Sellest ajast kui mul laps sündis, on mulle jäänud mulje, et kehatemperatuuri mõõtmine on täielik tuumateadus ja iga arst räägib selle kohta ise juttu. Ma ei saa midagi aru.
Vanasti oli nii, et kraadid kaenla alt ja üle 37 on palavik. Nr 37 oli punasega märgitud ka kraadiklaasi peal.
No last kraadida kaenla alt ei saa. Ma ei ela Eestis ja siin minu elukohariigis õpetati juba sünnitusmajas, et tuleb kraadida tagumikust ja normaalne on kuni 37,5. Aga kui lapsega Eestis haiglasse sattusin ja kraadisin, sain õdedelt pragada, et kuidas ma ometi ei tea, et pärakust kraadides tuleb võtta miinus viis pügalat, ehk siis nt 37,5 on tegelikult 37. Praegu loen netist eesti keelseid arstide nõuandeid, mitmes kohas on kirjas, et pepust kraadides algab palavik alates 38, vahe kaenlaalusega olevat terve kraad. Tagatipuks need digitaalsed kraadiklaasid piiksuvad mingi numbri juures, aga pärast seda hüppavad numbrid kõrgemaks edasi. Tõenäoliselt pole termomeeter võimeline mõõtma tegelikust kõrgemat temperatuuri, seega, miks kuradi pärast nad kõik juba madalama peal piiksuma hakkavad?
Mul on laps 3a, praegu tundub üldiselt nagu terve, nina on veidi kinni vahel, aga vahel õhtuti tundub mõnikord soe. Olen kaks päeva nüüd kraadinud sel hetkel, saan 37,7 või 37,6 taguotsast. No mis ma arvama pean sellest? Viimasest koledast viirusest on möödas u 3 nädalat, oli kaks kõrge palavikuga haigust paarinädalase vahega.
Kas keegi palun seletaks mulle selle kraadimise müsteeriumi lahti. Miks selle kohta igaüks ise juttu räägib? Miks riikides normid erinevad on? Millal peaks mingit vinduvat haigust kahtlustama? Kuidas te lapsi siis kraadite, kui nad tagumiku peale protestima hakkavad, igal pool on jutt, et kaenla alt on tulemus vale?
Teema: Mida te palaviku kohta teate?
3-aastasele topid kraadiklaasi tagumikku? Kas laps tõesti laseb seda teha?
Kui lapsel on enesetunne ja tuju hea, siis ei näe üldse põhjust kraadimiseks.
Miks sa last ei saa kaenla alt kraadida? Ma pole vist kunagi mujalt kraadinud. 🙂
Noh, ma tean palavikust nii palju, et kui katsudes on laps ainult natuke soe, st on tunne küll, et vist on palavik, siis veel ei ole mõtet palavikualandajat andma hakata. Kui katsudes on tuline ja lapse oleku pealt ka näed, et oioioi, siis anna palavikualandajat. Ja kui juba ilma katsumata ka on näha, et asi on hull, siis ma enne palavikualandaja andmist püüan kraadida, et äkki oleks seda mõistlik arstile mainida, kui palju palavikku oli. Kraadin kaenla alt vanamoodsa elavhõbedakraadiklaasiga ja kui on kõrge palavik, siis on laps enivei nii uimane, et tahab lihtsalt rahulikult süles istuda. Mu meeelest siiski piisab kui kraadida minut-kaks, ei pea 10 minutit seda kraadiklaasi hoidma.
Meil on kodus moodsam ka, mis mõõdab kaenla alt, 10 sekundiga ja piiksub kui valmis, aga minu meelest see kraadiklaas näitab mingeid väiksemaid numbreid kui peaks.
Väiksemat palavikku ma ei viitsi kraadida, palavikualandajat annangi sisetunde järgi. Kui ikka näen, et oleks abiks ja katsudes on kuum, siis annan.
Ma ei ole seda usku, et kindlasti tuleb inimest palavikus hautada kuni 39 kraadise palavikuni ja enne kindlasti ei tohi palavikurohtu anda. Seega ma ei näe erilist vajadust kindlasti kraadiklaasiga ringi joosta, et oodata õiget hetke, et kas nüüd juba võib. Ja nii palju temperatuuritaju mul on, et ma saan käega katsudes aru, mis on 37 ja mis on juba 38.
