Kas keegi oskab öelda, mis sellisel juhul saab:
– vanemad polnud abielus, on 2 alaealist last
– testamenti pole
– vanemad on erineva kodakondsusega (kas see mängib rolli?)
– juhul, kui raha päriva lapsed, kas seda saab kasutada alles siis kui nad 18 saavad (ja senikaua seisab raha pangas, väärtust kaotades ja pangale kasumit teenides)?
Pärimine läheb otseliinis lastele. Kes, kas ja millal raha kasutada saab, ei oska vastata.
Pärivad lapsed.
Kuni laste täiskasvanuks saamiseni haldab nende vara (ja vastutab selle säilimise eest) laste teine vanem, sest temal on kõik seadusega ette nähtud õigused (laste esindusõigus, varahooldusõigus jne).
Saab teha tehinguid laste varaga tingimusel, et see on laste huvides. Laste eestkostja e KOV luba on teatud juhtudel vaja, teatud juhtudel lausa kohtu luba (kui selles midagi muutunud pole).
http://ajakiri.lastekaitseliit.ee/2014/06/20/tehingutest-alaealise-varaga-2/
Pärivad lapsed, midagi selle varaga teha ei saa ilma kohtu loata.
Oletame, et on kodune naine ja ülirikas mees – villa, luksusautod, jahid. Naine ei suudaks ühe kuu kommunaalegegi maksta. Ühetoaline ahjuküttega üürikas kehvas piirkonnas oleks jõukohane. Mis siis saab?
Oletame, et on kodune naine ja ülirikas mees – villa, luksusautod, jahid. Naine ei suudaks ühe kuu kommunaalegegi maksta. Ühetoaline ahjuküttega üürikas kehvas piirkonnas oleks jõukohane. Mis siis saab?
Läheb koos lastega ühetoalisse ahjuküttega üürikasse kehvas piirkonnas.
Oletame, et on kodune naine ja ülirikas mees – villa, luksusautod, jahid. Naine ei suudaks ühe kuu kommunaalegegi maksta. Ühetoaline ahjuküttega üürikas kehvas piirkonnas oleks jõukohane. Mis siis saab?
Läheb koos lastega ühetoalisse ahjuküttega üürikasse kehvas piirkonnas.
Kohe on kaelas võlad villa kommunaalide eest, jahisadama tasude eest…
Täitsa puuks, kui laste isa oli ülirikas.
Aga kui ka pangaarve pärandub ja seal ikka on midagi, siis ilmselt pole mingit keeldu seda kasutada igapäevasteks vajadusteks (laste materiaalse vara hooldamiseks ja säilitamiseks).
Oletame, et on kodune naine ja ülirikas mees – villa, luksusautod, jahid. Naine ei suudaks ühe kuu kommunaalegegi maksta. Ühetoaline ahjuküttega üürikas kehvas piirkonnas oleks jõukohane. Mis siis saab?
Läheb koos lastega ühetoalisse ahjuküttega üürikasse kehvas piirkonnas.
Üldjuhul ikkagi saab naine kasutada mingit raha laste ülalpidamiseks, koolitamiseks jne. Ei pea see villa, autod ja jahid niisama seisma, lagunema ja roostetama.
Oletame, et on kodune naine ja ülirikas mees – villa, luksusautod, jahid. Naine ei suudaks ühe kuu kommunaalegegi maksta. Ühetoaline ahjuküttega üürikas kehvas piirkonnas oleks jõukohane. Mis siis saab?
Läheb koos lastega ühetoalisse ahjuküttega üürikasse kehvas piirkonnas.
Kohe on kaelas võlad villa kommunaalide eest, jahisadama tasude eest…
Täitsa puuks, kui laste isa oli ülirikas.
Aga kui ka pangaarve pärandub ja seal ikka on midagi, siis ilmselt pole mingit keeldu seda kasutada igapäevasteks vajadusteks (laste materiaalse vara hooldamiseks ja säilitamiseks).
