Teema: Mees tahab minna kohtusse saamaks omale lapse hooldusõigust!

Kui võtsid mehe koos \”kohvritega\” siis VÕTSIDKI mehe koos \”kohvritega\” !!! Sellepärast, ärge võtkegi teise ringi mehi/naisi! loomulikuslt sa PEAD sellega leppima, sinu lapsega ta ju leppis!

Iseasi muidugi kas see ainuhooldusõigus ka saavutatakse.

Selle teemaga sobib hästi kokku see teema:

http://www.perekool.ee/index.php?id=43743&class=forum_schnell&action=view_post&post=9869977

Mees sinu last kasvatagu aga sina mehe last kasvatada ei taha, kuna see pole sinu liha ja veri!?

Pea nüüd veidi hoogu. Kas mehe lapse ema on kuidagi võimetu last kasvatama? On ta vaimselt ebastabiilne? Kas ta on paadunud alkohoolik/narkomaan? Puruvaene? Asotsiaalne? Kas naine on mingistki otsast selline, et on ilmne, et tema ei ole võimeline last kasvatama?

Mehel võib ju olla igasuguseid uitmõtteid sel teemal, et kaebam kohtusse, võtan lapse endale, aga lihtsalt sellepärast, et naine palju kolib (kui palju on palju?) ei hakka kohus küll seni emaga kasvanud last isale üle andma ja veel ainuhooldusõigusega. Ma saan aru, et isa soovib emalt lausa vanemlike õiguste äravõtmist? Kui lapse seis on tõesti nii halb, et ema pole suuteline teda kasvatama, siis pole sul üldse midagi pikalt mõelda, tuleb laps oma perre võtta. Aga kui see nii siiski pole, siis hakka pigem kahtlema mehe mõistuses ja vaata ette, et ta teie ühist last ühel päeval mingil põhjusel lahku kolides endale nõudma ei hakka.

Selliseid samme ei tehta uisapäisa mingi uitmõtte ajel. Ja isegi siis kui mees tõepoolest lähebki kohtusse ja lõpuks saab selle õiguse, võtab see aega. Kui laps on üle 10aasta vana, küsitakse katema nõusolekut. Lisaks peab tal teie elamises olema piisavalt ruumi pluss veel sada pisiasja, mida kõike arvesse võetakse.

Kui vanemad lepivad omavahel kokku, et nüüd laps elab mõnda aega isa juures, siis see on teine asi. Aga niimoodi kohtuga nõudma, kui põhjust õieti nagu polegi ja teine pool on vastu… Noh, kõlab kahtlaselt.

\”Sinu lapsed ja minu lapsed peksavad meie lapsi\”, tavatses minu vanaisa selliste olukordade kirjeldamiseks öelda.

Aga tõsiselt, krt võtaks, mis teil, inimesed, viga on? Hoidke oma jalad koos, kui teisiti ei saa. Elage või saja mehega, aga kõigiga ei ole vaja sigida!

Ma arvan, et su mees on napakas. Pidev kolimine on põhjus lapse ära võtmiseks emalt? Tule taevas appi ausalt. Kui ma laps olin, siis me ka kolisime mitu korda ja mu mees on ka lapsena perega ikka päris palju kolinud. Meid oleks pidanud vanemate käest ära võtma, et vanemad tegid suurt pattu või? 😀

Kui vana see laps on. Teatud vanuses lapse käest küsitakse, kumma vanema juures ta soovib elada.
Üldiselt keegi siin kirjeldas, et peab olema väga mõjuv põhjus, kui lapse elukoht määratakse teise vanema juurde. Pidev kolimine ei ole kindlalt see põhjus.
Ja räägi mehele oma tunnetest, et sinu suurem osa tähelepanust hakkab nüüd pisibeebil olema ja sina ei ole valmis pidevalt hoolt kandma mehe lapse eest.
Kui laps kohtub regulaarselt oma isaga, siis peaks olema kõik korras.