Tagatipuks need digitaalsed kraadiklaasid piiksuvad mingi numbri juures, aga pärast seda hüppavad numbrid kõrgemaks edasi. Tõenäoliselt pole termomeeter võimeline mõõtma tegelikust kõrgemat temperatuuri, seega, miks kuradi pärast nad kõik juba madalama peal piiksuma hakkavad?
Ma ise arvan, et asi on selles, et näiteks minu kraadiklaas hakkab piiksuma, kui 30 sekundi jooksul pole näit muutunud. Aga on olemas võimalus, et näit muutub 33 sekundi pärast… Ega ta muidugi enam palju ei muutu, kui nii aeglaselt tõuseb.
Mul on laps 3a, praegu tundub üldiselt nagu terve, nina on veidi kinni vahel, aga vahel õhtuti tundub mõnikord soe. Olen kaks päeva nüüd kraadinud sel hetkel, saan 37,7 või 37,6 taguotsast. No mis ma arvama pean sellest? Viimasest koledast viirusest on möödas u 3 nädalat, oli kaks kõrge palavikuga haigust paarinädalase vahega.
Ilmselt võiks arvata seda, et sul on nende kahe koleda viiruse järel hirm sees ja näed tonte seal, kui neid ei ole.
Kas keegi palun seletaks mulle selle kraadimise müsteeriumi lahti. Miks selle kohta igaüks ise juttu räägib?
Sest neid on erinevates kohtades erinevate isikute poolt nii õpetatud.
Miks riikides normid erinevad on?
Vt eelmine.
Millal peaks mingit vinduvat haigust kahtlustama?
No laps võiks ikka kahtlaselt väsinud või viril olla.
Kuidas te lapsi siis kraadite, kui nad tagumiku peale protestima hakkavad, igal pool on jutt, et kaenla alt on tulemus vale?
Kraadingi kaenla alt, mitte tagumikust, pole proovinudki, kas laps protestiks või ei.
Nojah, kui lapsele on sünnist saati kraadiklaas tagumikku torgatud, ju siis harjunud.
Lõpeta. Jäta talle mingi väärikus.
Palavik muutub oluliseks, kuo see on liiga kõrge. Ei 37,0 ega 37,7 ei vaja palavikyasendajat.
Minul oli esimene laps väga harva haige. Varsti täiskasvanud ja palavikus olnud vaid kaks korda ja nüüd on lood natuke teised, sest teise lapsega nii lihtsalt pole pääsenud ja võin ka väita, et väga keeruline on aru saada, mis siis on õige.
Mina teen nii:
Kui tunnen, et laps on teistmoodi (viril, loid, kuum), siis mõõdan kaenla alt temperatuuri. Käega katsudes ei tee vahet (kui just 39 pole) Ei pea vajalikuks õrna kohta torkida ja ta ei lubakski, sest juba küünalt pole mina oma lapsele kordagi saanud panna. Juba 37,1 muudab ta teistsuguseks. Jääb koju. Palavikku alandan 38,5 temperatuurist.
Mina kahjuks pole nii selgeltnägija, nagu üks kägu, aga mul töökaaslane ka super palavikuekspert- hingeõhust ütleb ära, et lapsel palavik. Üldse on ta nii tähelepanelik. Mina ei saa mitu päeva varem nohu ja köha tulemisestki aru, tema juba ennetab ja laps paraneb tavaliselt kahe päevaga.
Organism näeb kurja vaeva, et temperatuuri tõsta ja nii haiguse vastu võidelda. Kui te alandate seda liiga kiirelt, töötate organismi loomulikule paranemisele vastu. Kui lapse enesetunne vähegi kannatab, siis enne 39t ei peaks kindlasti alandama. Viiruste parim rünnak on kõrge temperatuur + boostida vastupanuvõimet muud moodi (pau d arco, c-vit. jms).