Naine läheb kohtusse ja mingid rahad kohus tõenäoliselt määrab-jooksvad kulud jne, tean ise sarnast case, kus väikesed lapsed. See ikkagi kõik laste kaitseks.
Kas lapsed pärivad 100% surnud vanema vara, kas ka kadunukese vanemad sealt osa ei saa? Õed vennadki varanatukese jahil.
Abikaasadel ju 50% lesk ja 50% lapsed
Oletame, et on kodune naine ja ülirikas mees – villa, luksusautod, jahid. Naine ei suudaks ühe kuu kommunaalegegi maksta. Ühetoaline ahjuküttega üürikas kehvas piirkonnas oleks jõukohane. Mis siis saab?
mõni aasta tagasi oli ajakirjanduses lugu, kus üks vanem suri, pärijateks olid lapsed. kohus ei lubanud lastele pärandatud pangalaenuga ostetud maja müüa ja saadud raha eest laenuvaba korterit osta, kuna kodumaja müük ei olevat laste huvides
Minu laste isa on samuti teise kodakondsusega ja elab teises riigis. Abielus pole me kunagi olnud. Ta põeb IV staadiumi vähki ning kuna tal tekkis kahtlus, mis tema varast peale tema surma saab ning tema perekond ihub selle peale samuti hammast, tegi ta lihtsalt testamendi kus jättis kõik lastele ning saatis selle numbri ja notari andmed mulle koos fotoga testamendist igaks juhuks.
Kui suhted on head, soovitan seda teed minna. Erinev kodakondsus võib rolli mängida, kuna mängu tulevad ka teise riigi seadused ja tavad.
Kui surnud inimesel on LAPSED(1.ringi pärijad), siis ei päri ei tema vanemad ega õed-vennad(2.ringi pärijad).
Kui abielus pole aga lapsi on, pärivadki AINULT LAPSED st I ringi pärijad.
Abielu puhul pärivad abikaasa ja lapsed. Kui lapsi pole siis abikaasa ja surnu vanemad(kui nad elus on, kui pole siis õed-vennad).
NB! Abikaasa ei päri alati 50%. Kui on ühisvara, siis pool sellest on nagunii abikaasa oma, pärimisele lähebki pool varast: laste ja abikaasa vahel, sh hoolimata laste arvust saab abikaasa VÄHEMALT 1/4 pärandist (ehk siis kui lapsi on üle 3 siis saavad lapsed väiksema osa kui 1/4)
/Seaduse põhjal toimub pärimine kolmes järjekorras. Esimesed seadusjärgsed pärijad on pärandaja lapsed, kes pärivad vara võrdsetes osades. Teise järjekorra pärijad on pärandaja vanemad ja nende puudumise korral pärandaja vennad ja õed. Kolmandad pärijad on pärandaja vanavanemad ja nende alanevad sugulased.
Abikaasa pärib seadusjärgse pärimise korral koos pärandaja sugulastega. Tema pärandiosa suurus sõltub sellest, millise järjekorra pärijate kõrval ta pärib. Mida kaugemad on sugulased, seda suurem on abikaasa osa. Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja pärimisseaduses sätestatud sugulased, viimased pärivad kolmes järjekorras tingimusel, et eelnevas järjekorras pärijad puuduvad.
– Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased ning abikaasa vähemalt ¼ suuruses mõttelises osas.
– Teise järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja vanemad ja nende alanejad sugulased ning abikaasa ½ suuruses mõttelises osas.
– Kolmandas järjekorras pärivad vanavanemad ja nende alanejad sugulased.Kui pole abikaasat. Muidu pärib abikaasa kõik.
Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järjekorrast, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi.
Kui ei ole esimese, teise ega kolmanda järjekorra pärijaid, on seaduse põhjal pärijaks pärandaja viimase elukoha kohalik omavalitsusüksus (linn või vald). Juhul kui pärandaja viimane elukoht oli välisriigis ja pärijaid esimesest, teisest ega kolmandast järjekorrast ei ole, saab pärijaks riik./
Kas lapsed saavad seda kasutada kohe? St kas teine vanem saab seda kasutada kui lapsed on väiksed?
