www.paremelu.ee/category/parem-porgand-taskus/
Ajukeemia on paigast ära ja tegelikult ei maksa pahane olla, et mees ei suuda ennast kokku võtta. Kui ta mõneks ajaks ka seda teeks, tuleks kõik kolinal tagasi.
Kõik muudatused, mis söömises tehakse, peavad olema igavesed. Seega tuleb liikuda vähehaaval, et muudatused kinnistuksid.
Kui kodus ei ole tonnide kaupa majoneesi ja vorstisaiu, siis ilmselt ei saa ta neid ka süüa. Algus on muidugi raske, eriti, kui sinu värsked salatid ei ole tegelikult piisavalt kaloririkkad ja ei tekita täiskõhutunnet. On piisavalt toiduaineid, millega saab meeled ära petta ja asendada rasvased ja kahjulikud kaloripommid tervislike toitudega. Kasuta salatites seemneid, avokaadot jms. Hummuses on palju kaloreid aga see on siiski tervislik.
MIna kasvasin üles tavalises Eesti peres, kus söödi palju kartuleid, jahukastmeid, ema küpsetas sageli saiakesi jne jne. Tasakaalustatud toidust oli asi väga kaugel. Üleminek tervislikule toitumisele oli raske. Soovitan kõigepealt üle vaadata toitumine selle pilguga, kas söödavas on palju säilitusaineid, soola, valget jahu jms mittevajalikku.
Teine asi on ka see, kas su mees piisavalt vett joob? Enamik inimesi kannatab tegelikult veepuuduse all ja nälg on sageli hoopis janu tunnuseks. Las ta joob päevas korralikult vett ja vaata, kas ta ka siis sööb veel niipalju.
Jube raske on muuta kõike korraga. Mina sain inspiratsiooni oma tuttavalt, kes loobus 1 kuuks alkoholist ja magusast ja kaotas 10 kilo. Ma alkoholi ei tarvita sellistes kogustes, et oleks mida maha jätta, valisin siis ainult magusa ja jätsin endale võimaluse süüa magusat ühel päeval nädalas. Kaal langes stabiilselt 1 kg nädalas. Las mees valib mingit üht sorti asja, mida ta tarvitab palju, aga mis pole kõige lemmikum (Ma näiteks ei suudaks loobuda võileibadest, vähemalt mitte esimese asjana, sest see tekitaks kohe suure stressi. Magus oli lihtne, ma pole seda eriti kunagi väga armastanud, aga oli harjumus peale sööki midagi magusat suhu pista). Kui juba kaal langeb ja eduelamus on saadud, siis on lihtsam edasi liikuda ja mingi järgmine asi menüüst välja jätta.
MInd häiriks ka väga. eriti siis, kui mees on veel vanem ka. Naised niigi elavad meestest kauem ja lõpus tuleb pikalt üksi hakkama saada. Siis veel ela pool elu hirmus, et äkki sureb ülekaalu pärast lastega võidu joostes insult. Tahaks ikka m ehega koos lapsed üles kasvatada ja koos vananeda. Hea tervis annab vanemas eas elukvaliteeti kõvasti juurde. Võta mees käsile.
Minul polegi meest, seega anna enda oma mulle, võtaksin ta hea meelega.
Vaheta ta majonees ka välja, mulle maitseb majonees, aga 60% või 40% rasvasusega asemel söön felixi kerget 3%-list ja väga maitsev on. Vahe ikka väga suur rasva mõttes.
Ärge koju ostke asju, mis on söögiks sobimatud. Sama raha eest osta näiteks õunu ja neid las sööb siis niipalju et ägiseb :):) Teiseks toidust välja KÕIK e-ained. e-ained on mõeldud toitainete säilimiseks ja selleks, et nad ei lagune. Kui nad satuvad kehasse, hakkavad nad tegema sama. Säilitama kõike millega kokkupuutuvad. Majoneesi tee ise võid ise teha, siis tead, mis seal sees on. Poe omad kõik on säilitusainetega ja seetõttu ei aita ka vähem rasvane, sest e-aineid hakkavad takistama seedimist. Siis proovi soola vähendada toidus. Soola sidumiseks on kehal vaja vedelikku. Ja üks osa rasva, mis ei allu kuidagi trennile ongi sisuliselt veepaistetus, mis tekkinud soolase söömisest. Soola saab asendada igasuguste teiste maitseainetega, hetkel müügil igasugu kuivatatud maitsetaime.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ärge koju ostke asju, mis on söögiks sobimatud. Sama raha eest osta näiteks õunu ja neid las sööb siis niipalju et ägiseb :):) Teiseks toidust välja KÕIK e-ained. e-ained on mõeldud toitainete säilimiseks ja selleks, et nad ei lagune. Kui nad satuvad kehasse, hakkavad nad tegema sama. Säilitama kõike millega kokkupuutuvad. Majoneesi tee ise võid ise teha, siis tead, mis seal sees on. Poe omad kõik on säilitusainetega ja seetõttu ei aita ka vähem rasvane, sest e-aineid hakkavad takistama seedimist. Siis proovi soola vähendada toidus. Soola sidumiseks on kehal vaja vedelikku. Ja üks osa rasva, mis ei allu kuidagi trennile ongi sisuliselt veepaistetus, mis tekkinud soolase söömisest. Soola saab asendada igasuguste teiste maitseainetega, hetkel müügil igasugu kuivatatud maitsetaime. [/tsitaat]
õunad teevad paksuks eriti kui süüa nii et ägiseb.
Kas Sa oled temaga otse rääkinud?
meestel peaks olema väga lihtne toituda LCHF järgi. Peekon, munad, rasv… üsna meeste maitse ju.