kas see ema juures elamine on ikka nii hull? ema kindlasti kurvastab. no tavaliselt emad kurvastavad, kui lapse elukoht määratakse isa juurde.
kui ema ei soovi, et laps elaks alaliselt isaga. isa uus naine ka ei soovi seda. kas laps siis ise ka soovib olla rohkem isa juures. kui laps ise ka on rahul sellise eluga, siis on anilt mees, kes soovib seda elukorraldust muuta.
ega mingi lust ja lillepidu saa see olema. siis on ikkagi peres 3 last, kel kõigil on oma tahtmised ja tähelepanuvajadus.
mehele võib küll tunduda et on uhke olla 3 lapse isa. See on ikka paras tegutsemine päevast päeva. Muidugi, kui lapsel on seal elada nii halb, ema joob ja pidutseb ja üürid on maksmata ja raha vähe. no see pole ka mingi elu ju.
minu ema pidutses ja lõõgastus, kakeldi ja lapiti haavu. ma mõtlen küll, et kuidas isa sel sündida lasi, et ma emaga elama jäin. no aga mul oli vanaema vähemalt.
aga teie puhul… kas see on mehe lapsest lähtuv soov või mingi egolaks. kasutamaks ära seda et sa jääd koju ja oled lastele vähemalt 1,5 aastat olemas.

Mina ei võtaks kunagi teise naise meest, kellel on juba eelnevast suhtest laps(ed) olemas. Mind ei huvita need keskealised ringitõmbajatest tuhvlid üldse, sellepärast ei saaks mul kunagi tekkida olukorda kus pean elama ja kasvatama kellegi teise last kellegi teise mehega.

See on sinu viga, et sa selle mehe endale võtsid, sa teadsid ennegi, et ta on isa, ja sinu lapsed pole paremad kui kellegi teise lapsed, niiet väga alatu sinust mmõelda sellest lapsest halvasti. Isaga kõlbab elada ja tittesid teha, aga laps see ei kõlba mitte, sest pole sinu oma????
Ma arvan, et oled ise süüdi. Kindlasti teadsid selle teise naise olukorda enne ka, kui tema mehega semmima hakkasid, seega oled sa lihtsalt silmakirjalik tema lapse suhtes. Laps on laps, laps ei ole süüdi, sest oma vanemaid ei saa valida. Minu silmis oled sa nagunii perelõhkuja, ja mu meelest oleks parem, et laps, kelle pere sa ära lõhkusid, sinu juurde elama ei satuks, sellele lapsele oleks parem jääda oma ema juurde elama.

Ettevaatus on õigustatud, sest praktikas väga suur osa isade poolt algatatud kohtuvaidlusi lapse enda juurde saamiseks ei ole tegelikult põhjendatud (st lapse ema ei ole joodik, pätt või lits), vaid on hoopis ajendatud ärategemise soovist või kättemaksuihast selle lapse emale. Teemaalgataja nahas mina uuriksin ja urgitseksin väga põhjalikult, kas lapse endalevõtmise soov tuleb mehel ikka puhtast südamest. Aga kui tõesti nii on, siis austaksin seda soovi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jah, lapsed kuuluvad nende vanematega kokku, aga teemaalgataja alustas ju kooselu mehega, kelle laps käis isal külas. Sellised otsused, et keegi uus pereliige võetakse oma koju elama, tehakse ikka kokkuleppel teiste pereliikmetega.
Kas te peaksite normaalseks olukorda, kus teie mees teatab, et tema ema tuleb nüüdsest teie koju elama? [/tsitaat]

Kas ema on alaealine, kellele puhul mehel kehtib seadus teda toita/katta/majutada? Kellegi laps pole uus pereliige, vaid sünnist alates olnud mehe oma pere. Kui võetakse omale lapsega mees, siis ta ongi see komplekt elu lõpuni, mitte lihtsalt mees üksi kaks kätt taskus.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Jah, loomulikult kehtib seadus ka selle kohta, et sa pead oma vanemaid toitma/katma/majutama. (Perekonnaseaduse § 96. Ülalpidamist andma kohustatud isikud: Ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).)
Kellegi ema pole ka uus pereliige, vaid terve mehe elu olnud tema pere. Kui võetakse omale emaga mees, siis ta ongi see komplekt elu lõpuni, mitte lihtsalt üks mees üksi kaks kätt taskus.