Kasutan kontaktivaba termomeetrit. Selgeks on õpetatud ka kaenla alt kraadimisel paigal püsimine (palavikus laps küll mingi rabeleja ei olegi ja 37 kandis pole see nii tähtis)
Ei ole see mingi tuumateadus
Organism näeb kurja vaeva, et temperatuuri tõsta ja nii haiguse vastu võidelda. Kui te alandate seda liiga kiirelt, töötate organismi loomulikule paranemisele vastu. Kui lapse enesetunne vähegi kannatab, siis enne 39t ei peaks kindlasti alandama. Viiruste parim rünnak on kõrge temperatuur + boostida vastupanuvõimet muud moodi (pau d arco, c-vit. jms).
Täiesti nõus. Mina ei hakka ka enne palavikualandajat andma, kui palavik ikka seal 38,5-39 peal on. Siis on ka näha, kui lapsel tõesti paha olemine on. Sellise 37,6 palavikuga ei ole lapsel tavaliselt sedasi halb olla, tahab pigem ringi liikuda.
Tagumikku pole ka mina lapsele kraadiklaasi topppinud, mõõdan kaenla alt (nüüd saab laps kohe-kohe 6, pole probleemi – klaas kaenla alla ja ise loen raamatut ette). Mul on kodus üks nõukaaegne elavhõbedaga kraadiklaas, see näitab täpselt. Samas on ostetud ka see uut tüüpi, muidu samasugune, aga elavhõbeda asemel on mingi muu ollus sees. See näitab ka täpselt.
Kontaktivaba termomeetrit kasutasin siis, kui laps oli tilluke, sai öösel kähku teada, mis seis on jne. Aga vot sellega oli see kraadimine tuumateadus. Need digitaalsed ja kontaktivabad annavad kõik mingeid imelikke näite, peab teadma, kust mõõdad ja palju loetakse palavikuks. Näiteks oli mu laps öösel palavikus, võtsin kontaktivabaga näidu otsaeest, mis on teki alt väljas ja loomulikult jahedam – ei näidanudki õieti mingit palavikku. Sellepärast loobusin sellest kohe, kui laps juba nii suureks sai, et kannatas kaenlaaluse kraadimise ära.
Aga üldiselt, TA, kui su laps on juba 3, siis võid hakata ilmselt vabamalt võtma seda kraadimist ja palaviku pärast muretsemist. Kui ikka on selgelt näha, et laps on loid, silmad läigivad, katsudes liiga soe, siis kahtlusta palavikku. Aga pea meeles, et ei hakka kraadima last kohe pärast müramist või ärkamist vms, kui niikuinii on kehapinnal temperatuur kõrgem. Öeldakse, et õige tulemuse saab siis, kui laps on natuke aega rahulikult paigal olnud.
Seega minu soovitud: kui tahad kraadida, võta laps enda juurde ja hakka talle rahulikult mingit raamatut lugema või pildiraamatut näitama, ja siis vahepeal pistad kraadiklaasi kaenla alla, hoiad teda õrnalt kinni, et ta seda ära ei lase kukkuda ja teed talle need 10 minutit põnevaks.
Mingit universaalset numbrit ei ole, sest inimestel on erinev kehatemperatuur. Minu lapsel on see normolekus 35,8-36. Kui on üle 37, siis on juba palavik. Ma ise samasugune- tervena on kehatemperatuur 35,5, kui kraadiklaas näitab 37, siis on tuntavalt halb olla. Last nii väike temperatuuritõus muidugi ei kõiguta väga, aga see ei tähenda, et tal poleks palavikku.
Mõnel jälle on aga 37 täiesti tavaline tmp.
Jah laseb, see võtab ainult sekundeid ju. Kaenla all peaks mingi 10 min paigal püsima, vott seda küll ei lase, sellepärast ei saagi.
Ma nüüd vastasin teie küsimustele, kas te minu omadele ka vastate?
No vastan siis. Olen alati ainult kaenla alt kraadinud. Kõrva- ja laubatermomeetreid pole kasutanud, nendega kogemust ei ole. Palavikus lapsed mul igatahes ei rabele, laps sülle, kraadiklaas alla ja siis vastavalt olukorrale kas midagi ette lugeda, multikat vaadata, niisama kallistada. Kui laps paigal ei püsi, siis vähemalt minu jaoks on talle kraadiklaasi tagumikku toppimine ohtlik. Lisaks peab lapse siis ju paljaks koorima ning ausalt öeldes on see toiming minu jaoks lihtsalt alandav ka beebi puhul.
