teemaalgataja paneb kokku 2 täiesti erinevat asja: plomm/kild ja puuduv hammas. Sest puuduva hamba asendamiseks ei piisa alati raha olemasolust.
mina panen küll iga äratulnud killu või plommi jupi puhul kohe arvutis aja hambaarstile ja lähen neid esimesel võimalusel korda tegema.
AGA mul on suus üks puuduv hammast (õnneks mitte ees, vaid tagapool), kuid see pole ise välja kukkunud, vaid välja tõmmatud, sest mingil perioodil käisin ühe sellise hambaarsti juures, kes esindas koolkonda (ja neid on kahjuks VÄGA palju), mille esindajad eelistasid juureravi mitte teha ja hamba suht kohe välja tõmmata. Ma olin tollal veel noor ja loll ega julgenud hambaarstile vastu ka vaielda.
Ma olen nüüd, 50+ vanuses käinud mitme proteesija juures konsultatsioonis. puuduva hamba kõrval olevad hamba on juba natuke viltu vajunud. olen aru saanud, on vaja panna selline kroon, et see kinnitud ühele kõrvalolevale, aga täidab 2 kohta. Ühe arsti juurde oli ligi aasta järjekord, hakkas seda tegema, aga… siis läks puhkusele, siis ei olnud talle aega ja siis selgus, et ta läks hoopis teise kliinikusse. uus arst aga vaatas suhu ja teatas, et tõmbame mõlemd kõrvalolevad ka välja ja paneme 3 implanaati. no tere talv. pool aastat ilma 3hambata on minu töö puhul (töö seisneb rääkimises) liig. keeldusin. otsin uut varianti. minu meelest tuleks osa nn hambaarste ja ortodonte suunata hoopis kuhugi tootvale tööle, sest nad nimme tahavad välja tõmmata hambaid, mida tegelikult saaks ravida.
muide 1990ndatel käisin ühe murdunud esihambaga kokku konsultatsioonis vist 7-8 erakliinikus (hull summa läks tookord nende nn konsultatsioonide peale). kuni lõpuks leidus 1 arst, kes nõustus suure mangumise peale selle esihamba juure sisse kruvi panema ja uuesti üles ehitama (kõik teised tahtsid välja tõmmata). see lapitud esihammas on mul nüüd vastu pidanud juba ligi 30a!