Tere, mis teie arvate sünnikaardist? Kuna sünnitasin Kesk-EU-s on seal selline traditsioon, et lapse sünni järel pannakse kohe kõigile sugulastele teele kaart. Roosa või helesinine, lindikeste, ilusa pildiga ja kirjaga “hurraa poiss!” või “hurraa tüdruk!” Sugulastel tuttavatel oli kusjuures asja üle hea meel.
Mälestusese albumisse, stiilis. Kas teie näiteks telliksite-telliside sellise kui pisike saabus? Mis muidu arvamus on? Küsin, kuna juhuslikult armastan väga joonistada ja sooviks-suudaks neid valmistada. Ei kujuta ette isegi hetkel, kas keegi seesuguse teha-laskmisest huvitatud on. Kas oleks? Ja kui ei tundu liiga ninakas küsimus, pere eelarved on väikesed, palju peaks kaardi tükihind teie arvates olema, et seda posule sugulastele saata jaksaks?
Teema: mis arvate sünnikaardist?
Ei usu, et neil kaartidel Eestis turgu oleks. Igasugu kaarditegijaid on palju ja pigem teatatakse lapse sünnist telefoni teel, sõnumiga, FB-s. Käsitöökaarte, isejoonistatud kaarte ja nende tegijaid on tõesti palju, olen Facebookis paari käsitöömüügi grupi liige ja pakkumisi on üsna palju näha (kahjuks kõik üsna üheülbalised).
Pigem oldaks võib-olla huvitatud katsikukaartidest, sest Eestis on tugevam katsikul käimise komme ja katsikule minnes tihtipeale lisatakse kingitusele ka kaart heade soovidega. Või siis katsikuks rahataskuga kaardid, sest kingitakse ka raha. Kui mingit sellist kaardijoonistamisteenust pakkuda, siis ehk sellised personaalsed just sellele perele joonistatud kaardid. Aga no kui joonistad roosad ja sinised mõmmikesed, siis sel kindlasti turgu pole 😀 Selliseid kaarte saab poestki. Peaks oleme midagi eristuvat, nt oskad foto järgi joonistada kaardile perekonnast väikese koomiksipildi või on sul oma stiil, mis ei ole selline kitšilik, mida tavaliselt “arvan, et oskan joonistada” kaarditegijad harrastavad. Selliseid oskaks paljud teha, isegi mina oma kunagise 4 aastaga lastekunstikoolis võiks selliseid kaarte teha, kui aega oleks. Suure tõenäosusega aga poleks keegi nõus nende eest maksma seda raha, mis ajakulu tasa teeks.
Tõmba hinge natuke. Üldiselt pole väga aru saada, mida sa kahes eelnevas postituses kirjutada vohmisid, aga vastus on ikka ei. Eestlased ei hakka hollandi kombel titekaardikesi saatma,sest sina neid meisterdad. Meil on ikka kombeks, et pärast sündi tegeldakse lapse ja taastumisega, mitte ei pea hullunult pildistama, rebima, lõikama ja kleepima. Sugulased kutsutakse millalgi katsikule eluseksemplari vaatama. Mingeid kaarte pole vaja, sest kes tahab eksponeerida, see paneb pildi FB, instagrammi jne. Kõik saavadki teada ja jäävad mõned puud maha võtmata.
Tõmba hinge natuke. Üldiselt pole väga aru saada, mida sa kahes eelnevas postituses kirjutada vohmisid, aga vastus on ikka ei. Eestlased ei hakka hollandi kombel titekaardikesi saatma,sest sina neid meisterdad. Meil on ikka kombeks, et pärast sündi tegeldakse lapse ja taastumisega, mitte ei pea hullunult pildistama, rebima, lõikama ja kleepima. Sugulased kutsutakse millalgi katsikule eluseksemplari vaatama. Mingeid kaarte pole vaja, sest kes tahab eksponeerida, see paneb pildi FB, instagrammi jne. Kõik saavadki teada ja jäävad mõned puud maha võtmata.
