[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Tore, kui sinu pere sellega lepib ja mees ise poes üldse ei käi.. Minu mees ei söö ühtegi putru ega võta suppe suu sissegi, kui tegu pole seljankaga ja ka seda pole ta nõus üle ühe õhtu sööma..On poegadelegi \”kasvatustööd\” teinud, et \”tõelised mehed\” suppi ei söö, see vaid kord kusta ja ei toida, mehed söövad iga päev ja soovitavalt veel igal toidukorral praadi(LIHA!) 2-3 päeva suppi = utoopia. Sel juhul telliks mees neil päevadel hunniku pitsasid või käiks lastega üldse väljas söömas. Hommikuti sööb meees ise võileibu või krõbinaid ja tema järgi ka lapsed. Oma pudrud ja supid võin üksi ära süüa kui neid teen…Mahlu, karastusjooke, vorsti ja muud sellist kraami ostab mees ise, kui mina need ostmata jätan. Sellepärast nad olemata küll ei jää. Ainult mehe sõimamist, et naine ei oska poest midagi peale \”saasta\”(loe: tervisliku toidu) osta, ei jõua ära kuulata…[/tsitaat]
Tiundub, et sa oled kuidagi uhke kohe oma äärmiselt rumala mehe üle.
Ja lased ennast SÕIMATA? Vabanda, miks sa küll sellisega koos elad ja järglasedgi soetanud oled?
Njahh, valge inimese komme RÄÄKIDA (mitte röökida) ja arutada, on kadumas. Kõik peab kisades, inetuste saatel ja kätega selgeks tegema…
Minu mees önneks sööb suppe väga hea meelega. Kohe ise palub suppi ja väga meeldivad talle ka raguud, pajaroad, hautised. Omnivoor, nii ka laps. On asju, mis meeldivad vähem, mis rohkem, aga oma abikaasat SÕIMAMA hakata, kui toit on vale ja minna demonstratiivselt välja sööma – no ma ei tea, ma tösiselt kaaluks eraldi elama asumist.