Mida Teie teete oma lapse arendamiseks ja seejuures oluliseks peate ?
Teema: Mida Teie vastaksite? Arenguvestluse küsimustik lapse koolis
teen kõik endast oleneva. oluliseks pean igakülgset arengut 🙂 krt, kuidas ma ei salli neid õõvastavalt üldsõnalisi arenguvestluste küsimustikke 🙂
Mina vastan sellele küsimusele tavaliselt, et räägin lapsega, seletan talle maailma asju ja seoseid eri asjade vahel nii hästi kui suudan. Ja et me käime koos perega erinevates kohtades (teater, muuseum, reis, matk, kontsert, külas ja talgutel jne).
Mul on väga halb päev täna ja jätsin hetkel vastamata sellele aga suure vihaga oleks tahtnud vastata nii:
Arvestades seda, et elatan oma 3 koolis käivat last üksi ja tööaeg on 9-18ni siis kell 19 koju jõudes arutame maailmas toimuvat, tegeleme aktiivselt spordiga, loeme ilukirjandust ning nvl külastame erinevates Eesti linnades asuvaid muuseume ja vaatamisväärsusi. Kõik mu puhkused on planeeritud aktiivsetena ja sõidame lastega mööda Euroopa kultuuripealinnu ning uurime nende ajalugu. Pärast seda muidugi toimub meil pereringis põhjalik arutelu ja kokkuvõte elamustest. Uneajast nädala sees kasutan ära enamuse, et teha plaane järgmiseks õhtuks.
Vastagi niimoodi.
Täitsa uhke vastus, ilma irooniata, päriselt. Äkki siis teinekord ei küsitaks nii lolle küsimusi.
Kuulan ja julgustan oma last. Lasen tal olla nii nagu tal on ja ei kalla teda kultuuriga üle. Pean oluliseks, et laps saaks tegeleda teda huvitavate asjadega. Igasugu kultuuri saab koolist ka.
Mul on väga halb päev täna ja jätsin hetkel vastamata sellele aga suure vihaga oleks tahtnud vastata nii:
Arvestades seda, et elatan oma 3 koolis käivat last üksi ja tööaeg on 9-18ni siis kell 19 koju jõudes arutame maailmas toimuvat, tegeleme aktiivselt spordiga, loeme ilukirjandust ning nvl külastame erinevates Eesti linnades asuvaid muuseume ja vaatamisväärsusi. Kõik mu puhkused on planeeritud aktiivsetena ja sõidame lastega mööda Euroopa kultuuripealinnu ning uurime nende ajalugu. Pärast seda muidugi toimub meil pereringis põhjalik arutelu ja kokkuvõte elamustest. Uneajast nädala sees kasutan ära enamuse, et teha plaane järgmiseks õhtuks.
Ja kas sinu kolm koolilast on kuidagi süüdi, et sa neid üksi kasvatad? Saan aru, et rahaline pool seab piiranguid reisimisele/väljas käimisele. Aga kas maailmaasjadest rääkimine, spordiga tegelemine, ilukirjanduse lugemine ja muudmoodi vanemalt tähelepanu saamine on ainult isaga perede privileeg?
Oh. Selle küsimuse eesmärgid on ju väga selged.
1) teha lapsevanemale selgeks, et kool ei vastuta üksi lapse kasvatamise ja tuleviku eest.
2) panna lapsevaneamt mõtlema, kuidas tema oma elu ja valikutega oma lapse tulevikku mõjutab.
Antud juhul tundub mulle, et küsimus on juba oma eesmärke täitnud. Super!
Mul on väga halb päev täna ja jätsin hetkel vastamata sellele aga suure vihaga oleks tahtnud vastata nii:
Arvestades seda, et elatan oma 3 koolis käivat last üksi ja tööaeg on 9-18ni siis kell 19 koju jõudes arutame maailmas toimuvat, tegeleme aktiivselt spordiga, loeme ilukirjandust ning nvl külastame erinevates Eesti linnades asuvaid muuseume ja vaatamisväärsusi. Kõik mu puhkused on planeeritud aktiivsetena ja sõidame lastega mööda Euroopa kultuuripealinnu ning uurime nende ajalugu. Pärast seda muidugi toimub meil pereringis põhjalik arutelu ja kokkuvõte elamustest. Uneajast nädala sees kasutan ära enamuse, et teha plaane järgmiseks õhtuks.
