Mis kasu inimesele endale geenidoonoriks hakkamisest on?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.07 03:58; 21.07 16:09;
Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )
Teema: Mis kasu on geenidoonoriks olemisest?
12.07.2020 03:58
Kommentaarist on juba teavitatud
12.07.2020 07:35
Minul avastati geenimutatsioon, mis põhjutab rinna- ja munadarjavähki. Eemaldati munasarjad, rindadega olen jälgimisel – 2x aastas MRT uuring ja onkoloogi külastus.
Minu ema, õed-vennad, minu lapsed – kõik kutsuti geneetiku konsultatsioonile. Emal eemaldati ka munasarjad, rinnavähk oli tal juba enne ravitud.
Meestel põhjustab see geenimuudatus eesnäärmevähki, peavad igal aastal kontrollis käima.
Meie peres on geenidoonoriks olemine “kasu” toonud.
Sõbrannale helistati ja kutsuti ka rindade uuringule
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.07 07:35; 12.07 11:11;
To report this post you need to login first.
12.07.2020 10:30
Minul avastati geenimutatsioon, mis põhjutab rinna- ja munadarjavähki. Eemaldati munasarjad, rindadega olen jälgimisel – 2x aastas MRT uuring ja onkoloogi külastus.
Minu ema, õed-vennad, minu lapsed – kõik kutsuti geneetiku konsultatsioonile. Emal eemaldati ka munasarjad, rinnavähk oli tal juba enne ravitud.
Meestel põhjustab see geenimuudatus eesnäärmevähki, peavad igal aastal kontrollis käima.
Meie peres on geenidoonoriks olemine “kasu” toonud.
Sõbrannale helistati ja kutsuti ka rindade uuringule
Kas neis munasarjades oli siis juba reaalseid muutusi, et kohe lõikama hakati? Või lihtsalt niisama igaks juhuks lõigatakse inimestel organeid välja?
To report this post you need to login first.
12.07.2020 11:11
Munasarjad eemaldatakse profülaktika mõttes, sest sedasorti vähi teket ei saa jälgida. Kaebuste tekkides on juba liiga hilja, munasarjavähk on väga agressiivne ja kiire kuluga.
Rinnavähk on aeglase kuluga ja edineses algusstaadiumis hästi ravitav.
Organeid ei lõigata välja või ära mitte igaks juhuks, vaid selleks, et ennetada vähi teket.
USA-s eemaldatakse ka rindu sel eesmärgil, Euroopas on see vähem levinud.
Ka mulle pakuti rindade eemaldamist, aga onkoloog oli nõus, et see pole praegu vajalik, sest rindu saab jälgida kasvajate tekkimise suhtes (mammogramm, MRT).
Munasarjade eemaldamine on vabatahtlik. Olen sünnitamiseast väljas ja lapsed olemas – midagi kaotada ju polnud.
Noorel naisel on see valik kindlasti raskem
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.07 07:35; 12.07 11:11;
To report this post you need to login first.
12.07.2020 11:59
Huvitav lugeda, sest käisin ise ka tagasisidet saamas, aga minu tulemuste paberil olid kõik vähiriskidega seotud lahtrid hallid, st kirjas oli, et neid andmeid ei ole veel uuritud ja kohapeal öeldi, et see info ilmub mulle kunagi poole aasta jooksul digilukku. Nüüd on poolteist aastat visiidist möödas, aga infot ikka kusagilt ei leia. Samas oli see ainus, mida tõesti teada saada lootsin, kõik muu info, mida sealt sain, oli mulle niigi teada.
Kas siis osadel uuritakse vähiga seotud geenimutatsioonide esinemist ja osadel mitte? Või on mingid näitajad, millega võetakse uurimine põhjalikumalt ette ja teised lükatakse edasi?
To report this post you need to login first.
12.07.2020 12:10
Mina küll ei tea, et geenivaramu kõikidel vähiriske otsib. Selle varamu mõte on muu, alguses esimene reaalne kasu on see, et inimesele leitakse talle sobivad ravimid mingi haiguse ravimiseks. Aga ka see tuleb alles kaua aja pärast ja praegused geenidoonorid ei saa ilmselt mingit reaalset kasu sellest, alles järgmised põlvkonnad.