Mida? Pärandit?
Ollakse abielus?
Pärast pärandi vastuvõtmist (dokumendid korda!) on abikaasa ja lapsed kohe vara omanikud.
Oma osa saab abikaasa kasutada ja käsutada vabalt. Kui lapsed on alaealised, siis nende pärandi säilimise eest ja kasutamise eest laste huvides vastutab laste täisealiseks saamiseni nende elus olev vanem. Tehinguid laste varaga on teha keeruline, luba antakse vaid väga kaalutletud juhul, kui on igakülgselt tõestatud, et see on laste huvides st pärandi väärtus säilib või suureneb (n anda üürile nii, et tulu laekub laste arvele, müüa vaid juhul kui saadud raha eest ostetakse laste nimele midagi samaväärset või väärtuslikumat jne.
Kui abielus ei olda ja elukaaslane miskit ei päri siis pärivad lapsed. Ja taas-vara hooldamise kohustus ning vara säilimise eest laste täisealiseks saamiseni on vastutus elus oleval vanemal.
Kas pärimine ei sõltu ka mitte selle riigi seadustest, mille kodanik pärandaja on? Eriti, kui testamenti pole.
Kahjuks see info ei puuduta mind, kuna ei ole abielus. Mu põhiküsimus on see, kas teine vanem saab raha kasutada laste jaoks või peab 18a ootama.
See info, mis sind ei puuduta, see oli vastuseks ühele teisele postitajale või teistele postitajatele, kes küsisid, kas ei päri kadunu vanemad ja õed-vennad ning väitele, et kui olla abielus, pärib abikaasa alati 50%. Tegelikult see nii pole.
Sulle on mitu korda selgitatud, selgitan uuesti:
lapsed on pärijad. Alaealiste laste vara hooldamine ja säilimise tagamine kuni laste täisealiseks saamiseni on nende elus oleva vanema kohustus. St jah, elus olev vanem saab taotleda õigust teatud osas raha kasutada ja teatud kindlateks kulutusteks rangelt laste jaoks ja/või laste pärandi hooldamiseks (kui ise ka seal elab, siis oma osa makse peab oma vahenditest tasuma, samuti oma raha laste heaks ka kulutama). Kuigi see on keeruline protsess.
St kui tegu on kinnisvaraga siis elavad lapsed seal edasi + sina kui nende hooldaja. Sinu ülesanne on tagada, et see vara oleks alles ja ei kaotaks väärtust kuni lapsed on täisealised.
Kohtu otsusega saad taotleda teatud osa rahalistest vahenditest (lastele pärandatud pangaarvest nt) , et katta laste igapäevakulutused ja maksta maksud.
Oletame, et on kodune naine ja ülirikas mees – villa, luksusautod, jahid. Naine ei suudaks ühe kuu kommunaalegegi maksta. Ühetoaline ahjuküttega üürikas kehvas piirkonnas oleks jõukohane. Mis siis saab?
mõni aasta tagasi oli ajakirjanduses lugu, kus üks vanem suri, pärijateks olid lapsed. kohus ei lubanud lastele pärandatud pangalaenuga ostetud maja müüa ja saadud raha eest laenuvaba korterit osta, kuna kodumaja müük ei olevat laste huvides
Hmm, aga kui laste ema ei suuda maja ülal pidada? Ja kes siis laenu peaks maksma?
Hmm, aga kui laste ema ei suuda maja ülal pidada? Ja kes siis laenu peaks maksma?
Laste kohustus on laenu maksta ja maja ülal pidada. Ehk siis laste eest teostab seda ema.
Hmm, aga kui laste ema ei suuda maja ülal pidada? Ja kes siis laenu peaks maksma?
Laste kohustus on laenu maksta ja maja ülal pidada. Ehk siis laste eest teostab seda ema.
Alaealistel pole ju selle jaoks raha?
