Ilmselt tundub järgnev tekst paljudele mõttetu ja forsseeritud probleem, aga ma lihtsalt ei saa oma mõtetega enam üksi hakkama.
Olen viiekümnele lähenev abielus naine. Mees on minust 10 aastat vanem ja abielus oleme olnud nüüdseks juba 30 aastat. Üldiselt on kõik kena. Toimetame koos, saame hästi läbi ja näeme maailma üsna sarnaselt. Tundub, et oleme mehega ühte meelt, et kedagi teist me enda kõrval pensionipõlves ei näe. Ikka kahekesi on kõige parem kõike teha.
Üks probleem muidugi on – mehel on erektsiooniprobleemid. See on juba ammune viga, nüüd vast saab juba 10 aastat täis. Ta on selle murega ka tegelenud, käinud arstil ja teinud uuringuid ja saanud teada, et meditsiinilises mõttes midagi hullu pole ja tegu on lihtsalt elustiilist ja vanusest tuleneva häirega. Noh, mis seal ikka. Ei ole ta esimene ega viimane mees, kellel sellised asjad vanusega juhtuvad.
Alguses ma olin napilt 40, kui see probleem meil märku andma hakkas, ja üsna mures, et mis meist niimoodi saab. Nüüdseks olen harjunud ja seks on meie suhtes üsna tagaplaanil. Seda tuleb ikka väga väga väga harva ette. Loetud korrad aastas ehk. Minu jaoks see füüsilises mõttes probleem ei ole st. ma ei tunne, et mul oleks midagi hullult puudu vms. Pealegi on mul endal ka käed olemas ja ausalt öeldes mulle nii meeldibki rohkem.
Aga mõnikord lihtsalt on nukker. No et ma ei mõju oma mehele piisavalt erutavalt ja et ta ei näe minus ihaldusväärset naist. Ja siis ma mõtlen, et võib-olla ma olengi juba kole ja vana – ikkagi juba varsti 50 – ja asi on üldsegi minus ja mitte tema halvas verevarustuses jms.
Ja siis eile … jõudsin koju mehest varem ja leidsin köögilaualt avatuna pornoajakirja.
No oleks see olnud siis niisama Maaja või Playboy või midagi sellist, kus ilusad siledad naised oma kehavõlusid näitavad. Aga ei … see oli mingi kohutavate vanade naiste piltidega ajakiri. MILF või midagi sellist oli kaanel kirjas. See oli nii hirmus. No päriselt ka hirmus.
Ma saan ju aru, et mehed (ja ka naised) vaatavad ikka aeg-ajalt erootilisi pilte ja filme ja ma isegi olen seda teinud. Ma saan sellest aru ja mul ei oleks absoluutselt midagi selle vastu, kui mu mees oma erektsioonihäire tõttu vajaks veidi kõrvalist abi eriti kaunite alasti naiste fotode näol.
Aga see … see oli nii kohutav. Koledad vanad naised alasti pornograafilistes poosides, lähivõtted ja kõik. Ausalt, ma sain šoki. Ma vist olen siiamaani natuke šokis. Miks ta selliseid pilte vaatab? Miks? Ma panin selle ajakirja kinni ja viisin köögist ära ja panin tema kappi. Siis korraks mõtlesin,e t äkki ma võimendan üle ja äkki ikka on ilusad pildid ja ma lihtsalt esimese hooga ei märganud asja pointi. Võtsin ajakirja jälle välja ja püüdsin rahulikumalt uuesti vaadata ja leida seda “midagi”, mis võiks teda kutsuda neid pilte vaatama. Aga ei, ikka sama kole ja kohutav.
Kui ta koju tuli, ei öelnud ma midagi. Tema ka ei öelnud midagi. Ma arvan, et ta isegi ei mäleta, et ta unustas selle hommikul köögilauale. See ilmselt ei meenu talle enne, kui ta hakkab seda ajakirja otsima jälle ja ilmselt ei leia tavapärasest kohast. Mina ju ei tea, kus ta seda hoidnud on … ja kui kaua ta seda hoidnud on. Kui kaua tal see huvi on olnud. Ma tegelikult ei taha sellest temaga rääkida ja ma loodan, et tema ka ei taha.
Aga eile ma seisin õhtul vannitoas peegli ees ja vaatasin ennast ja mõtlesin, et … mis siis ikkagi on tema erektsiooniprobleemide põhjus. Äkki ongi nii, et olengi mina. Aga mitte selle pärast, mida ma siiani olen mõnikord mõelnud – no et ma pole enam nii noor ja ilus ja värske. Äkki on asi hoopis vastupidi. Äkki on asi hoopis selles, et ma olen liiga ilus ja värske. Sest nende piltideni, mis ma seal ajakirjas nägin, on mul ikka veel pikk maa minna.
Või äkki ei ole? Äkki ma ikka olen ka selline kole ja ta vaatab neid pilte sealt ajakirjast, et ennast nii koleda naise kehaga harjutada?
Või äkki ta jättis selle ajakirja meelega mulle leidmiseks? Noh et ma vaataks ja saaks aru, et sellest pole midagi, et ma vana ja kole olen, sest ta vaatabki selliseid pilte …
Ma lihtsalt ei saa aru ja kõik variandid tunduvad ühtmoodi kohutavad ☹