Ainult kraadiklaasil oleva numbri põhjal ma samuti ei tegutse. Kui laps kannatab ja üldine olemine on hea, siis enne 39’t palavikku ei alanda. Aga kui lapsel on ikka silmnähtavalt halb olla, pea valutab, siis saab ka 37,5-ga rohtu.
Lisaks veel infot – palavik on hommikuti madalam, kõige kõrgem tavaliuselt nelja-kuue paiku õhtul. Peale raskema viiruse põdemist võib õhtuti veel mõnda aega väike palavik (37-37,2) püsida. Kui laps tundub igati terve ja millegi üle ei kaeba, siis soovitan teda mitte igapäevaselt kraadida, ajab ennest ainult närvi. Pigem kontrollida u. nädala pärast.
Vt seda linki.
http://www.lastehaigla.ee/public/infotekstid/Juhendid2/Lapse_palavik_Marge_Lenk.pdf
Beebi püsib eriti süles paigal, kui rinda anda, pole mingit probleemi suruda kraadiklaas talle kaenlasse ja beebi endale kaenlasse.
Tegelikult polegi mingit vahet, kas see kraadimisega kättesaadav palavik on 37,4 või 37,7 ju, mis ikka neid komakohti taga ajada. See laps on haige, aga palavikualandajat ei vaja. Käega katsudes saan ma aru, et laps on kuum, kui palavik on ikka juba üle 38. Laup pole mõnikord usaldusväärne, kaela juurest ja keha on see, mis kuumem on. Kui lapsel on keha kuum, käed-jalad külmad, siis tõuseb palavik tavaliselt veel.
Kui lapsel on paha olla ja pea nt valutab, siis saab ibuprofeeni ka 38+ kraadiga, aga kui mitte, siis selline palavik pole tegelikult ohtlik ja on keha oma kaitsereaktsioon (olen mõnkord küll õhtul andnud, et laps paremini magada saaks ja nö ennetavalt, et palavik öösel ei tõuseks).
Kui tahad tagumikust kraadida (ehk õpetad juba lapse lihtsalt pikali olles kraadima, on minuti vaikselt ja hoiad kätt kenasti keha ligi, tehtud. või võtad sülle ja hoiad ise kätt keha ligi, mitte väga kõvasti kinni), siis peputemp on kaenlaalusest pool kraadi kõrgem. Ka imikuid saab ilusti kaenla alt kraadida süles.
Piiksumisest- tegelikult soovitatakse 10 sek pärast piiksumist veel all hoida kraadiklaasi, just et äkki muutub veel, kuigi enamasti lööb ta piiksumise ajal nö näidu lukku, ja piiksuma hakkab siis kui pole 10 sek või nii tõusnud. Igasugused kõrvatermomeetrid jms on näidanud aiateibaid, jumala umbes mitme näidu vahel.
Mul on laps 3a, praegu tundub üldiselt nagu terve, nina on veidi kinni vahel, aga vahel õhtuti tundub mõnikord soe. Olen kaks päeva nüüd kraadinud sel hetkel, saan 37,7 või 37,6 taguotsast. No mis ma arvama pean sellest?
Su laps taastub haigusest ja see väike kõikumine on tavaline pärast viirushaigust, keha seab oma uppilöödud termoregulatsiooni jälle tasakaalu (sinna 37 kanti).
Minu meelest on kaenla alt kraadides just õige, mitte vale, nö standard ja selle järgi ongi see 37 punasega märgitud, sellest algab normaalsest kõrgem kehatemperatuur, teiste moodustega peab ümber arvestama ja kraade maha võtma. Sünnitusmajast on 3a möödas, hakka nüüd normaalselt kraadima last, mitte vastsündinu moodi.
Mina ise tunnen ennast kõige halvemini seal 37 ümber palavikuga, kõrgemaga on enesetunne oluliselt parem. Seetõttu võtan alati ise juba siis ja annan ka lapsele, kes ennast kehvasti tunneb, rohtu kohe, kui üle 37 ja enesetunne kehv. Vähemalt magama minekuks, ma ei suuda väikese palavikuga normaalselt magadagi ja see teeks enesetunde veel hullemaks.
