Vastukaaluks sellele, mis tööotsijalt küsitakse. Mida küsite tööandjalt?
Mul endal on alati täielik mõttelünk vestluse lõpus, kui ei ole endale enne välja mõelnud, mida tasuks küsida.
Senini olen alati uurinud miks uut töötajat vaja, palka, tööaega (kas paindlik, kuidas korraldatud lõuna jne), puhkusekorda, kas ja kes asendab vajadusel, kui palju inimesi tiimis/kabinetis, kes töö üle annab ja kui kaua aega selleks on, milline näeb välja n-ö tavaline tööpäev.
Mida veel alati uurite?
oleneb ju firmast, aga vast uuriks firma ajaloo kohta, toodete kohta, tööväliste ürituste, kontserni kohta. Teeks kodukalt eeltööd ja siis uurikski.
See kes asendab, kes töö üle annab jm on pigem töökoha spetsiifika ja see on oluline alles siis kui reaalselt tööle mindud.
Ega ei olegi mõtet väga küsida, sest kogu tõde selgub ikka ja alati alles siis kui juba töötada ja tihti just teistelt töötajatelt. Kui näiteks pole vanal ja ülitublil palka üldse tõstetud, siis võib päris kindel olla, et see omal ka kunagi ei tõuse seal.
Kui näiteks pole vanal ja ülitublil palka üldse tõstetud, siis võib päris kindel olla, et see omal ka kunagi ei tõuse seal.
Tihtipeale on see lausa vastupidi. Noore ja aktiivse uue töötaja palk muudkui tõuseb, vanad ei pruugi sellest midagi teadagi.
Umbes sama, nagu aastakümneid lojaalsete sidefirmade klientidega – uued tulijad saavad alati soodsamad lepingud 🙂
Mina ka tihti ei küsi, olen vastused juba saanud. Nt seesama miks otsitakse, tihti räägivad ise. Huvitavad ka paindlikud tööajad, kontor (avatud või kabinetid), parkimisvõimalused, osakonna suurus.
Enamik siin mainitut küsimustest ei ole ju ettevõtte enda vaid hüvede ja koha kohta (parkimine, paindlik tööaeg, kontor jne). Heaks tooniks on alati ka see, kui ettevõtte enda vastu huvi tuntakse. Mina tavaliselt teen eeltöö enne ära, st et vestluse ajaks tean, kui suur on firma, mis on ta põhitoodang/teenused, kus asub peakontor/tütarettevõtted jne. Olen juurde küsinud asjade kohta, mida veebist alati ei leia. Näiteks struktuuri kohta, kes on kliendid ja tarnijad jne.
oleneb ju firmast, aga vast uuriks firma ajaloo kohta, toodete kohta, tööväliste ürituste, kontserni kohta. Teeks kodukalt eeltööd ja siis uurikski.
See kes asendab, kes töö üle annab jm on pigem töökoha spetsiifika ja see on oluline alles siis kui reaalselt tööle mindud.
Mida asja? Loomulikult on tööle kandideerijal vaja teada töökoha spetsiifikat (a la paindlikud tööajad, kontor (avatud või kabinetid), parkimisvõimalused, osakonna suurus, kes asendab, kuidas näeb välja tööpäev, lõuna, puhkepausid jne jne). Selle põhjal ju kandideerija kaalubki, kas antud töökoht talle sobib või ei..kas ta tahaks seal töötada või ei. See ei muutu aktuaalseks ja oluliseks alles siis kui reaalselt on tööle mindud, vaid on oluline juba kandideerides. Või sa arvad, et inimene kaalub enda jaoks töökoha sobivust pigem ettevõtte ajaloo, toodete põhjal?
eks see sõltub ka töö spetsiifikast.
nt mina olen oma elu jooksul kandideerinud vaid haridusasutustesse, seega küsin vestlusel kui suur on normaalkoormus (sõltub asutusest), juhul kui on osakoormus, siis kas on võimalik, et mingid päevad nädalas on täitsa vabad. ülikoolide korral küsimused ka selle kohta, mis keeles vaja õppetööd läbi viia, kas kaitsmiskomisjonides istumine on eraldi tasu eest, kuidas toimub välislähetustes viibimise tasustamine jne.
üldjuhul ma kuhugi enda jaoks tundmatusse kooli/ülikooli pole kunagi kandideerinud, vaid sellisele ametikohale, mille sisu tean.
