Leidsin mehe, kes sobib mulle peaaegu ideaalselt. Tema isikuomadused on lihtsalt suurepärased: lahke, õrn, samas mehelik ja igati hooliv ja toetav. Tööalaselt väga edukas, enesekindel, haritud. Olen temasse armunud. Samas ajab mind segadusse see, et voodis on ta igav…
Mulle meeldib seks ja meeldib spontaanselt teha seda, mis parasjagu pähe tuleb. Varasemates suhetes olid mul mehed alati need, kes domineerisid, kuid nüüd pean ise domineerima, sest vastasel juhul ei toimukski voodis midagi muud peale misjonäripoosi. Mina tahan keelekat ja teha mehele sama, kord seksida voodis, teinekord vannitoas või elutoa sohval, vahel koerapoosis või peegli ees mehel suhu võtta ise seda samal ajal vaadates, siis tahan , et ta oleks karm ja võtaks mind jõuga, hoiaks käsi kinni, paneks tagant jne…
Ta ise ei algata mitte midagi muud, kui ainult üks ja seesama: silitab natuke siit ja sealt ja suudleb, eemaldab mult riided ja lähebki nühkimine lahti. Kõik. Kui tahan midagi enamat ja erutavamat, pean ise pidevalt suunama, juhtima ja kamandama. Kusjuures talle tundub see meeldivat, sest ta on öelnud, et poleks osanud iialgi nii head seksi ette kujutadagi. Olen küsinud, millest ta unistab ja mida ta ISE tahaks minuga teha. Ta ei oska või ei julge vastata…
Olen veidi väsinud olemast seksis see domineeriv pool. Vahel tahaks lihtsalt tunda, et olen nõrgem pool ja lasta ennast korralikult läbi tõmmata, tunda ennast naisena. Samas muud midagi pole mehele ette heita. Muus osas on ta lihtsalt ülimalt hea.
Ei teagi miks siia kirjutasin. Võibolla keegi toob mind maa peale ja ütleb et igal mündil on kaks külge vms…