Minu laste isa on samuti teise kodakondsusega ja elab teises riigis. Abielus pole me kunagi olnud. Ta põeb IV staadiumi vähki ning kuna tal tekkis kahtlus, mis tema varast peale tema surma saab ning tema perekond ihub selle peale samuti hammast, tegi ta lihtsalt testamendi kus jättis kõik lastele ning saatis selle numbri ja notari andmed mulle koos fotoga testamendist igaks juhuks.
Kui suhted on head, soovitan seda teed minna. Erinev kodakondsus võib rolli mängida, kuna mängu tulevad ka teise riigi seadused ja tavad.
No midagi lollimat on ju raske teha. Mis selles head peaks olema, kui nagunii lapsed seda raha kasutada ei saa. Mõistlik mees oleks osagi vähemalt sulle pärandanud, et saaksid lastega normaalselt elada, mitte ei pea iga sendi kohta aru andma.
Minu laste isa on samuti teise kodakondsusega ja elab teises riigis. Abielus pole me kunagi olnud. Ta põeb IV staadiumi vähki ning kuna tal tekkis kahtlus, mis tema varast peale tema surma saab ning tema perekond ihub selle peale samuti hammast, tegi ta lihtsalt testamendi kus jättis kõik lastele ning saatis selle numbri ja notari andmed mulle koos fotoga testamendist igaks juhuks.
Kui suhted on head, soovitan seda teed minna. Erinev kodakondsus võib rolli mängida, kuna mängu tulevad ka teise riigi seadused ja tavad.
No midagi lollimat on ju raske teha. Mis selles head peaks olema, kui nagunii lapsed seda raha kasutada ei saa. Mõistlik mees oleks osagi vähemalt sulle pärandanud, et saaksid lastega normaalselt elada, mitte ei pea iga sendi kohta aru andma.
Antud riigi seadusandlus on teine, seal on mul õigus varaga tehinguid teha kuniks lapsed täisealiseks saades enda osa kätte saavad. Esialgu oleme laste isaga arutanud üürnike võimalust.
Me ei näe seda kui raha vaid kui pärandit laste isast. Arvestades makse, mis seal riigis kaasnevad pärandi saamisega, oleks rahaliselt kasulikum pärandit vastu üldse mitte võtta. Seda enam meil, kes me neid perele kuuluvaid maid, maja ja korterit ei plaani maha müüa. Need on laste sidemed juurtega ja eks nad tulevikus ise saavad otsustada, kas neil on seda vaja või ei.
Ikka ja jälle ma ei saa aru, miks inimesed ei tee testamente? Pärast jama kui palju. Me elukaaslasega tegime 33-selt ära. Vajadusel saab iga hetk muuta.
Alaealistel pole ju selle jaoks raha?
Siis müüakse maha või renditakse välja.
Alaealistel pole ju selle jaoks raha?
Siis müüakse maha või renditakse välja.
Oli ju kirjas, et kohus ei lubanud müüa!
Oli ju kirjas, et kohus ei lubanud müüa!
Ju seal oli vabu vahendeid, et seda mitte müüa. Iga case on ju erinev. Sa ei arva ometi, et kohus sunnib lapsi võlgnikeks?
Oli ju kirjas, et kohus ei lubanud müüa!
Ju seal oli vabu vahendeid, et seda mitte müüa. Iga case on ju erinev. Sa ei arva ometi, et kohus sunnib lapsi võlgnikeks?
Kohus ei sunni lapsi võlglasteks, aga ei võimalda ka naisel mehe ja hiljem mehe laste varal liugu lasta. Normaalne oleks mehest teha testament, naisele kinkelepinguga midagi või abielluda. Kui mees ei soovi ühtegi liigutust kolmest teha, siis on tegelikult ju mehe soov, et naine end peale mehe surma laste rahakoti peale ei sätiks. Miks see nii on, peaks naine ausalt endalt ja mehelt juba praegu küsima. See vastab tõele, et laste varaga on väga keeruline mistahes tehinguid teha. Koguaeg peab võtma lastele esindaja või suuremate plaanide korral kohtuotsuseid ootama.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