Mul olid samad mõtted, kui selle Hollandi kombe kirjeldust lugesin. Ei hakka Eestis neid sünnikaarte saatma ka väga heal järjel või teistest eristuda või oma jõukusega kelkida soovivad pered. Kasvõi sellel põhjusel, et sellise kaardi saajad ei mõistaks üldse, mis värk on, miks selline tsirkus 😀 No võib-olla, kui vanaema või vanaisa kuskil kaugemal elab ja pole lapse sünni järel kohe katsikule tulemas, siis võib-olla veel oleks mingi mõte sees, et teed midagi lapse pildiga ja erilist neile saatmiseks. Aga muidu ei kujuta ette, et selline komme Eestis juurduda võiks või et seda omaks võetaks. Tundub veider ja ülepakutud, lapse sünni üle rõõmustamise asemel paistab seal olevat olulisem see, kas teised ikka näevad, et ma rõõmustan ja mis mulje see rõõmustamine teistele jätab, et kas on ikka piisavalt tõusiklik 😀 Väga veider. Eestis tähistatakse lapse sündi pereringis ja lähimate sõpradega, suurema kisa ja kärata.
Turgu võiks olla hoopis sellisel teenusel, et hea disainer/arvutigraafik/fotograaf teeb mingi erilise ja erioskusi nõudva veebikaardi, mille vanemad siis saavad FB-s postitada. Algelisel tasemel lapse pildile mingi raami otsimise jmt saavad kõik keskmised arvutikasutajas hakkama, aga midagi sealt edasi… See aga nõuaks jällegi erioskusi arvutigraafika ja kujunduse valdkonnast. Aga ei usu, et sellinegi teenus kuigi nõutavaks osutuks.
Üks variant, mis lugedes meenus… See ajakulu, mida siin mainisid, jah, kujuta ette, meeldib meisterdada aga kas on vahva, kui see sisustab kogu aja… lahendus oli nt. keegi fb-s kasutab marikifti kaarditegemise tehnikat, sellised masinad millega igaüks saab kodus paberist pitsilisi ribasid ja filigraanlõikes kaardidekoreerimise siluette välja lõigata. Cricut Press Boss, Sizzix, äkki veel mõni valmistab. Igal juhul annab võimaluse lihtsa paari paberi kombineerimise abil ajasäästlikult kena tagasihoidlik kaart saada. Need pressid ikka väga odavad polnud kui vaatasin aga kes otsib see leiab.
Selliste šablooniga lõigatud kaarte on turg täis. Eestis on väga popp igasugu kaardi- ja karbimeisterdamine, kes vähegi viitsib ja huvi on, käib kursustel ja muudkui vorbib. Kuni lapsega kodus ollakse, on tore hobi, ostjaid tõenäoliselt mitte nii väga palju, aga sellega tegelejaid FB käsitöögruppe vaadates väga palju. Vaata kasvõi siit: https://www.facebook.com/media/set/?set=oa.508829722570059&type=3 Paljudel tegijatel on ka oma FB lehed, kus kaarte/karpe müüakse.
Eestis on selle jaoks sms, mida sünnitusmajast kõikidele tuttavatele saata. Ma ei usu, et mingi kaarti saatmine (postkontorist? margiga? milleks?) üldiseks traditsiooniks saab, titevanematel on parematki teha. Kui nii kangesti tahad, siis katskukingituse juurde või sünnitusmajja lillede saatmiseks on ikka mõnikord kaarti vaja. Nt sünnitusmaja läheduses lillepoodi pakkuda oma valikut vms.
Pulmakutseid jne teevad vist ka paljud.
Eestis on rohkem teemaks katsikukaardid, st et katsikulised kingivad. Kuigi mu teine laps sai vist täpselt 2 kaarti, üks neist selline ametlikum töö juurest :/ Esimesele olid küll kõik kenasti kingitusega kaardi ka kaasa pannud, eks teine laps oli juba selline igavam 😀
Aga kuikaarte tahad teha, siis ära anna kaardile nimetust! Tee lihtsal tilusaid kaarte vastavalt tellimusele, sünnipeävadeks, jõuludeks, pulmadeks, katsikuteks. eriti pulmadeks ons ellised toretsevamad kaardid ja rahataskud hinnas.
a ja pulmakutsed, kuigi paljud eelistava dise teha, et oleks omanäolisem
Ma just hiljuti sünnitasin. Vanematele ja vennale saatsin sms-i, et laps sai just valmis, paarile parimale sõbrannale samuti sms teele. Mõne tunni pärast oli FB õnnesoovidest pungil, kõik mu onud ja tädid õnnitlesid seal teiste seas, panid südamlikke pildikesi üles ja luuleridu. Arvestades, et ma ise pole just verinoor, siis pole mu onud-tädid seda ammugi. Vanaema ainsana helistas, et õnnitleda ja värske ilmakodaniku parameetreid uurida. Päeva jooksul käisid pooled sugulased mu palatist lilledega läbi, lilled ja kingitused näpu otsas. Kaarte ei toodud. Ei tulnud selle pealegi, et neid oodatagi.