See ongi ju see, mida peaks oma lapsega koos tegema.
Meie nii just teemegi.
NB!Reise planeerime koos ja reeglina mitte uneajast.
Mul on väga halb päev täna ja jätsin hetkel vastamata sellele aga suure vihaga oleks tahtnud vastata nii:
Arvestades seda, et elatan oma 3 koolis käivat last üksi ja tööaeg on 9-18ni siis kell 19 koju jõudes arutame maailmas toimuvat, tegeleme aktiivselt spordiga, loeme ilukirjandust ning nvl külastame erinevates Eesti linnades asuvaid muuseume ja vaatamisväärsusi. Kõik mu puhkused on planeeritud aktiivsetena ja sõidame lastega mööda Euroopa kultuuripealinnu ning uurime nende ajalugu. Pärast seda muidugi toimub meil pereringis põhjalik arutelu ja kokkuvõte elamustest. Uneajast nädala sees kasutan ära enamuse, et teha plaane järgmiseks õhtuks.
See ongi ju see, mida peaks oma lapsega koos tegema.
Meie nii just teemegi.
NB!Reise planeerime koos ja reeglina mitte uneajast.
Inimlikel võimetel on piirid siiski.
Oh, õnneks pole mitu aastat neid saanud. Mäletan, et olen vastanud ka nii: pole otseselt ega teadlikult kunagi tegelenud “lapse arendamisega”. Meie pere on lihtsalt koos kõike teinud. Lapsed on näinud ehitamise ja remontimise vaeva, teinud aiatöid, sõitnud metsas nii suvel kui talvel traktoriga, olnud abiks puudetegemisel(kõik oskavad kasutada kirvest, mootorsaagi ja puulõhkumismasinat). Isa paneb suurt rõhku lastega koos liikumisele, näiteks sõidavad pikki otsi ratastega. Mina peangi seda kõike lapse arendamiseks. Kahjuks meil puuduvad suuremad lahtised vahendid, et maailmakultuuril silm peal hoida, aga millegagi tegeleb kool ka.
Kahjuks meil puuduvad suuremad lahtised vahendid, et maailmakultuuril silm peal hoida, aga millegagi tegeleb kool ka.
Selle viimase osa oleks võinud küll kirjutamata jätta. Mis on suuremad lahtised vahendid – raha? Ja koolil peab see olema, et sinu lapsega maailmakultuuril silm peal hoida? Ma arvasin, et kooli ülesanne on ikka ennekõike lapsele ainealaseid teadmisi jagada ja kultuuriline pool võiks ju olla rohkem kodu teema. Muidugi ei saa haridust ja kultuuri nii üks-ühele lahku lüüa, kuid et maailmakultuuri arendamine on kooli teema….? Või mida sa selle lausega üldse mõtlesid?
Ankeeti kirjutaks, et soodustan ja toetan, et laps saaks oma hobidega tegeleda. Toetan reise, kuhu laps soovib minna. Soovitan lapsel ajalehti lugeda ja uudiseid vaadata. Olen soovitanud raamatuid, mida lugeda. Püüan kaasata igapäevastesse toimetustesse.
Ankeeti ei kirjutaks, et miks ometi peab kogu aeg last vägisi arendama. Heaoluühiskonna rõõmud. Vabal ajal midagi teha pole ning lapse arendamisest on tehtud ajaviide.
