Hei, olen siin uus ning mõtlesin, et avan oma südame..
Nimelt olen koos olnud mehega 11 aastat , alguses oli kõik ilus lilleline mõnus ja liblikad lendasid ja plaksutasid korralikult tiibu. Viimased 7 aastat olid nii head, pidevad kallistused ning nagu hellust oli palju. Kuid nüüd? Täielik puudumine, ei ole lähedust ega midagi, ainult siis kui temal on soovi. Elukaaslane käib Soomes tööl , koguaeg käinud isegi siis kui esimest korda suhtesse astusime” ja ma olen sellega harjunud”. Alguses oli kõik nii mõnus, mulle tundus vähemalt. Alati oli hea taasnägemise rõõm ja voodi rõõmud, kuid nüüd on see totaalselt kadunud. Oli nüüd viimane kord kuuaega ära, aga ei ole siiamaani olnud seksi( on 2 nädalat kodus olnud)… ja kui ma midagi üritan siis tema vastus on “väsinud”.. no selge, ega ma siis rohkem ei ürita kui väsinud siis väsinud. Nüüd viimased ajad käib kalal koguaeg , ma ei pane kätt ette las teeb seda mida armastab, kuna mulle endale meeldib ka kala püüda hea rahustav ja mõnus. See on ka nagu meie puhul hea, et suhtlus on meil olemas, alati räägime oma päevast ja kõigest kui koju tuleme. See on tõepoolest super. Aga seksi puudumine teeb mind vahepeal vihaseks küll ja paneb mõtlema, et kas ma kõlban ainult suhtlemiseks aga voodis ei kõlba kuhugi? Pidevalt keerab selja ja jääb magama. Siis tunnen küll end väga halvasti ja nii igaõhtu. Aga kui naine peaks ula peale minema ( petma) siis nimetatakse seda naist “libuks,litsiks” aga no ausalt mida sa teed kui su oma elukaaslane ei soovi seksi?( Aga ma pole petnud, kuigi tuleb tõdeda ma olen sellepeale mõelnud, eks ikka kui näed, et keegi teine pöörab sulle tähelepanu, aga ma ei soovi sellega riskida. Mida see annab mulle? Jah head seksi ja asja, aga edasi see ei anna mulle mitte midagi. Seega olen petmise maha surunud, ei peta.) Kuid ma ei saa aru kuidas mu mees suudab olla ilma seksita? Muidugi olen mõelnud, et ju tal soomes on keegi ja ma olen talle öelnud, et ” Palun ütle mulle kui sulle keegi teine südamesse poeb, siis tean edasi toimida” ta vastas ” kuuled? Kellekas sa mind pead? Mind ei ole selliseks meheks kasvatatud, et hakkan petma. Kui on üks naine siis jääb ka üks”.
Ühesõnaga, ma ei tea mida arvata?
Ja mainin seda ka, et kui me varem oleme vahekorras olnud siis mina kui tema tunnetame, et ta voodis vähe kestab kas võib ka sellepärast olla see, et ta hoiab eemale? Kuna ta ise on ka mulle öelnud, et ta vähe kestab siis ei taha niisama tühja nühkida kui arvab, et ma ei saa sellest midagi, siis ma vastasin talle, et saan küll ma ei tahagi karmi seksi ma tahan rohkem hellust ja asja, leppisime kokku, et mina tegelen temaga ja tema minuga, aga ta alati nii pettub endas, et tal nii kiiresti ära tuleb siis ütlesin talle ei ole hullu, ilmselt asi selles ka, et meie vahel on vähe lähedust kuna kunagi me olime nagu segased ja härra pidas ka rohkem vastu, aga nüüd tundub mulle, et ta tunneb häbi seega ma ei tea mida teha, et ta ei tunneks end selliselt vaid püüame koos asjad ära lahendada. Olen öelnud ka talle seda, et mingu arstile siis saame teada mis toimub ja kuidas edasi toimida.Kuid eks ta viivitab sellega koguaeg, no praegu kindlasti vist ei saa selle koroona asja pärast.
Aga kas võib selles ka olla seksiisu puudumine tal? Ja ehk ka mina toimin äkki liiga kiirelt, et soodustab seda kiiret tulekut? Ilmselgelt me kaks peame omadega tööd tegema.
Teema: Mida teha?
Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.
Perekooli Moderaator
Ühesõnaga, ma ei tea mida teha? Kas ma pean muretsema, et äkki ta ikka valetab mulle? Lihtsalt kuidas see võimalik on, et ta ei soovi lähedust enam.
Sa vist ei saagi midagi teha, tal tundub praegu mingi kriis olevat.
Anna talle pisut aega, suru end alla ja tõmbu ka ise pisut tagasi.
See võib lõppeda nii ja naa, aga pigem mulle tundub, et kui naine end väga mehele peale surub, siis lõpeb see kohe kindlasti “naa”.
Las käib oma kalal. Ja mõtleb oma elu üle järele.
Ära tõmbu tagasi nii nagu teeksid seda kättemaksuks, aga nii, nagu oleksid pisut nagu mõistev sõber. Jättes ukse endiselt pärani.
