Neid asju on palju. Minu jaoks määravad asja suuresti hea emakeel ja korrektne grammatika (enne suren, kui magan mehega, kes ei ütle näiteks autosid, ütleb autosI), otsustusvõime, (laua)kombed, huumorimeel, IQ, hambad, küüned ja hügieen. Lisaks ka suhtumine vanuritesse, lastesse ja loomadesse. Absoluutselt välistavad igasuguse meeldimise kehv emakeel, nilbitsemine, matsutamine ja machotamine. Riietus peab olema puhas ja paras, aga moekus – tavapäeval täiesti kama. Kui areneb midagi, siis saab sellega tegeleda. Kokkuvõttes on minu jaoks šarmantne tark mees, tõenäolisemalt teadlane, humanitaar, insener, (looma)arst, õppejõud, lavastaja, bioloog vms, kes austab inimesi ning kombeid, räägib perfektset keelt, mõistab nalja ja on puhas. Koleda soenguga saab kas harjuda või suhte arenedes uurida, kas ta ehk sooviks seda muuta. Muidugi mitte peale käia.
Kõige vähem šarmantsed on mehed, kes on õlinäpud, jõusaalihundid, ehitustöölised. Mitte, et ma õlinäppe ega ehitustöölisi ei hindaks kui spetsialiste. Väga hea meelega suhtlen ja maksan teenuste eest. Endale aga ei iialgi. Juba mõte sellest, et mees putitab garaažis õhtul autot, ajab haigutama.
Kõiki tsiteeritud jutus väljatoodud šarmantse mehe omadusi on võimalik omistada ka nö õlinäpule või ehitustöölisele, välistamata ka jõusaalihunti.
Pigem kumab läbi, et eelistatakse elukutset, sest humanitaar võib olla ju ka alkohoolik ja lavastaja sõltlane, kus vastandina, et mehhaanik on õlinäpp ning regulaarselt oma füüsise eest hoolitsev mees on jõusaalihunt.
Põnev on see, et kuigi õlinäpud ei sobib, siis hea emakeele näide (autosid vs autosI) tuuakse just antud elukutse valdkonnast.
Antud põhjal võib pigem öelda, et intelligentset meest eelarvamustest kubisev jutt ei köida, kuid kas käib see ka šarmantse mehe kohta?!