Teema: Mees soovitab keisrilõiget

See on raudselt provokatsioon. Kui ei ole, siis on teemaalgatajal mehe näol tegemist maailma lollima eksemplariga, kes käsib naisel võtta suure terviseriski selleks, et temal oleks võimalikult nauditav seks. Hullumaja puhvet, tõesti! Ma viskaksin sellise kodust välja nagu põrandakaltsu.

See on raudselt provokatsioon. Kui ei ole, siis on teemaalgatajal mehe näol tegemist maailma lollima eksemplariga, kes käsib naisel võtta suure terviseriski selleks, et temal oleks võimalikult nauditav seks. Hullumaja puhvet, tõesti! Ma viskaksin sellise kodust välja nagu põrandakaltsu.

Mis jama sa ajad? Tänapäeval paljud naised ise nõuavad keisrit kuna beebi on liiga suur ja sünnitamine väga valus. Siis tuled sina kes hakkab meest välja viskama? Sul tuleks seda internetti piirata.

Miks see mees siis nii mölakas on, kui on meie suhte pärast mures? Korra ta on juba halva seksuaalelu pärast lahku läinud ja ei ole sugugi õnnelik selle üle. Ta ei soovi jälle sedasama. Ka mina soovin head seksuaalelu, sellepärast on mure ka minul. Et kas tõesti siis sünnitus võib nii palju seksuaalelu muuta. Kui venibki pärast sünnitust sealt altpoolt väga välja, pole me kumbki õnnelik, mitte see pole vaid mehe mölaklus.

Jah, tee palun keiser. Arm jääb kõhule ja siis sa enam meest ei eruta, arm ju!

(põhjuse uue armukese-naise otsimiseks leiab alati)

Oletame nüüd hetkeks, et see rumal jutt ei olegi kellegi poolt suure ajaviitmistuhinaga lihtsalt välja mõeldud (mida see siiski ilmselt on).
Mul tekiks järgmised mõtted:
1. Kas “hea seks” on olulisem kui lapse heaolu? On igasugu uuringutega tõestatud, et loomulik sünnitus on lapsele parim.
1. Saan aru, et rinda ka ei hakka andma? Sa, kallis, ei kujuta ette, mida imetamine rindadega teha võib. Mul nelja lapse emana (ise sünnitatud) pole allkorrusel häda midagi, aga rinnad…oioioi…no kole on ikka hästi öeldud. Mingid rippuvad väljaveninud nahaga ja seest tühjad moodustised. Sinu mees jätaks kohe maha, kui selliseid näeks. Nii et siis rinnapiima ei saa, eks? No ega jällegi muidugi lapse heaolu polegi nii tähtis nagu hea ke.p ja ilus visuaal.
3. Mees sünnitusel ei osale, eks? Jube protsess, verd ja sit.a võib tulla, naine karjub nagu loom. Võib abi vajda. Sellise psühhotrauma peale läheb eluks ajaks isu üle. Aga õige jah, te ju ei sünnitagi…keisrit tahate. Nojah, mina sellise mu.nmehega ei julgeks saada last ei keisriga, ei keisrita. Elus on ka muid ebameeldivusi kui vähemtihke varustus. Laste kisa, magamatus, ajapuudus…need on ikka mõnusad seksitapjad. Võid kindel olla, et neid härra kindlasti ei talu. Ta on läinud enne, kui sa AA jõuad öelda.
4. Nagu juba ka mainitud, siis selline “mina tahan ainult head seksi” kodanik leiab ükskõik mis ettekäände seda seksi mujalt saada, kui miski ei sobi. Ta on kohe litsi.es kui sa korra väsimusest tema soovile vastu tulemata jätad, tema mõnd toredat uut fantaasiat ei rakenda (anaali ja suuseksi vaheldumisi näiteks) või no kui tõesti kõike oled nõus tegema ja iga kord hüppad, kui härra sõrme nipsutab, siis ei saa ka sina muuta fakti, et me kõik jääme vanaks. See asi aga ei sobi härrale hoopiski. Mingi vanamutt temas küll pinget ei tekita ja seksiisu läheb ju puhta ära. Nii küll ei sobi. Mäletatavasti on hea seks ilusa ja väljavenimata naisega ikkagi eksistentsiaalselt oluline, inimõigus lausa. Sa ju ometi pole siis vastu, kui ta 20 aasta pärast uue leiab, ega? Kuidas sa saaksidki olla, sa oled ju ise ka arvamusel, et naise keha on mehe rõõmuks ja kui keha enam nii palju rõõmu ei paku, tuleb uus võtta. Noh, nagu sind võeti mehe eelmise naise asemele. Pean aga sind kiitma – julge tüdruk oled: teha laps mehega, kes jätnud oma endise kaasa väikeste lastega parema seksi nimel maha. Treeni siis aga usinasti oma abivahendit, äkki läheb laks sinust mööda. Isiklikult ei usu.

“Kuna ta eksnaine sai kaksikud ja sellest alates olevat nende seksuaalelu täiesti nässus olnud.”

Reaalne elu on selline, et täiesti vabalt võib sünnitamata naine olla “avar”, s.o. õhk pääseb vahele jne ja vastupidi, 2 last sünnitanud naine nii kitsas, et lausa valus on.
See ei sõltu sünnitamisest või mittesünnitamisest.