Paari päeva pärast panin ise ka FB-sse pisike pildikese, lühise info ja suured tänusõnad üles. Ma olin isegi aeglane, sest enesetunne oli kehvemapoolne. Tegelikult oleks mõne tunniga saanud selle info huvilistega vahetatud. Kellele mul olekski peale seda infovahetust neid kaarte saata? Mitte kellelegi.
See on ju umbes sarnane sellega, et kutsud sõbranna telefoni teel sünnipäevale, räägite kõik eelnevalt läbi, täpsustate pisiasju ja siis paari päeva pärast saab sõbranna sinult paberist sünnipäevakutse. Üsna mõttetu.
Mõte oleks hea, kui meie inimesed ei oleks arvutite ja telefonidega niivõrd sina peal. Aga nad on, ka üsna eakad inimesed.
Nojah, see uus traditsioon vanamoeliselt paberkaart personaalselt saata on neile, kes siis digimaailmale alternatiivi eelistavad. Näiteks on veel inimesi, kes fb-d ei kasuta põhimõtteliselt, kasvõi kuna grupp on siiski kommertskeskond ja ei asenda perekonnaalbumit. Ilmselt sobib see traditsioon samasse kategooriasse kui jõulukaardisaatmine. Et ala 20 aastat hiljem on sul äkki album täis flaiereid, kinopileteid ja kaarte vms. Noh, et pärandab lastele vms.
Su jutt on hirmus segane. Kui sa kogu hingest üritad meile maha müüa alles hiljuti unarusse jäänud traditsioone (mitte beebikaardi saatmise traditsiooni, vaid üleüldist kaartide saatmist), siis peaksid seda tegema veenvalt, selge väljendusoskus tuleks sealjuures kasuks.
Tead, on veel inimesi, kes tõesti perekonnaalbumist lugu peavad, aga see album sisaldab reeglina fotosid. Vanu, nõukaaegseid või päris uusi. Jah, on ka beebikarpe või beebiraamatuid, kuhu võiks sattuda saadetud õnnitluskaardid, aga sinu suund on ju hetkel ristivastupidine – saata kaarte välja, mitte sisse.
Kui üks vanainimene kogub albumitäie flaiereid, kinopileteid, kaarte või kommipabereid, siis see liigitatakse pigem veidruseks või kogumismaaniaks ja suuremal juhul lendaks selline album 20 aasta pärast prügisse. Tihtilugu peale vanainimese surma visatakse minema ka albumitäite kaupa vanu fotosid, arva, mida tehakse suvalise pahnaga?
Oled sa käinud Eesti sünnitusosakondades?
Ka meil on siin stendid, kuigi ma ei tea, kas just igas haiglas. Minu kodukoha haiglas igatahes on. Stend, mis on täis armsaid fotosid lastest, kes selles haiglas sündinud. Tehtud mõnda aega peale haiglast lahkumist. Fotol on lisaks nimi ja sünniaeg. Palju armsam ja isikupärasem uustraditsioon, kui lehvide ja sädelusega käsitöökaart.
Ega ma su ideed täielikult maha ei tee, lihtsalt arvan, et asja sest ei saa nagunii. Aga kui üritad, siis palun tee seda korralikult. Kaardiga koos olgu ka vastav mark ja ümbrik. Sest postkasti veel inimesed viitsivad hädapärast kirja sisse susata, aga postkontorisse spetsiaalselt markide ja ümbrikute pärast ei lähe küll keegi. Hiljuti sünnitanud emad ja värsked isa on küll viimased, kes seda teeksid, nende energia on suunatud lapsele ja paljudel pole võimalust isegi wc-sse või duši alla minna, laua tagas söömisest rääkimata. Isad käivad kiiruga poes või apteegis, mingid margid ja ümbrikud küll tähtsust ei oma. Osad vanad inimesed muidugi postkontorisse läheksid, aga nagu ma mainisin – su teema on ju vastupidine.
Alati on vahva saada hilisemat tagasisidet!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