Olles samal ajal ka ahvatlev naine edasi. Eks see raske on, aga mis teha.
P.S: Su eesti keel on küll väga hea.
Liblikate tiivaplaksutus on ilmselt tõlge, aga see on nii hea väljend, et sobiks ideaalselt ka eesti keelde.
Oli nüüd viimane kord kuuaega ära, aga ei ole siiamaani olnud lähedust ( on 2 nädalat kodus olnud)… ja kui ma midagi üritan siis tema vastus on “väsinud”.
Hetkel on väga raske aeg, eriti Soomes töötajatele ju. Kas ta üldse tööle tagasi saab?
Äkki on depressioon?
Naljakas natuke lugeda, kuidas kogu maailm muretseb, mis üldse saab elust, aga sina kurdad vähese seksi pärast.
Lähedus ja lähedus. Kuidas saab keegi kirjutada “lähedus”, kui ta selgelt mõtleb “seks”. Nimeta ikka asju õige nimega. Kui ta on kodus ja te räägite olulistest asjadest – mehe tore päev kalal – vot see on lähedus. Ja tundub pigem, et mehe poolt on see olemas, aga naise poolt mitte… kui sul juba silme eest must, et pole seksida saanud, aga seda mehele ei räägi. ûtle talle otse – palun rahulda mind, muidu muutun kurjaks herilaseks. Kui ta ise seksida ei taha, siis ehk sinust ikka hoolib nii palu ja saab end aeg-ajalt kokku võtta.
Muidugi võib mees olla ka stressis ja raha pärast mures ja ka hoopiski mingi haiguse küüsis ja teda piinaks isegi sulle keeleka tegemine. Eks siis pead vaatama, kas mees on olulisem kui “lähedus” või vastupidi.
aga ma ei ole eriline kirjutaja ja selline inimene kes otsib abi, aga nüüd tean see oli viga, et ma siia kirjutasin.
Miks sa märtrit mängid? Oled ju saanud vastuseid ja tagasisidet. See pole olnud selline nagu ootasid ja siis on kohe – viga, pole saanud abi? Kui sa ootasid ainult üht vastust ja takkakiitmist, võidki tuttava/sõbranna poole pöörduda.
Teemaalgataja kirjutab segaselt.
Kirja algusest loen, et voodirõõmud on totaalselt kadunud, kirja lõpust loen, et mees “kestab vähe”. Kas siis ikka mingi seksielu teil toimub, aga seda on sinu jaoks vähe?
Põhjuseid võib olla mitu. Teine naine kuskil, sa ei eruta meest enam, mehel on mingi terviseprobleem…
Ära pane tähele. Siin saab iga seisukoha eest vastu päid-jalgu. Mure on arusaadavalt suur, aga raske on öelda, mis oleks õige käitumine. Mul paar sõbrannat samasuguses suhtes ja on ise täitsa rahul. Rahaasjad korras, ühised lapsed olemas ja tegelevad mehest vabal ajal oma hobidega. Küll aga on nendega see lugu, et neil ei olegi erilist seksisoovi. Ka on nad vahepeal mõelnud, et kas äkki meestel pole Soomes teist silmarõõmu, aga kuna mehed ise pole kuidagi mõista andnud, siis löövadki käega ja kõik elavad mugavalt edasi.
Mina ise nii suhtuda ei oskaks. Minu jaoks on lähedus (isegi mitte niivõrd seks) väga oluline ja keerutamist ning pidevat “väsinud” juttu ei viitsiks kuulata. Olen ka väga otsekohene, seega ütleks mehele otse välja, et mulle sedasi ei sobi. Iseasi on see, et kuidas siis edasi – ilmselgelt ei saa kedagi kohustuslikus korras sundida seksima ja tähelepanu pöörama. Selleks peab olema ikka inimesel tahe. Ehk siis alternatiiv on lahkuminek. See aga on omaette teema, kus tuleb leida lahendus rahaasjadele, lastega hakkamasaamisele jms. Lahku minna jõuab alati.
Esialgu tasuks mehega otsekoheselt rääkida – mitte ümber nurga süüdistada, et ega sul äkki kedagi teist pole. Statistiliselt võib muidugi arvata, et suurema tõenäosisega kas on või vähemalt on olnud. Järeldan seda “kõige parem kaitse on rünnak”-strateegiast, mis on nii läbinähtav. Kui hakatakse rõhuma mingitele eetilistele põhimõtetele ja “kelleks sa mind pead” stiilis etteheidetele, siis on asi kahtlane. Mina pole terve elu jooksul aru saanud, mis häda on oma kõrvalsuhteid viimase võimaluseni varjata, kasvõi manipuleerivaid argumente kasutades. Kui on uus suhe, siis ütlegi nii. Ega naised lollid pole – sellest saab igaüks aru, kui mehe huvi mujal. Iseküsimus on, kuidas edasi. Selles osas aga ei saa meie abiks olla. Pead ise mõtlema, kuidas teed. Alusta rääkimisest ja konkreetsetest soovidest, mitte ümbernurga.
