Teema: Mehel laps ja mehe lapse kasvatus minule vastuvõetamatu

kle eelnevale…siis ei saaks üksikvanem kunagi kellegagi koos elada..
Huvitav kui mehe asemel oleks naine, siis kas vastaks samamoodi?

Kas lapse ema ka pildil on?
Mina olen niivõrd laisk, et nii suurele lapsele ma lihtsalt ei viitsi kõike ette-taha ära teha. Ja kaisus magas mu laps ka väiksena, aga mingil hetkel puksisin ma ta tasakesi oma voodist välja, lihtsalt hakkas mu und häirima.
Minu arvates selline olukord kindlasti normaalne pole ja eelkõige pole see lapsele endale hea. Aga kindlasti ei tohiks sa sissetungijana oma reegleid jõuliselt kehtestama hakkama. Ikka tasa ja targu.

kõik need asjad nüüd õiged ja pedagoogilised küll ei ole, aga… 5 kuud suhtes ja sa tahad teiste elu korraldama hakata? sellest ei tule midagi head, ehkki sa omaarust head soovid.

Viimasele: Mida siin ette vaja võtta on?? Rahunege maha. Me keegi ei tea, kui kaua on mees lapse emast lahus, millistel põhjustel ja milline on mees oma olemuselt – see kõik ju mängib rolli.

Mina soovitaks ka teemaalgatajal suhe lõpetada – see mees pole ilmselgelt sulle.
Isa püüab ilmselt lapsele meelejärele olla, sest tunneb mingilmääral süütunnet, et lapsel pole terve perekond või et ta ei saa ise igapäevaselt lapse elus osaleda (mis ei tähenda seda, et ta exnaist taga nutaks).
Mina ei kujutaks ette, et oleksin oma lapsele igapäevaselt selline ema: kell kukkus 22 – nüüd magama; kui ei praegu ei söö, siis ei saagi süüa jne jne.
Ilmselgelt sul endal pole lapsi, et niimoodi lahmid 🙂 Me ei ela enam sügaval vene ajal, kus lastele järelandmisi ei tehta. Loomulikult peavad majas olema reeglid, kuid arvan, et väikeste mööndustega.
Kui mina ei elaks oma lapsega igapäevaselt koos, tooksin talle ka ilmselt peaaegu kuu ja tähed taevast alla, mingi uus suhe mind selles küll takistama ei hakkaks.
Võib ka vabalt olla nii, et lahkuminek exist oli hiljaaegu, mistõttu nüüd kõike \”heastada\” soovitakse.
Sinu jutu järgi tundub hea ja tore mees, kes oma lapsest väga hoolib.

Ja arvan, et tegelik põhjus, miks sa sedasi vingud, on hoopis see, et sind on tabanud kadeduse uss. Kui laps on teiega, oled sina ilmselgelt tagaplaanis ja ei kannata seda. Veelkord – see mees pole sinu jaoks, leia parem mõni lastetu isend, looge koos perekond ja probleeme nii palju ei teki:)

Kusjuures ma ei taha mõeldagi, milline naine ja ema sellest tüdrukust sellise kasvatuse juures kasvab. Kui muidu räägitakse nö. isa karmist käes, siis antud juhul oleks vaja (kasu)ema karmi kätt.

Nö. õigustajad selle peale ka mõtlevad, mis lapse tervisest tulevikus saab, kui ta õhtul sööb millal tahab ja mida tahab ning veel 22.00 käiakse tema pärast poes? Sarnaselt käitudes teete te oma lapsele/lastele täiega karuteene.

Kle antimode, tahaks teada, milline naine/ema kasvab sellest lapsest sellise karmi kasuema käe all hoopis?? Mingi närvipundar, keda ainult kästakse.
Antimode, kas sa tõesti pole kunagi hilja õhtul poes käinud, et oma lapse soovi täita? Kordki elus??? Vaevalt küll, et see isa seda iga päev teeb, pigem 1x juhtus ja see nn. \”kasuema\” imestas oma silmad peast, ja pani selle ka kirja, nagu see juhtuks kogu aeg.
Mina olen küll oma lapse hilisõhtuseid soove täitnud, jah, väga harva ja enamasti on need korrad olnud ilmselt nädalavahetusel, aga tõesti olen toonud poest tervele perele hilja õhtul jäätist 🙂

Ja veel oma eelmisele postitusele lisaks. Ma ei kujuta ette, et ma suruksin oma lapsele sisse tatraputru, mis talle absuluutselt ei maitse, mulle aga väga. Ma teeksin seda ilmselt siis, kui poest poleks jälle enam midagi saada, sest laps peab ometi ju sööma! Aga praegusel ajal, kus meil on nii suur valik, siis vajadusel teen lapsele eraldi toidu (kui söön ise midagi, mida tema ei söö). Samas siiski pooldan varianti, et arutatakse päeval läbi, mida õhtusöögiks teha, nii et kõigile sobiks ja kõik sööksid rõõmuga!