Oh, õnneks pole mitu aastat neid saanud. Mäletan, et olen vastanud ka nii: pole otseselt ega teadlikult kunagi tegelenud “lapse arendamisega”. Meie pere on lihtsalt koos kõike teinud. Lapsed on näinud ehitamise ja remontimise vaeva, teinud aiatöid, sõitnud metsas nii suvel kui talvel traktoriga, olnud abiks puudetegemisel(kõik oskavad kasutada kirvest, mootorsaagi ja puulõhkumismasinat). Isa paneb suurt rõhku lastega koos liikumisele, näiteks sõidavad pikki otsi ratastega. Mina peangi seda kõike lapse arendamiseks. Kahjuks meil puuduvad suuremad lahtised vahendid, et maailmakultuuril silm peal hoida, aga millegagi tegeleb kool ka.
Aga siin loetletud tegevused on ju ka väga head ning last arendavad ja sobivad toodud küsimuse vastuseks. Jäta ainult oma viimane lause välja (näitab Sinu kibestumist).
Mul on väga halb päev täna ja jätsin hetkel vastamata sellele aga suure vihaga oleks tahtnud vastata nii:
Arvestades seda, et elatan oma 3 koolis käivat last üksi ja tööaeg on 9-18ni siis kell 19 koju jõudes arutame maailmas toimuvat, tegeleme aktiivselt spordiga, loeme ilukirjandust ning nvl külastame erinevates Eesti linnades asuvaid muuseume ja vaatamisväärsusi. Kõik mu puhkused on planeeritud aktiivsetena ja sõidame lastega mööda Euroopa kultuuripealinnu ning uurime nende ajalugu. Pärast seda muidugi toimub meil pereringis põhjalik arutelu ja kokkuvõte elamustest. Uneajast nädala sees kasutan ära enamuse, et teha plaane järgmiseks õhtuks.
See on normaalne elu, mis ongi lapse arenguks vajalik- raamatud, reisimine, sport, teater. Mis siis sinu meelest last arendab? Söömine, s..mine ja magamine?
Teemaalgataja, ütle teinekord, et delikaatseid isikuandmeid ei esita. Aga muidu minult 10p.
Muidu ju väga OK, aga osad laused tõmbaks küll maha, kuna need ei puutu ju mitte kuidagi lapse arendamisse ga ole vaja õpetajale näkku visata.
Arvestades seda, et elatan oma 3 koolis käivat last üksi ja tööaeg on 9-18ni siis kell 19koju jõudes arutame maailmas toimuvat, tegeleme aktiivselt spordiga, loeme ilukirjandust ning nvl külastame erinevates Eesti linnades asuvaid muuseume ja vaatamisväärsusi. Kõik mu puhkused on planeeritud aktiivsetena ja sõidame lastega mööda Euroopa kultuuripealinnu ning uurime nende ajalugu. Pärast seda muidugi toimub meil pereringis põhjalik arutelu ja kokkuvõte elamustest.Uneajast nädala sees kasutan ära enamuse, et teha plaane järgmiseks õhtuks.
Minu meelest on need arenguvestlused alati nii tobedad ja punnitatud.
Küsiks hoopis, kuidas tänaseid täiskasvanuid ja lapsevanemaid nende lapsepõlves spetsiaalselt arendati? Mind ei tassinud küll keegi ei muuseumidesse, reisidele, ei pandud lugema ajalehti ega vesteldud minuga maailma asjadest. Elasin täiesti tavalist lapseelu peres, käisin koolis, paaris huviringis ja aitasin kodus, mida vaja teha oli. Enamus mu sõpru samamoodi. Keegi pole sellepärast elus hätta jäänud, et teda spetsiaalselt hullu moodi ei “arendatud”.
Minu meelest on need arenguvestlused alati nii tobedad ja punnitatud.
Küsiks hoopis, kuidas tänaseid täiskasvanuid ja lapsevanemaid nende lapsepõlves spetsiaalselt arendati? Mind ei tassinud küll keegi ei muuseumidesse, reisidele, ei pandud lugema ajalehti ega vesteldud minuga maailma asjadest. Elasin täiesti tavalist lapseelu peres, käisin koolis, paaris huviringis ja aitasin kodus, mida vaja teha oli. Enamus mu sõpru samamoodi. Keegi pole sellepärast elus hätta jäänud, et teda spetsiaalselt hullu moodi ei “arendatud”.
