Teema: Miks mehed….

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Naisel on ka vaba valik mitte saada last mehega, kes ei usalda naist piisavalt, et talle oma perenimi anda. Lihtne ju. Kui naine lubab sellisel olukorral tekkida, et mees tahab last, kuid mitte abielu, vastutab ta ikkagi suuresti ise endale ebameeldiva olukorra tekitamise eest. Või ma eksin?[/tsitaat]

Selle peale asub hulk kägusid kohe kaagutama, et ega siis ainult sellepärast ei saa suurepärast meest maha jätta, väljapressimine pole ilus, abielu on üleüldse mõttetu jne.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]väljaspoole kodu (üldsusele) ei näita ühise nime olemasolu ju mitte, et tegemist on perekonnaga. Kui minu nimi on Mari Kask ja mu vend on Jüri Kask ning me läheme mingile üritusele koos, kuhu võtame kaasa meie ühise venna/õe lapse Kadri Kask, kas siis oleme justkui perekond Kask :D?

Perekond, suhe on ikka see, mis puudutab ikka asjaosalisi endid ainult. Kui ma poodi lähen peale tööd, siis ega keegi seal poes ei tea, kas ma olen abielus, kas mul on pere, kas ja mis perekonnanimega mu lapsed on.

Selle teema juures rõhutakse liialt palju sellele, et mida üldsus arvab, kuidas kombeks on olnud vanasti jne. Minuarust ei ole see kellegi asi, kas olen vallaline, või elan kolme mehega koos või elan õega koos või olen lesbi vms.
Peaasi, et kodus on hea õhkkond ja meeldivad inimesed.

See, kumma vanema perekonnanimi lapsele pannakse, on vaid emotsionaalne otsus. Mitte mingeid eriõigusi see vastavale vanemale (kelle perekonnanimi lapsele pannakse) juurde ei anna.
Tihti peale valitakse see perekonnanimi, mis tundub ilusam, kõlab paremini konkreetses ühiskonnas või kasvõi kogu maailmas.

Olen abielus, aga lapsed isa perekonnanimega, kuna tal on parem perekonnanimi minu meelest. Nüüd varsti võtan ette ja muudan ka siis oma perekonnanime ära, sest minu nime hääldades läheb välismaalastel keel sõlme.

Mulle aga ei meeldi see, et halvustatakse neid, kes ei soovi abielluda (kuigi neil on väga soe ja tore suhe ja perekond) ja lapsed kannavad isa perekonnanime. Ma ei arva sugugi, et tegemist on vähem perekonnanga, kui nende puhul, kes abielluvad, siis lähvad voodisse ja siis saavad lapsed ja kõigil on ühine perekonnanimi.[/tsitaat]

Kui mõlemad asjadega rahul on, ei halvusta keegi. Küll aga on siitki lugeda näiteid, kui mees keeldub naise poolt soovitud abielust kui mõttetust ja iganenud tavast, aga oma nime panekut lapsele peab enesestmõistetavaks, sest nii näevad ette pikaaegsed traditsioonid ja vastupidine käib ju mehele au pihta.