Mina, olles ka ise lapsevanem, ei pea õigeks üle päeva öösel poes käimist, et rahuldada lapse soove.
Kui poes käimise ajal ei suudetud oma soove esitada, siis öösel ma nende soovide tõttu poodi ei jookse.
Tunnistan, et vahel(ca 1-2 korda kuus) on küll selline õhtu, kus tuleb soov miskit head osta ja siis käin poes ära aga kindlasti klassifikatseerub see kategooria alla \”üliharva\”.

Ja 8a laps magab isa kaisus ja Sina magad diivanil! Püha müristus!
Eks igal ühel omad kombed aga see on ikka väga väga imelik minu jaoks.
Jah, ka meil magab laps vahel meie kaisus aga seda on ikka üliharva.

Veidi teemaväline aga mismoodi te seksite, kui eraldi magate? 5 kuud kestnud suhte puhul ma eeldan, et olete ka seksinud. Kas mees käib sinu juures diivanil, ajate asja ära ja siis läheb lapse kaissu magama?

Mina igatahes sellises peres korda looma ja reegelid muutma ei hakkaks. Vaid lihtsalt lahkuksin. Ja enne muidugi räägiksin ka mehele, mis on lahkumise põhjus.

paljusid asju vaatad teise nurga alt, kui sul omal kunagi laps on…
see eraldi maganime on küll, jah kummaline.
mina isana, paneksin lapse tema oma tuppa magama ja öhtul pikutaksin lapse uinumise ajal tema juures. ei varjaks ka, et pärast lähen magan oma voodis.

kes siin seda imelikuks pidas… mu meessöbral on 10 aastane tütar. pikutavad vahel päevalgi teineteise körval. kui tüdrukul on söbranna külas isa juures, siis tüdruk magab isaga samas voodis ja söbranna saab tüdruku voodi.

meil on veel selline suhe, et mina tema tütart ei tunne. viibime ta kodus eri aegadel.

Hetkel ärritab sind pigem see, et tajud, et sina ei ole seal peres keegi. Ehk siis kõik teevad mis tahavad ja sina pead arvestama. Kui seal elab veel mehe ema, siis on tema selles majas perenaine. Sul ei ole võõras majas võõra lapse ja tema vanaema suhtes mingit sõnaõigust enne kui mees on sind ametlikult naiseks palunud. Kuni selleni jääd külaliseks diivanil magama. Laps näitab pigevalt et millises kohas sa selles majas hierhiliselt oled. Ja muuta ei saa seda sina, vaid su mees. Aga ta peab seda tahtma. Hetkel oled rõõmuga nõus magama diivanil ja teenindama meest ja last ja oled solvunud ,et sinu söögid ei kõlba. Isiklikult ise ei jääks ma majja, kus ma pean magama 70 protsenti ajast diivanil. Ja veel oodatakse minult toidu tegemist ja koristamist. Sa oled teenija ju, mitte naine oma mehe majas. Teenija, kes on nõus siis võetakse ka voodisse, kui last majas pole. Ehk siis lapsele näidatakse sinu diivanil magamisega, et sinu suhtes pole mingeid tõsiseid kavatsusi ja sa oled selles majas ajutiselt. Mis sind seal hoiab?
Su hing on haige juba sellest, aga tunnistada ei saa millegitõttu. Ja siis otsib see hingevalu väljapääsu märgates lapse sobimatut käitumist. Aga see pole ju lapse sobimatu käitumine. See on lapse isa ja tema ema sobimatu käitumine, sest nende loodud on see kodune kord. Sa pöörad oma pahameeele lapse peale, aga lapse isa ja tema ema on selle korra taga.