Minu arust on väga oluline see, et laps ei jääks tähelepanuta – et ta saaks rääkida oma rõõmudest ja muredest; et teda tunnustataks, kui tal miski hästi õnnestub; et temaga räägitaks elust, tema arvamust kuulataks. Ma ei mõtle siin teist äärmust, et kõik peaks käima lapsekese hingeelu mõistmise tähe all.
Teemaalgatajale – vahel tundub, et kõik ümberringi muudkui arendavad oma lapsi, tegelikkuses on kõik vahepeal lihtsalt väsinud emad-isad, kes kodus diivanil magavad, kui laps ise võileiba teeb. Kindlasti käite ka teie aeg-ajalt siin-seal, ära jäta enda käimisi märkamata. Kui ise ei kiida, kes siis ikka kiidab 🙂
Kindlasti käite ka teie aeg-ajalt siin-seal, ära jäta enda käimisi märkamata.
Miks see kooli asi on? Miks nad seda küsivad?
Olen õpetaja.
Mul ühe lapse üks õpetaja pööras arenguvestluse ka selliseks, et mina pidin aru andma, kuidas ma last arendan ja mis elu me üldse elame. Arenguvestlus peaks olema pigem selline ettevõtmine, kus räägitakse lapse arengust, suhetest, üldse tema elust, aga rõhuasetusega sellele, et kuidas see koolis ja õpetaja pilgu läbi toimub. Et siis õpetaja räägib vanemale, kuidas talle asjad paistavad, mitte vanem ei anna õpetajale aru, kuidas tema oma last arendab.
Minu meelest on need arenguvestlused alati nii tobedad ja punnitatud.
Küsiks hoopis, kuidas tänaseid täiskasvanuid ja lapsevanemaid nende lapsepõlves spetsiaalselt arendati? Mind ei tassinud küll keegi ei muuseumidesse, reisidele, ei pandud lugema ajalehti ega vesteldud minuga maailma asjadest. Elasin täiesti tavalist lapseelu peres, käisin koolis, paaris huviringis ja aitasin kodus, mida vaja teha oli. Enamus mu sõpru samamoodi. Keegi pole sellepärast elus hätta jäänud, et teda spetsiaalselt hullu moodi ei “arendatud”.
Meie lugesime lapsena raamatuid, see arendas tohutult, töötegemine samuti. Töötasime kodus, kolhoosis, koolis… Väga arendav oli ka eri vanuses laste õues koos mängimine.
Mul on kogemus kooli ja lasteaia arenguvestlustega ja see saab tõesti olla informatiivne lapsevanemale, kus ta kuuleb, kuidas lapsel koolis läheb, milliseid probleeme/rõõme tema on õpetaja täheldanud, kuidas leida võimalikke lahendusi jne, aga paraku olen ka mina kohanud ristküsitlust, et mida mina oma lapsega teen. Veidi kummaline oli küll muiates aru anda, mis kell laps magama läheb, kaua aega õppimisele kulutab, kas ma ikka kontrollin seda jne (pole juba 1. klassis kontrollinud sellist asja ning lapsel hinded korras. Ta teab, et õppimine on tema vastutus ja alati võib abi küsida hätta jäädes, aga igapäevast ühist õppimist ja kontrolli meil ei ole). Lisaks on küsitud minu meelest väga isiklikke küsimusi, mille pointist mina aru ei saanud. Üldiselt mina ka ei arenda ega tegele- me oleme koos, me arutame maailmaasju, me teeme koduseid töid koos jne. Ma nii vastakski, kuigi saan aru kiusatusest irooniat lisada 😀
Mis need maailmaasjad on mida te kõik lastega arutate?
Mis need maailmaasjad on mida te kõik lastega arutate?