Mina olen rõhunud vastutustundele. Mees on loonud pere ja saanud lapsed, seega peab ta vastutustundlikult suhtuma ka oma tervisesse. Mehe õgimisel on konkreetsed tagajärjed – lapsed võivad jääda ilma isata, millise jälje see nende psüühikasse jätab. Ja lihtsalt sellepärast, et mees ei suuda end toidulauas vaos hoidma. Minu mehele mõjus, sai aru ja elustiil on muutunud.
Minu isale ütles arst, mis varsti juhtuma hakkab kui ta kaalu maha ei võta – rääkis kõrgvererõhktõvest ja sellega kaasuvast, kõrgest kolesteroolitasemest, võimalikust 2. tüüpi diabeedist. Näitas ette ravimite koguse, mida ta tarvitama peaks hakkama – ühesõnaga maalis realistliku pildi paksust ja haigest mehest. Isa otsustas seepeale end käsile võtta ja kaotas 25 kilo. Aeglaselt, aga järjepidevalt läks kilo kuus maha. Nüüd on sellest 4 aastat möödas, ta ei pea võtma enam vererõhuravimeid ja kaal pole tagasi tulnud. Sporti teeb väikest viisi ja ei söö enam valimatult.
Ma olen rääkinud juba kümme viimast aastat. Aga nüüd on mees ise ka aru saanud, et asi on käest ära läinud. Võtab vabalt õgides 2 kilo nädalas juurde. No ma ei saa aru miks. Ta sööb vist kuskil salaja. Nüüd on hakanud rääkima maovähendus operatsioonist. Eks näis mis saab. No miks nad ei saa aru, et selline õgarlus on surmav. Kui tahavad end tappa tehku seda kiirelt, milleks kummi venitada.
ütle talle: \”heldeke, kas sul on kogu aeg nii väike till olnud või ei paista see lihtsalt enam peki seest välja?\”
tegelikult ka, armastus armastuseks, aga kui kaaslane ikka viimase seksuaalse atraktiivsuse on kaotanud ja näeb välja nagu albiinomorsk… no ei taha ju, vastik on.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Otse ja komkreetselt ei ole, kuid piisavalt palju viisakalt öelnud, et ta võiks end käsile võtta.[/tsitaat]
Ütle otse. Keerutamisest ja vihjamisest pole kasu, sest tema ei pruugi sinu jutust aru saada nii nagu sina saad, tema kuuleb sealt seda, mida tahab. Eriti kui peab poole juurde mõtlema, siis võid kindel olla, et tema mõtted liiguvad teisiti kui sul. Räägi ära, mis ja miks sind tema juures häirima hakanud on. Esmane reaktsioon ei ole midagi meeldivat, aga lootma ju peab, et kusagil alateadvuses tal mõtteseeme kasvama hakkab.
Aga naine on ju mehe kael.Proovi ise kodus teha maitsavaid ja tervislikke toite,mis ka kõhtu hästi täidavad.Igasugused hautised ja oatoidud näiteks,õpi neid hästi maitsestama- mine kasvõi kokakursustele.Paljude meeste pähe ei mahu mõte tervislikust toitumisest, nutikas naine aga suudab meest keerata endale sobivas suunas.Osta kasvõi see köögiviljade kuivati koju ja tee ise krõpse näksimiseks.
See, kui mees kodust väljas ebatervislikult korra päevas sööb pole midagi, samas kui ta kodus igakülgset ja tervislikku toitu saab.Minu kogemus ütleb ,et keskmiseele mehele sa võidki jääda rääkima tervisliku toitumise alustest, õppust nad ikka ei võta.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Aga naine on ju mehe kael.Proovi ise kodus teha maitsavaid ja tervislikke toite,mis ka kõhtu hästi täidavad.Igasugused hautised ja oatoidud näiteks,õpi neid hästi maitsestama- mine kasvõi kokakursustele.Paljude meeste pähe ei mahu mõte tervislikust toitumisest, nutikas naine aga suudab meest keerata endale sobivas suunas.Osta kasvõi see köögiviljade kuivati koju ja tee ise krõpse näksimiseks.
See, kui mees kodust väljas ebatervislikult korra päevas sööb pole midagi, samas kui ta kodus igakülgset ja tervislikku toitu saab.Minu kogemus ütleb ,et keskmiseele mehele sa võidki jääda rääkima tervisliku toitumise alustest, õppust nad ikka ei võta.[/tsitaat]
Ütlemine, et mees on naise kael ja et meest peab kuidagi kavaldama on minu meelest mehe alavääristamine. Mees peab olema ise motiveeritud elustiili muutma. Tervislik söök kodus on elementaarne. Samas minu ülekaalule kalduv mees saab aru, et teatud asju, mida ülejäänud võivad aeg ajalt endale lubada, tema endale lubada ei saa. Ja nii ongi, tema on endale ise piirid seadnud, omal algatusel. Ja tema on tulemusega (kaalulangus) rahul ja see motiveerib tervislikku elustiili jätkama. Ja kui mees on endaga rahul, siis on ta rõõmus ja kiirgab seda kogu perele.
Selle kehakaalu asja oleks pidanud kohe tutvumisel paika panema.Mingi piirkaalu,millest üleminekul on lahkuminek,kas mingiks ajaks või jäädavalt.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Otse ja komkreetselt ei ole, kuid piisavalt palju viisakalt öelnud, et ta võiks end käsile võtta.[/tsitaat]
Seep see viga ongi. Ütle otse ja konkreetselt, ära kasuta tingivat kõneviisi.
Ütle, et mees, sul jäi ühest aneurüsmist vist väheks, et praegu ennast uueni närid?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