P.S. Tegelikult ma väga kiidan mehi, kes tahavad osaleda oma laste eludes ja tahavad oma lapsi kasvatada, aga nagu ma ütlesin, elumuutused ja kellegi enda juurde elama võtmine käib ikkagi kokkuleppel teiste pereliikmetega. Isegi lemmiklooma ei võeta ju niisama heast peast, vaid ikka teiste pereliikmetega kokku leppides. [/tsitaat]

Aga nii ongi ju, et kui kaaslase ema vajab oma elutegevuses abi (tõesti ausalt abi, hullu ämma teema on hoopis muu), siis tuleb seda anda, mitte olla shokis ja sõrgu vastu ajada, et sina sellega nõus pole, nii polnud ju varem kokku lepitud. Laps pole lemmikloom, mida võtta või jätta.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Õige! Mees on lapse korra varem emaga üksi jätnud, nüüd tahab endale võtta. See pole tema võtta, asja tuleb arutada nii oma uue kui ka vana naisega ja loomulikult ka lapse endaga.[/tsitaat]

See, kui laps elas emaga, ei tähenda automaatselt, et mees lapse hüljanud on. Teemaalgataja ei rääkinud muidugi midagi lapse olukortast ja kuidas mees ja laps suhelnud on või pole. Siiski, laps oli ja on mehe perekond, siin pole uuel naisel midagi protesteerida. Tahad sellistest \”probleemidest\” prii olla, võta ilma lapseta mees. Ja isegi siis, kui tuleb välja, et mehel on kusagil laps nt mehe teadmata, siis nii ongi, mitte \”mina pole nõus\”. Või noh, kui ei sobi, jäetakse mees, mitte ei sunnita meest last jätma.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Aga see laps ei vaja ju abi, tal on ema ja kodu olemas. See võrduks sellega, et sinu mees ütleb, et tema ei taha, et tema ema elab temast 120 km kaugusel ja ta kolib nüüd ema teile elama. Mis sest, et ema saab endaga suurepäraselt hakkama ja tema käest pole keegi midagi küsinudki. Oleksid siis rõõmus, kui ämm hakkab teil elama, ilma et mees sinuga seda arutanud olekski? Loomulikult, kui pereliige on hädas, tuleb teda aidata, aga ikkagi räägitakse enne oma kodus asjad läbi, koostatakse koos tegevusplaan edaspidiseks eluks, mitte ei panda pereliikmeid fakti ette.[/tsitaat]

Ma ütlesin ka oma esimeses postituses, et \”Iseasi, kas emalt vanemaõiguste äravõtmine on õige… Aga see on hoopis teine teema ja ei tohiks kuidagi olla seotud sellega, et on \”oht\”, et mehe esimene laps võiks teile elama tulla.\” Teemaalgataja pole midagi rääkinud sellest, millised need lapse tingimused siis täpsemalt on, mis mehe selliselt tegutsema on pannud. Tihe kolimine pole tõesti mingi argument. Iseasi, kui mees tahaks lihtsalt, et tema esimene laps vahel ka neil elaks, siis tuleks leida kõikidele patim lahendus ja ehk ka parem aeg. Aga täiesti keelduda ikkagi ei tohiks.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Loe nüüd uuesti minu postitust. Ma kirjutasin \”üksi jätnud\”, mitte hüljanud. Teemaalgataja kirjutas, et laps on külas käinud, kindlatel nädalavahetustel. Selline on senine elukorraldus ja see on seni kõikidele ilmselt sobinud. Uus naine ei protesteeri oma postituses kuidagi mehe lapse olemasolu või külaskäikude vastu. Tal on hirm, mis siis saab, kui mees võtabki lapse nende juurde elama ja ta saab korraga kaks uut last. Mõelda tuleks ka lapsele – elab koos emaga, äkki tuleb isa kohtuga teda emast lahutama. Kus siin on jutt stabiilsest kasvukeskkonnast? Mis on lapsele veel stabiilsem kui ema, kellega ta on sünnist saati koos elanud? Kui see laps on harjunud emaga kahekesi elama (mis siis, et kolides) ja peab nüüd järsku kohtu otsuse tulemusena minema perekonda, kus on tema jaoks ees kaks võõrast last, emast lahutatakse väevõimuga, siis no mida…