Maailmas toimuv või toimunu, ja kuidas see meiega seotud on või pole. Kus asuvad püramiidid ja mis nad õieti on. Kus elavad ninasarvikud. Miks meie lastena välismaal ei käinud. Miks Eestis enne eurosid olid kroonid, enne kroone rublad ja mis veel varem oli. Kas võlurid elavad Inglismaal. Kas seened magavad talveund. Kas teisel pool maakera on Ameerika või Austraalia. Mida tähendab silmapiir. Jne.
Mul on väga halb päev täna ja jätsin hetkel vastamata sellele aga suure vihaga oleks tahtnud vastata nii:
Arvestades seda, et elatan oma 3 koolis käivat last üksi ja tööaeg on 9-18ni siis kell 19 koju jõudes arutame maailmas toimuvat, tegeleme aktiivselt spordiga, loeme ilukirjandust ning nvl külastame erinevates Eesti linnades asuvaid muuseume ja vaatamisväärsusi. Kõik mu puhkused on planeeritud aktiivsetena ja sõidame lastega mööda Euroopa kultuuripealinnu ning uurime nende ajalugu. Pärast seda muidugi toimub meil pereringis põhjalik arutelu ja kokkuvõte elamustest. Uneajast nädala sees kasutan ära enamuse, et teha plaane järgmiseks õhtuks.
Ja kas sinu kolm koolilast on kuidagi süüdi, et sa neid üksi kasvatad? Saan aru, et rahaline pool seab piiranguid reisimisele/väljas käimisele. Aga kas maailmaasjadest rääkimine, spordiga tegelemine, ilukirjanduse lugemine ja muudmoodi vanemalt tähelepanu saamine on ainult isaga perede privileeg?
Küsimus pole selles, et mida nad tegelikul teevad, vaid et miks on vaja sellist asja kuhugi kirjutada? ma ei oska sellele küsimusele vastatagi. Ma räägin igapäevaselt lastega, aga ma ei pea isiklikult küll päevast ja maailmaasjadest rääkimist arendamiseks. Muidugi see arendab, aga ma kunagi ei mõtle sellele nii, et nüüd hakkame arenema :d See arendamise jutt käib nagu pooleaastaste beebide kohta, et ostame aga arendavaid mänguasju
Mul on väga halb päev täna ja jätsin hetkel vastamata sellele aga suure vihaga oleks tahtnud vastata nii:
Arvestades seda, et elatan oma 3 koolis käivat last üksi ja tööaeg on 9-18ni siis kell 19 koju jõudes arutame maailmas toimuvat, tegeleme aktiivselt spordiga, loeme ilukirjandust ning nvl külastame erinevates Eesti linnades asuvaid muuseume ja vaatamisväärsusi. Kõik mu puhkused on planeeritud aktiivsetena ja sõidame lastega mööda Euroopa kultuuripealinnu ning uurime nende ajalugu. Pärast seda muidugi toimub meil pereringis põhjalik arutelu ja kokkuvõte elamustest. Uneajast nädala sees kasutan ära enamuse, et teha plaane järgmiseks õhtuks.
Arendada saab siis sinu arust ainult ringi reisides või? No tahetakse teada, millised on sinu hoiakud ja vaated elule. Kedagi ei huvita su töö ega eraelu, üksikvanemaid on alati olnud ja on ka tulevikus.
See üksikasjalik “mida teete” on küll tüütu vastata, aga mida ma sealjuures oluliseks pean, on asi, mida küll võiks lapse õpetajatele teada anda: 1) et lapse füüsiline, intellektuaalne ja sotsiaalne areng oleks tasakaalus, 2) et “arendamine” ei toimuks une- või puhkeaja arvelt, 3) et igasugune arendamine toetaks ühtlasi lapse tervet enesehinnangut, et tal oleks alati võimalik avaldada oma arvamust (muidugi nii, et ta sellega kellelegi liiga ei tee – aga see kuulub juba sotsiaalsete oskuste alla).
Midagi ei tee. Ma olen Soomes tööl, mul pole aega seda küsimustiku täitagi.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.