Teema: Mida teie oleksite teinud

Ja mina palusin oma lastelt (kes nüüd on juba suuremad) alati pärast andeks, sest ägestumine-tutistamine oli minu viga ja minu läbikukkumine emana, MINU läbikukkumine enesekontrollis.

Kui tundsid, et pead vabandama, siis oli järelikult põhjust. Seda ei olnud siin teemas siiani kuskil mainitud ja see minu point oligi. Seni on siin lihtsalt tõdetud fakti – (van)emad ägestuvad, sakutavad jõuga last, see on norm.
Miks pahandad, kui tuuakse välja, et päris nii ei tohiks olla, liiatigi kui isegi nüüd nõustud, et tegu oli vale?
Argielus juhtub paljutki, aga kui korrakski ei peatu enda tegude hindamiseks, siis midagi ei saagi muutuda. See enesekontroll iseenesest kuskilt ei teki, kui endaga tööd ei tee. Sinul ei tekkinud kolme lapsega ja paistab, et oled siiani tundlik oma käitumisele mõeldes.
See on tegelikult hea. Sellest muutused algavadki.

Vabandage, aga kas ma olen ainuke kes jäi praegu mõtlema, deem ega see meie ei olnud 😀
Tead… sa võid kõrvalt vaadates näha valesti. Selles suhtes, et kui sul on kaks väikest last, kes ei lase sul normaalselt magada ega elada, siis võid vahepeal täiega stressis olla omadega ja vihastada KA avalikus kohas, sest olgem ausad kõigil pole rauast närve. Jah ma saan aru, et nii ei tohiks jnejnejne, aga mida sul jääb muud veel üle, kui sõna ei kuulata absoluutselt? Ja palun stiilis kommentaare ” tuleb lapsi kasvatada” endale jätta. Ka kõigi paremini kasvatatud laps on siiski LAPS, kes jookseb, karjub jne. Kui kunagi sinu tita on selles eas kus sa pool aastat elad igapäev “MA EI TAHA” siis usu mind, sind ei huvita kuidas sind inimesed kõrvalt vaatavad. Kui sind huvitab, siis lahe, aga mind ei huvita. See kui keegi peksab oma lapsi on teine asi. Minu meelest asjatu postitus.

#3161738:

#3161513:

#3158008:

Vihkan, kui mõni võõras tuleb sekkuma! Kui on kriitiline situatsioon ja laps ei käitu ootuspäraselt, siis on arvatavasti iga vanema närvid niigi viimseni pingul, vahet siis pole kas ta paistab välja (veel) tasane või enam mitte. Nii et võõrad mutid, tegelege oma asjadega ja ärge ajage oma sekkumisega asja hullemaks.

Kommentaar eemaldatud.

Vauu, mis leebe hiireke sina oled. Minu teema on rohkem see, et kui laps jonnib, siis võtan ta sülle ja püüan võimalikult kiiresti asjad aetud ja koju minna. Ise olen tavaliselt rahulik, enamasti täisa vait. Aga… siis tuleb mingi tädi, kes peab vajalikuks öelda, et nojumalissand ema ei saa hakkama, laps karjub nagu pöörane ja ema on vait, RÄÄÄÄGI OMETI lapsega!!! Daaaa, ma ei hakka lapsele seal moraali lugema ega kurjustama, ma tahan kähku välja saada, uudishimulike, hukkamõistvate pilkude eest. Aga mind ajavad sellised kommentaarid nii. väga. vihaseks. Aga sinul on küll veider fantaasia.. miks sa selliseid asju üldse mõtled..ja kirjutad..hirmus inimene

Eks su kõnepruugist on juba näha, et lapsega rääkimine sulle meelepärane tegevus ei ole. Verbaalne võimekus on vähene, käed käivad ilmselt kiiremini kui aju liigub.
Laps on nagu vanur- jonnakas, ei jaga veel või enam hästi maailma asju ja käitub veidralt. Ühel päeval, kui sa oled selline jonnakas ja pisut dementne vanur oled, oma ööpoti sisu voodisse kallad, avalikus kohas lolli juttu ajad, suvalises suunas minema rändad, eks siis su lapsed kasutavad sinu peal samu kasvatusvõtteid. Su lastel on ka närvid pingul su kantseldamisest ja eks tuleb ära ka mõni võmm kuklasse või kõrist haaramine. Teemaalgatuses kirjeldatud teguviisi sa ju kiidad ja käsed teistel mitte sekkuda. Ega me sekkugi, kui sina ühel päeval see nõrgem pool oled.