See kägu, kellel vähigeen leiti – seda uuriti tõenäoliselt sellepärast, et emal oli rinnavähk juba olnud, mille geen on teada. Mitte et kui sul perekonnaanamnees puudub, et siis hakataks kõiki teadaolevaid vähigeene määrama (rind, sool, eesnääre) – seda saab teha, aga see ei ole geenivaramu eesmärk.
To report this post you need to login first.
12.07.2020 13:35
BRCA1 ja 2 geenide osas võeti minu teada alati ühendust, kui inimene tagasisideks loa oli andnud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.07 13:35; 13.07 12:51;
To report this post you need to login first.
13.07.2020 11:37
mul ka on sama küsimus nagu teemaalgatajalgi, kas antakse kunagi elus tagasiside ja mis aja jooksul seda tehakse, minu arust isegi lubati tagasiside, aga täpsemalt ei mäleta, nii ammu oli see
To report this post you need to login first.
13.07.2020 11:54
Need, kes päris alguses (üle 5a tagasi) proovi andsid, on vist tagasisidet saanud. Nüüdseks on see neil nii suureks paisunud, et jõud ei käi üle ja võib-olla on rahad ka vähemaks kuivanud. Mina andsin aasta tagasi ja pole isegi veel küsimustikku saanud. Mingeid tulemusi lubati siis umbes 5a pärast.
Usun, et analüüsid võtavad aega, aga et isegi küsimustikke ei jõuta välja saata, tundub natuke imelik. Ilmselt neil on vaid üks inimene selle töö peal või pole sedagi.
To report this post you need to login first.
13.07.2020 11:59
Minul oli geenidoonoriks minek rohkem ühiskondlikel põhjustel. Mida rohkem andmeid, seda paremini joonistuvad välja mingid korrapärad ja korrelatsioonid. Samuti mõtlesin oma lapsele, et küllap tema jaoks on neid andmeid rohkem vaja. Mõtlesin sellele, et kui ka mõni mu sugulane läheb, on hästi – saab suguvõsa geene paremini uurida.
Mina ise läksin doonoriks täitsa alguses, juba vist üle 10 aasta tagasi ja paar aastat tagasi sain tagasiside. Osalesin ka nö teises laines, kus uuriti seedeprotsesse – selle tagasisidet pole veel saanud.
To report this post you need to login first.
13.07.2020 12:51
“Kui ruttu pärast geeniproovi andmist saab doonor tagasisidet?
Geeniinfo analüüsimine ja kasutusvalmis raportite koostamine sadadele tuhandetele inimestele saab toimuda ainult arvutisüsteemide abil. Esimene prioriteet on võtta geeninfo kasutusse meditsiinis ja ennetustöös, muutes mõlemad personaalsemaks ja efektiivsemaks.
Selleks, et siduda geeniandmed tervise infosüsteemiga, investeeritakse aastatel 2019 kuni 2022 Euroopa Regionaalarengufondist viis miljonit eurot. Projekti koordineerib Tervise Arengu Instituut ning see viiakse ellu Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Tartu Ülikooli, Eesti Haigekassa ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse koostöös. Arenduste käigus on kavas esmalt luua lahendus, mis võimaldab arstil ravimi väljakirjutamisel saada infot konkreetse ravimi ja patsiendi geeniinfo koosmõjude kohta, et määrata geeniinfost tulenevalt inimesele sobivaimad ravimid.Lisaks on plaanis piloteerida geeniinfo abil haigestumuse riskiskooride määramist mõnede krooniliste ja enamlevinud haiguste puhul nagu teise tüübi diabeet, südame- ja veresoonkonna haigused ja mõned pahaloomulised kasvajad, et aidata arstil teha paremaid raviotsuseid ja nõustada patsienti terviseprobleemide ennetamisel.Samuti on kavas rakenduste edukaks juurutamiseks koolitada tervishoiutöötajaid. Esimesed arendused saavad prognoosi kohaselt valmis 2022. aastaks.”
https://genomics.ut.ee/et/doonorile/kkk
Veel infot: https://genomics.ut.ee/et/geenidoonorile/tagasiside-geenidoonorile
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 12.07 13:35; 13.07 12:51;
To report this post you need to login first.
13.07.2020 17:20
Ilmselt neil on vaid üks inimene selle töö peal või pole sedagi.