Vastus on teemaalgatajale lihtne: niisugused asjad tuleb enne kõigi asjaosalistega läbi arutada, see pole puhtalt ainult mehe otsustada ja see, et lapse ema kolib, ei ole piisav põhjus, et temalt last kohtu kaudu endale nõudma hakata. Kui lasteaiaealist last niimoodi kohtu kaudu emast lahutama hakata, siis peab see ema ikka tõesti olema viimane põhjakiht ja probleemid väga tõsised.

Ühele varasemale Käole: kuskil pole öeldud, et teemaalgataja mehe eelmise pere lõhkus, nad võisid vabalt kohtuda siis kui mees juba oli oma eelmisest naisest lahku läinud.

Ja lõpuks: see mees tundub imelik.[/tsitaat]

Veelkord, siin on kaks eraldi teemat- 1. kas lapsel on vajadus isa juurde kolida või isal lapse emalt hooldusõigus ära võtta ning 2. kas mehega kooselaval naisel on õigus keelduda võtmast mehe last eelmisest kooselust enda ja mehe koju elama.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Põhjuseks see, et ema juures ei ole tal stabiiline ja hea kasvukeskkond, pidev kolimine jne. Eks seal ole tõtt ka, aga siiski on see mulle paras ¨okk. [/tsitaat]

Minu sõbranna on kolme lapsega üksikema (kõigil lastel sama isa). Mehel oma ettevõtte, sahkerdab sissetulekutega, ametlikult vaene mis vaene. Elatist maksab 50 eurot kuus iga lapse kohta. Umbes kaks korda kuus võtab nad üheks päevaks enda juurde. Laste ema on tubli, töötab täiskohaga, teeb lisatööd. Sellegipoolest on rahaliselt kitsavõitu.

Kolinud on nad viimasel ajal palju, eelmisel aastal kolm korda! Elavad üürikorterites ja korterite omanikud on otsustanud mingil hetkel kas ise sisse kolida või koha üldse maha müüa. Ja naine oma lastekarjaga on jälle kastide otsas ja näeb vaeva, et uus kodu leida.

Vahepeal otsustas elatise ametlikult sisse nõuda, hakkas pabereid ajama, andis sellest ka mehele teada. Mees vihastas, kõigepealt karjus ja sõimas, seejärel lubas lapsed endale võtta. Edasi oli täielik teater, kus isa hakkas lapsi pea iga päev enda juurde võtma, neid autoga kooli ja tagasi toimetama, ostis hunnikute kaupa mänguasju, paar kallist elektroonikavidinat. Lapsed olid seepeale muidugi täiesti vaimustuses, käitusid emaga nagu nartsuga, ütlesid, et issi on nii lahe ja muidugi nad tahavad sinna elama minna.

Lõpuks jättis sõbranna ametliku asjaajamise katki, tahtis ainult oma lapsi tagasi. Neid viisakaid ja hoolivaid. Mees jahtus mõne nädalaga maha, vahepeal ei maksnud üldse mingit toetust, väitis jälle, et tal lihtsalt pole.

Nii palju siis \”pidevalt kolivast emast, kes stabiilsust ei suuda tagada\”.

Võib-olla on teemaalgataja mehe eks tõepoolet täiesti kohutav inimene ja lapsekasvatamiseks sobimatu, aga sel juhul tõuseks küsimus, miks mees end sellisega sidus ja lapsegi otsustas saada? Nüüd, kus laps pole veel kooliealinegi, on juba uus naine majas ja uus laps kohe sündimas. Üsna kiirelt käivad need asjad tal.