8-aastane laps ei tohiks igal juhul vanema voodis magada! Tee mehele viivitamatult asi selgeks, et nii see ei lähe.
Las ta jookseb oma tütrekese pärast poodi, kindlasti tahab ise ka poest ühte koma teist saada võib olla, selles ei ole probleem.
On tõsi, et lapsed ei söö kõike, ja ei peagi sööma iga toitu. Muidugi ei ole sinu poolt pakutud rezhiim otstarbekas, see meenutab nagu sõjaväelist kodukorda, see liigne rangus ei vii kusagile. Reeglid peavad olema, aga mitte sellisel moel nagu sina räägid, et kindlad söögil kindlatel aegadel ja kindlal ajal magama jne. Sul ei ole endal lapsi, aga see ei tööta nagunii. Koeri ei treenita ka niimoodi, võta teadmiseks.
Alusta sellega, et sa räägid mehega sellest, mida sa oled märganud, mis on okei, mis ei ole, nt ühes voodis magamine ei ole okei. Kui sa märkad, et söömine on probleem, ja laps saab mis tahab, siis paku välja, et menüüs on võimalik valida nt 2-3 toidu vahel, ja kui neid ei taha, siis oma viga, muud ei saa siis. Või ostku siis koju rohkem meelissööki, et poleks vaja poodi joosta pidevalt. Võid ka tüdrukule endale öelda, et isaga ühes voodis magamine ei ole sobilik käitumine, mida sa kardad? Pead olema rahulik, kindlameelne ja oskama suhelda nii lapsega kui selle mehega, mitte nõudma, et nad oma kodus sinu reegleid järgiks. See laps nagunii provotseerib sind nagu oskab, sest tajub su suhtumist, sellest ka vb selline ülepingutatud issi tähelepanu tahtmine.

Ise ma ei tea kas ma viitsiks jamada mehega, kes oma lapsest ahvivaimustuses on. Kui sa ka ei viitsi, siis lihtsalt ära suhtle enam.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Huvitav, et paljud tolereerivad sellist käitumist nii lapse kui isa poolt.
Olin ka üksikema. Kui minu ellu tuli mees, siis nädal hiljem magas laps omas voodis. Just nimelt sellepärast, et lapsed on küll omad ja kõik, aga iga asi pead minema omasoodu. Mehel ja naisel peab olema oma suhe ja lapsel ja vanematel oma.
Mingit pirtsutamist toiduga meil kodus ei toimu. Lapsed küll minu, kuid sellegipoolest ei kannata toidu valimist. Kui tegin täna juurviljasupi, siis seda söövadki kõik. Ja kui ei meeldi, siis hakkab meeldima, või las näljutab.
Mingit näksimist öösel ei ole. Sööb kõhu täis ja kui vel mahub midagi õhtul sisse, siis ei ole nii, et keegi jookseb spets selleks poodi.
Võileiba suudab teha küll, paned aga või, leiva ja materjali ette ja las mäkerdab.
See, et lapsel on oma tuba, see on suur pluss ja laps peaks aru saama et kõigil polegi üldse oma tuba.
Laps on muidugi juba praegu hukas ja isa rikub teda vaid edasi.
Mina selliseid rumalusi oma kodus oma lastele ei luba. Just põhjusel, et sellistest kasvavad igavesed hädad ja vingujad. Mul pole vaja seda, et lapse täiskasvanuks saades pean ma teda söötma ja silitama. Tahan hoopis, et võimalusel ta mulle toeks on kui abi vaja.
Mina ei kannataks sellist asja kaua välja ja lahkuks. Mida sina teed, see on sinu asi.
Ja lõpetage selline loll jutt, et kuna äkki oli lahkumienk nii halb ning mehel süümekad, siis tulebki kuidagi ju last poputada. No mida juttu? Kui rumal võib üks täiskasvanu olla, et sellist juttu üldse rääkida? [/tsitaat]
no sa räägid üsna aiaaugust ju. sinu laste elus ei muutunud kasuisa ilmudes suurt midagi. kasuisa ei hakanud neid õpetama, kasvatama, kodukorda muutma ja voodist välja tõstma. seda tegid sina ise. siin on suur vahe, mõistad?

Selge on, et see mees rikub oma lapse täielikult ära.
Selge on ka see, et sinu võimuses eriti palju teha ei ole.
Nüüd pead sa otsustama, kumb on sinu jaoks tähtsam, sinu suhe mehega või selle lapse saatus, kes ju tegelikult on su jaoks võõras.
Kuna praeguse kirjelduse põhjal ei tule sul suhtest mehega niikuinii midagi välja – palun katsu nt ette kujutada teie ühiste laste kasvatamist – siis mina soovitaksin panna kõik ühele kaardile, teha mehele üheselt ja konkreetselt selgeks, et selline kasvatusstiil on kuritegu lapse vastu, ja kui sellepeale suhe lõpeb, no siis las lõppegu.
Kui aga ei lõpe, siis sul tegelikult suurem töö alles algab. Suur ja rske ja paljude tagasilöökidega, sest ümberkasvatatavaid on kolm – mees, mehe ema ja laps.