See su seesamune mees ilmselt sundis oma kaksikute ema kohe pärast sünnitust vahekorda astuma, siis oligi vblla veel “avar” ja loomulikult, naine sai aru, et sellise mehega ta enam kunagi elus seksida ei taha.
Ja nii sa sellise endale saidki.

Las mees ajab sulle ise keisri välja, kui nii kõva mees on. Maksku erahaiglad, taastumised. Võehh.

1. Saan aru, et rinda ka ei hakka andma? Sa, kallis, ei kujuta ette, mida imetamine rindadega teha võib. Mul nelja lapse emana (ise sünnitatud) pole allkorrusel häda midagi, aga rinnad…oioioi…no kole on ikka hästi öeldud. Mingid rippuvad väljaveninud nahaga ja seest tühjad moodustised. Sinu mees jätaks kohe maha, kui selliseid näeks. Nii et siis rinnapiima ei saa, eks? No ega jällegi muidugi lapse heaolu polegi nii tähtis nagu hea ke.p ja ilus visuaal.

Ma olen lugenud sellist juttu, et rindade rasvkude muutub piimanäärmeteks umbes 7 raseduskuu pealt – pärast seda pole sul enam midagi päästa (või teiselt poolt – naine, kes on vähemalt korra vähemalt 7 kuud rase olnud, on võimeline imetama, ka adopteeritud last). Nii et keiser tuleks teha aegsasti enne seda!!

Kui saad sünnitusel tuperebendid, siis arm ei veni üldiselt nii hästi kui ilma armita kude (sama käib ju keisrilõike jrgselt emaka kohta), nii et võid hoopis kitsamaks muutuda.

Iga keiserlõige on risk emale ja lapsele. Ja lisarisk ka järgmisele rasedusele: emakale jääb suur arm, tulevase loote kinnitumine emakaseinale võib ebaõnnestuda ehk siis suureneb risk järgmise raseduse katkemiseks. Või ka muudeks tüsistusteks. Seetõttu üritatakse keiserlõiget vältida.

Võta mees järgmine kord günekoloogi juurde kaasa ja las arst selgitab talle mida peab tegema selleks, et tupp tihke oleks (eks ikka vaagnapõhja ja tupe lihaskonda vaja treenida). Ja las ta räägib keisrilõike ohtudest ning pikaajalisest võimalikust mõjust lapsele (näiteks suurem tõenäosus ülekaalulisuseks lapsel).

Sõltumata sünnitusest võib mõnel naisel olla tupp mehe peenise jämedust arvestades liiga avar või siis kitsas. Liiga avara korral saab seda treeninguga muuta.

Miks mees tingimata lapsi juurde soovib, kui tal juba on kaksikud(!) ja ta teab, et laste saamise toiming ei tee tema elu kuidagi kergemaks. Kui lapsesoov tuli hoopis sinu poolt, siis oleksid pidanud selleks leidma sobivama mehe, kes on ka samamoodi nõus ja tahab last saada. Lapse saamise soov peaks üle olema võimalikest sellega kaasnevatest ebameeldivustest. Sünnitusarmid jms on kogu selle kasvatuse juures üks kõige väiksem mure. Väga raske aru saada, mis mees see selline siis on – tal juba on kaks last ja elatisnõue nendele, ta teab, et talle see lastesaamise protsess üldse ei sobi,… suure tõenäosusega on siis varsti maksta ka kolmanda lapse elatisnõue… Aga sellest hoolimata tahab mees lapsi juurde saada?? Igaüks võiks ikka jääda oma liistude juurde.

On see mees ikka sinu mees – olete abielus – või lihtsalt mingi pulgajunkur, kellega lapse saad?
Mulle tundub see mees ka rohkem selline õielt õiele lendaja tüüp olema 🙂 või siis on tal endal miniviiner püksis.

Ausalt – mul endal 3 last – ja pole elus kordagi (okei, neid mehi pole lademes, keda võrrelda) olnud sellist mureküsimust. Aga võib-olla on mul siis juhtunud hea varustusega mehed lihtsalt, kellel pole ses osas komplekse. Muigama ajab!

Kui selline tüüp läheks haigekassa raha eest keisrile, ma esitaksin kaebuse. Kasvõi meediani ja pealtnägijani välja. Kui teeb oma raha eest, lasku käia.

Nüüd siin kari kägusid keisrit halvustamas- küll on ikka kole arm ja mees otsib endale armukese selle armi pärast, lisaks on keiser lapsele ohtlik jne. Saage aru, et sageli polegi muud võimalust lapse elu päästmiseks, kui keiser. Kas siis ema peaks sellest loobuma ja ikka edasi punnitama, isegi kui tulemuseks võib olla lapse surm? Täiesti haiged olete, te igal tingimusel loomuliku sünnituse, ülistajad.

Ja teemaalgatajale- võib minna nii ja teisiti. See on väga individuaalne, mõni venib juba esimese sünnitusega meeletult välja (kuid seda saab operatsiooniga korrigeerida), mõnega ei juhtu midagi hullu. Pisut avaram on muidugi, need, kes siin väidavad, et mingit vahet pole või hoopis väiksem on, valetavad.

Tegelikult ei ole see muidugi absoluutselt mehe asi, mil moel sa sünnitada otsustad, sinu keha, sinu teha.