Tuttaval oli ka mees väsinud, naine käis ja kaebas kõigile, kuidas mees ei tee seda ja toda ja kolmandat. Voodis enam asja pole jne. Nüüd käib ja räägib kui raske on üski. Mees sai infarkti ja suri. Süda pikalt muud moodi tunda ei anna kui väsimuse läbi. Kui kaks nädalat puhanud mees on väsinud, on asi juba väga kaugeleulatuv, nii et hoia meest ja ära klatsi teda taga olukorras, kus ta on juba sügavalt haige. Loodan, et saad teda veenda, et ta võtaks ühendust oma perearstiga ja räägiks oma väsimusest.
Muidugi võib mees olla ka stressis ja raha pärast mures ja ka hoopiski mingi haiguse küüsis ja teda piinaks isegi sulle keeleka tegemine. Eks siis pead vaatama, kas mees on olulisem kui “lähedus” või vastupidi.
Huvitav, et naised peavad alati ära kannatama seksi, kohe hakatakse talle rääkima, et kui ei kannata, otsib mees armukese. Aga kui asi on vastupidi, siis on sada vabandust ja jälle naine peab ära kannatama.
Teemaalgataja on siin veel uus, nii et ta ei ole veel endale Perekooli jaoks vajalikku paksu nahka jõudnud kasvatada.
Teemaalgatajale: Perekool on muidu tore koht, aga siin on mingi protsent (mitte suur, aga see-eest aktiivne) kasutajaid, kes kohe PEAVAD absoluutselt igaüht ründama ja kõige alatumalt nõrkadesse kohtadesse taguma. See on väga kurb ja on aegade jooksul Perekooli õhkkonna väga ära rikkunud. Ausalt öeldes ma usun, et neid inimesi on vaid kümmekond või isegi vähem, aga kahjuks on nad väga domineerivad.
Perekoolist saab abi küll, aga seda ainult juhul kui sa oskad nendest patoloogilise häirega inimestest mööda vaadata ja neid täiesti ignoreerida – ei vasta neile, ei solvu, ei saa haiget, lülitad lihtsalt täiesti välja. Loe sulle antud vastused läbi ja jaga need kahte kategooriasse: esiteks need, kes sõimavad, solvavad, tänitavad ja teevad alatult haiget; teiseks need vastused, mis võivad isegi öelda välja mõne valusa tõe, kuid teevad seda sõbralikult, konstruktiivselt, aidata püüdes ja sind toetades, nii et pärast selle läbilugemist tunned sa ennast üles ehitatuna, mitte maha lööduna.
Ja vat neid esimest tüüpi, ründavaid kirju lihtsalt ignoreeri! Ära neile kunagi vasta, ära neist isegi mõtle, ja kui mõnda postitust lugedes saad juba aru, et asi keerab sinnapoole, ära loe lõpuni! Katsu endas leida see nupp, mille abil lülitad oma tunded täiesti välja. Algajale võib see olla algul raske, kuid Perekooli veteranid võtavad nende mürgipritside hullumist lihtsalt naljana, paratamatu kaasnähtena. Perekool on osa elust ja seetõttu on ka siin igasuguseid inimesi, kaasa arvatud vaimuhäiretega inimesi, ja mõned neist vaimuhäiretest on teiste inimeste suhtes agressiivsed.
Ei olnud viga siia kirjutada. Kahju ainult, et see, kes sulle seda soovitas, ei hoiatanud sind ette, et tuleb terad sõkaldest eraldada. Ära viska püssi põõsasse, aja rahulikult oma rida edasi ja suhtle nendega, kes sulle heatahtlikke ja edasiaitavaid postitusi kirjutavad. Ära võta südamesse ja ära mingil juhul vasta neile, kes tänitavad, alandavad ja ründavad. Ära lase ennast neist üldse häirida. Kui sa näitad välja, et saad haiget, siis on see just see mida sellised inimesed ootavad, millest nad “toituvad”. Ära paku neile seda rahuldust! Ära ka vait jää, kuni teema ammendunud pole (mispuhul oleks kena võtta paari sõnaga kokku ja tänada kenasid vastajaid). Vasta ikka rahulikult ja läbimõeldult konstruktiivsetele, edasiaitavatele kirjadele, arenda teemat omapoolselt. Tavaliselt tuleb siis üha rohkem normaalseid postitusi ja sa võid saada tõepoolest palju mõtteainet ja teiste inimeste kogemusi abiks. Ega keegi su probleemi lahendada ei saa, ja ega sa kindlasti seda ka ei arvanud, kuid just mõtteainet ja pika perspektiiviga kogemusi nende käest, kes on enne sind sarnaseid asju läbi elanud, saab siit tihti. Peaasi on säilitada rahu, viisakus ja endapoolne konstruktiivsus. Seda saad teha ainult siis, kui sa sopaloopijaid täielikult ignoreerid, ka oma mõtetes.
Kui siia pikemaks püsima jääd, siis kasvab paks nahk kiiresti, luban sulle! 🙂
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