Kui nii hale värk, siis ajavad proovid veel segamini ka.
To report this post you need to login first.
20.07.2020 01:32
Need, kes päris alguses (üle 5a tagasi) proovi andsid, on vist tagasisidet saanud. Nüüdseks on see neil nii suureks paisunud, et jõud ei käi üle ja võib-olla on rahad ka vähemaks kuivanud. Mina andsin aasta tagasi ja pole isegi veel küsimustikku saanud. Mingeid tulemusi lubati siis umbes 5a pärast.
Usun, et analüüsid võtavad aega, aga et isegi küsimustikke ei jõuta välja saata, tundub natuke imelik. Ilmselt neil on vaid üks inimene selle töö peal või pole sedagi.
Mina andsin vere juuni lõpu poole eelmine aasta ja ca aprillis tuli küsimustik.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.07 01:32; 21.07 16:44;
To report this post you need to login first.
20.07.2020 23:25
minu meelest ei tohiks eelmisel aastal proovi andnud inimesed küll nuriseda, et miks veel tagasisidet ei ole – esimese proovikogumise omad said ju alles hiljuti tagasiside, teise kogumise omadel kulub eeldatavasti kolm korda vähem aega.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.07 23:25; 22.07 12:31;
To report this post you need to login first.
21.07.2020 05:25
mul ka on sama küsimus nagu teemaalgatajalgi, kas antakse kunagi elus tagasiside ja mis aja jooksul seda tehakse, minu arust isegi lubati tagasiside, aga täpsemalt ei mäleta, nii ammu oli see
Tagasisise, -side, -sideT!
To report this post you need to login first.
21.07.2020 16:09
21.07.2020 16:44
Mul tekkis veel see mõte, et miks ei lasta küsimustiku vereanalüüsi andmise perioodil täita? Tervise koha pealt ei peegelda ju mu vereanalüüs ja küsimustiku vastused õigeid tulemusi. Eelmine aasta verd andes oli mu elustiil jms hoopis teine, kui nüüd küsimustikku täites. Kuidas nad sellest mingeid õigeid järeldusi teevad?
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.07 01:32; 21.07 16:44;
To report this post you need to login first.
22.07.2020 12:31
Mul tekkis veel see mõte, et miks ei lasta küsimustiku vereanalüüsi andmise perioodil täita? Tervise koha pealt ei peegelda ju mu vereanalüüs ja küsimustiku vastused õigeid tulemusi. Eelmine aasta verd andes oli mu elustiil jms hoopis teine, kui nüüd küsimustikku täites. Kuidas nad sellest mingeid õigeid järeldusi teevad?
geenidoonori vereproovist ei otsita mingeid elustiiliga haakuvaid näitajaid, see proov on ainult geenikaardi koostamiseks.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 20.07 23:25; 22.07 12:31;
To report this post you need to login first.
23.07.2020 09:37
Mina olen üks esimesi, kes liitus geenidoonori projektiga. Keskkoolis õpetaja kaudu sain sellest teada. Täitsin ankeedi, käisin Mustamäe polikliinikus vereproove andmas. Siis jäi asi pikalt soiku, loobusin juba mõttest.
Eelmise aasta kevadel võeti ühendust, projekti tulemustega tegeleb hetkel üks inimene, käib periooditi Tartust Tallinna. Synlabi peakontorisse tuli kohale minna, tund aega olin seal. Sain pika ja põhjaliku terviseuuringu, mis prognoosis minu suguvõsas esinenud haiguste põhjal esinemissagedust mulle. Olen vähkkasvaja riskigrupis, kerges ülekaalus (diabeedi risk on madal, alati võiks kaalu langetada). Lähedasel on südameprobleemid, minul risk seevastu madal. Siis veel üldine info vere koostisest, organite tööst, organismist üldse. Hästi palju infot toitumise, elustiili, laste, abikaasa kohta. Üsna huvitav on jälgida oma toonasi tervisenäitajaid võrreldes praegustega (enne Synlabi vestlust tuleb anda korduvad analüüsid).
Ka laste terviseriskid saab prognoosida, igati tervitatav.
To report this post you need to login first.
Näitan 19 postitust - vahemik 1 kuni 19 (kokku 19 )
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.