Mida ma just lugesin? Kolmesele topitaxe kraadiklaas tagumikku??? On ikka haigeid vanemaid maailmas…
Meil oli väikeste lastega kogunenud üsna kena hulk erinevaid kaasaegseid termomeetreid. Kõik näitasid üsna suure erinevusega erinevaid numbreid, mistõttu loobusin nende kasutamisest juba ammu. Käega katsun, kui tuline, siis järelikult palavik. Päevavalgel saab ka lapse silmadest aru. Palavikus lapsel hakkavad silmad läikima ja on täiesti teistmoodi – haige lapse silmad. Pepust pole last kunagi kraadinud. Proovinud olen kõrvast ja suust, seal näitab samuti natuke kõrgemat kui tegelik ja kaenlaalt. Palavikualanadajat annan samuti tunde järgi. Kui on näha, et palavik last segab ja ta on loid. Kui lippab ringi, siis ei anna. Juua peab andma ja organism ise võitleb. Kõige rohkem olen kasutanud mingit paberriba, mida saab otsmikule panna ja näitab üsna hetkega, kas on palavik või mitte. Seal komakohtasid pole, aga üldmuljest saab aru, kas on 37 või 38. Aga üldiselt ei kraadi last.
Jah laseb, see võtab ainult sekundeid ju. Kaenla all peaks mingi 10 min paigal püsima, vott seda küll ei lase, sellepärast ei saagi.
Ma nüüd vastasin teie küsimustele, kas te minu omadele ka vastate?
Ega sa ometi elavhõbedaga mõõda? Osta endale elektrooniline termomeeter, mis mõõdab 10 või 30 sekundiga ka kaenla alt. Või kontaktivaba, mis mõõdab laubalt 3 sekundiga. Viimane küll kaliim, kuid esimesed on täitsa normaalse hinnaga.
Mul on kontaktivaba termomeeter. 100% rahul sellega pole, sest mitme järjestikuse mõõtmise tulemused on sageli erinevad, kuid selle, kas on palavik või mitte, näitab ikkagi ära. Üldiselt saab sellest muidugi käega katsudes ka aru. Palavikku olen alandama hakanud siis, kui üle 38 on, tavaliselt on see öösel olnud ja lapsel enesetunne kehv.
Minu lapsele ei meeldi igasugused arstlikud protseduurid, aga see minut või kaks, mis kulub tavalise elektroonilise termomeetriga mõõtmisele, ta peab vastu. Lihtsalt hoian teda süles ja termomeetrit õiges kohas kaenla all. Aga ma tihtilugu olen andnud ka palavikualandajat ilma kraadimata, sest tunnen lapse keha järgi ära, kui ta on liiga kuum. Kui kehv enesetunne ei lase magada, siis ongi mõistlik rohtu anda, vahet pole kas palavik on 37,1 või 37,5. Meie perearst ütleb ka, et rohtu võib anda siis kui enesetunne on kehv. Mu lapsel enamasti ei tõusegi palavik üle 38, vaid ühe korra on olnud rohkem, aga juba 37-ga on ta silmnähtavalt haige ja loid.
Mis riik see on, kus lapsi tagumikust kraaditakse?
Mul 2 last, vanem 21, noorem 8. Eluaeg olen käega katsudes temperatuuri “mõõtnud” ja lapse enesetunde pealt vaadanud. Kui on katsudes kuum ja kurdab peavalu või on loid ja silmad läigivad – annan rohtu.
Kraadin kaenla alt ja ainult siis, kui põsega katsudes tunnen, et laps on soojavõitu. Kui on üle 38,5, siis annan rohtu, alla selle ei anna. Digitaalsega kraadides kas hoian all, kni enam ei liigu või liidan peale piiksumist 0,4. Kiirabis kusjuures viimati seda viimast ei teatud ja üks ütles, et pole palavikku, arst kõrval katsus ja käskis uuesti tavalisega mõõta, oli ka palavik.
Sellest ajast kui mul laps sündis, on mulle jäänud mulje, et kehatemperatuuri mõõtmine on täielik tuumateadus ja iga arst räägib selle kohta ise juttu. Ma ei saa midagi aru.
Vanasti oli nii, et kraadid kaenla alt ja üle 37 on palavik. Nr 37 oli punasega märgitud ka kraadiklaasi peal.
No last kraadida kaenla alt ei saa. Ma ei ela Eestis ja siin minu elukohariigis õpetati juba sünnitusmajas, et tuleb kraadida tagumikust ja normaalne on kuni 37,5. Aga kui lapsega Eestis haiglasse sattusin ja kraadisin, sain õdedelt pragada, et kuidas ma ometi ei tea, et pärakust kraadides tuleb võtta miinus viis pügalat, ehk siis nt 37,5 on tegelikult 37. Praegu loen netist eesti keelseid arstide nõuandeid, mitmes kohas on kirjas, et pepust kraadides algab palavik alates 38, vahe kaenlaalusega olevat terve kraad. Tagatipuks need digitaalsed kraadiklaasid piiksuvad mingi numbri juures, aga pärast seda hüppavad numbrid kõrgemaks edasi. Tõenäoliselt pole termomeeter võimeline mõõtma tegelikust kõrgemat temperatuuri, seega, miks kuradi pärast nad kõik juba madalama peal piiksuma hakkavad?
Mul on laps 3a, praegu tundub üldiselt nagu terve, nina on veidi kinni vahel, aga vahel õhtuti tundub mõnikord soe. Olen kaks päeva nüüd kraadinud sel hetkel, saan 37,7 või 37,6 taguotsast. No mis ma arvama pean sellest? Viimasest koledast viirusest on möödas u 3 nädalat, oli kaks kõrge palavikuga haigust paarinädalase vahega.
Kas keegi palun seletaks mulle selle kraadimise müsteeriumi lahti. Miks selle kohta igaüks ise juttu räägib? Miks riikides normid erinevad on? Millal peaks mingit vinduvat haigust kahtlustama? Kuidas te lapsi siis kraadite, kui nad tagumiku peale protestima hakkavad, igal pool on jutt, et kaenla alt on tulemus vale?
Ma saan täiesti aru mida sa tunned! Ma elan soomes ja siin arstid räägivad, et väikestel lastel hakkab palavik 38 kraadist ( nad mõõdavad haiglas kõrvast ). Ükskord siis läksin taas lapsega emo-sse ja kraaditi, 37,5. Öeldi, palavikku pole. Ma siis vastu, et aga laps on ju silmnähtavalt haige. Siis jõllitati üle laua vaid ja saadeti arsti vastuvõttu ootama.
Sa vaata oma lapse pealt, kuidas tal enesetunne on aga mina tean oma laste pealt, et 37.1 on juba neil palavik.
37.5 on palavik. Rääkigu arstid, mida tahavad.
Noh, ma tean palavikust nii palju, et kui katsudes on laps ainult natuke soe, st on tunne küll, et vist on palavik, siis veel ei ole mõtet palavikualandajat andma hakata. Kui katsudes on tuline ja lapse oleku pealt ka näed, et oioioi, siis anna palavikualandajat. Ja kui juba ilma katsumata ka on näha, et asi on hull, siis ma enne palavikualandaja andmist püüan kraadida, et äkki oleks seda mõistlik arstile mainida, kui palju palavikku oli. Kraadin kaenla alt vanamoodsa elavhõbedakraadiklaasiga ja kui on kõrge palavik, siis on laps enivei nii uimane, et tahab lihtsalt rahulikult süles istuda. Mu meeelest siiski piisab kui kraadida minut-kaks, ei pea 10 minutit seda kraadiklaasi hoidma.
Meil on kodus moodsam ka, mis mõõdab kaenla alt, 10 sekundiga ja piiksub kui valmis, aga minu meelest see kraadiklaas näitab mingeid väiksemaid numbreid kui peaks.
Väiksemat palavikku ma ei viitsi kraadida, palavikualandajat annangi sisetunde järgi. Kui ikka näen, et oleks abiks ja katsudes on kuum, siis annan.
Ma ei ole seda usku, et kindlasti tuleb inimest palavikus hautada kuni 39 kraadise palavikuni ja enne kindlasti ei tohi palavikurohtu anda. Seega ma ei näe erilist vajadust kindlasti kraadiklaasiga ringi joosta, et oodata õiget hetke, et kas nüüd juba võib. Ja nii palju temperatuuritaju mul on, et ma saan käega katsudes aru, mis on 37 ja mis on juba 38.
Palavik on organismi kaitsereaktsioon, seda alandades võtad sa kehalt võimaluse ise haiguse vastu võidelda. Samuti sunnib palavikust tulenev halb ensetunne magama-lesima. Kui enesetunne “jõuga” heaks teha, ei saa organism keskenduda tervenemisele.
Plavikku tuleb alandada alles siis, kui enesetunne on väga halb – tugev peavalu, krambid vms. Või siis, kui palavik tõuseb üle 39.
Normaalne kehetemperatuur on igal inimesel veid erinev. Minul 36,4, abikaasal 36,6, ühel lapsel 36,9. Tasub aeg-ajalt kraadida ka täiesti tervet last. Ka 36,9 võib olla mõne inimese jaoks olla palavik.
Plavikku tuleb alandada alles siis, kui enesetunne on väga halb – tugev peavalu, krambid vms. Või siis, kui palavik tõuseb üle 39.
Normaalne kehetemperatuur on igal inimesel veid erinev. Minul 36,4, abikaasal 36,6, ühel lapsel 36,9. Tasub aeg-ajalt kraadida ka täiesti tervet last. Ka 36,9 võib olla mõne inimese jaoks olla palavik.
Aga minu lapsel ongi näiteks väga halb juba kui tal on palavik, ükskõik mis temperatuur siis kas 37 või 38. Lapsed on erinevad. Ma ei hakka ootama 39 kraadi, et palavikku alandada, sest nii kõrgeks tal polegi iialgi palavik tõusnud. Haigena pole ta mul kunagi krapsakas, aga palavikuga ta ei saa magada ilma rohuta. Kui rohtu anda, siis saab magada ja pärast kohe parem olla. Ta kunagi ei vindu kaua haiguses, maksimaalselt kaks päeva palavikus ja siis juba terve. Seega üldse ei nõustu sellega, et alates mingist temperatuurist võib alles palavikku alandada, muidu ei parane nii kiirelt.
Plavikku tuleb alandada alles siis, kui enesetunne on väga halb – tugev peavalu, krambid vms. Või siis, kui palavik tõuseb üle 39.
Normaalne kehetemperatuur on igal inimesel veid erinev. Minul 36,4, abikaasal 36,6, ühel lapsel 36,9. Tasub aeg-ajalt kraadida ka täiesti tervet last. Ka 36,9 võib olla mõne inimese jaoks olla palavik.
Aga minu lapsel ongi näiteks väga halb juba kui tal on palavik, ükskõik mis temperatuur siis kas 37 või 38. Lapsed on erinevad. Ma ei hakka ootama 39 kraadi, et palavikku alandada, sest nii kõrgeks tal polegi iialgi palavik tõusnud. Haigena pole ta mul kunagi krapsakas, aga palavikuga ta ei saa magada ilma rohuta. Kui rohtu anda, siis saab magada ja pärast kohe parem olla. Ta kunagi ei vindu kaua haiguses, maksimaalselt kaks päeva palavikus ja siis juba terve. Seega üldse ei nõustu sellega, et alates mingist temperatuurist võib alles palavikku alandada, muidu ei parane nii kiirelt.
Loe uuesti: kui enesetunne on väga halb, tuleb muidugi alandada! Mõni inimene ei tunne end ka 39 ja enama kraadiga väga halvasti, aga siis tuleb juba igal juhul alandada. Lihtsalt uimasus-unisus, ebamugavustunne, higistamine ei ole alandamise näidustus.
Palavik iseenest ei ole haigus, millega tuleb võidelda. See on sümptom, organismi kaitserektsioon, mis möödub haigusest tervenedes iseenesest. Palaviku alandamine ei tee rutem terveks, pigem on oht tüsistuste tekkeks. Nagu juba eespool seletatud – kunstlikult tekitatud hea enesetunne võimaldab tegutsemist, tegutsemine aga kulutab energiat, mis peaks olema suunatud hoopis haigustekitajaga võitlemsiele.
Võrrelda võib näieks haava peale tekkiva kärnaga, mida ei tohi maha kratsida, see aitab terveneda. Kui aga kärna all on mäda, on asi teine.
