Aga noh, käige aga kiiremini põhja kogu selle Eesti koolimajandusega. Täitsa põnev, kuhu Eesti riik lõpuks vajub kogu selle kinganumbisuuruse IQ-ga elanikkonnaga? Võlgadesse ja siis põhja.
Neid “minu lemmikõpetajaid” olen elu jooksul ka korduvalt kuulnud. Juba poole aasta pärast võib see “lemmik” sind alusetult süüdistada nt selles, et oled ta vaeseomaks peksnud. Siis jälgib kuratlik põnevusetuluke silmades, et kuidas see tema punutud intriigike ka edasi areneb? Äkki pannaksegi õpetaja vangi? No ja kui ei pandagi, ega siis lapsukesed võivad meil igasugust s…a suust välja ajada – nendega ei juhtu mitte kui midagi.
Nii et need komplimendid laste suust pole halligi väärt. Täna ütleb hea sõna, homme kaebab su kohtusse (viimane oli muidugi liialdus – sinusugusele tuleb juba seesuguseid asju igaks juhuks öelda).
Aga üldiselt tundud selline lihtsameelne ullike, juba üsna meie praeguste õpilaste ja nende vanematega samal tasemel, nii et äkki seetõttu sul kooli vastu tõesti polegi midagi?
Ja sa pole kordagi tulnud mõttele, et sa lihtsalt ei sobi õpetajaks ja lapsed on sellest hästi aru saanud.
Ei maksa nii enesekindel olla!
Arvad, et oled koolis endale kenakese seljataguse ehitanud? Ma olen küll näinud neid elupõliseid õpetajaid, kelle esimene direktorivahetus kohalt kangutab. Enne seda väitsid nad ka kõik, et lapsed ja kool on nende jaoks justkui loodud!:) Aga pärast ei jõudnud nende hala ja kirumist kooli osas ära kuulata.
Eesti kool on koht, kus mitte keegi ei saa mitte milleski kindel olla ja kus mitte keegi ei ole oma eluga tegelikult rahul. Vähemalt 90% meie koolidest on sellised.
+1
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt 01.09 10:52; 01.09 11:53; 01.09 14:27; 01.09 15:07; 01.09 17:30; 01.09 20:33; 01.09 21:22;
Meile tuli klassiõpetajalt infokiri kooliga seonduva osas ja lõpus oli kirjas, et lillede ja kommide asemel tooksid lapsed õpetajale uueks kooliaastaks hea soovi mingisse soovidekarpi.
Seda peetakse ilusaks kombeks, aga mina olen näiteks õpetaja ja pean ütlema, et see meeletu lilleuputus aasta alguses ja lõpus on nagu nuhtlus. Lillede individuaalne ilu kaob ära, on vaid suured pangetäied lilli, mis tuleb koju viia ja kuskile ära mahutada. Seda enam, et mõeldakse, et mida suurem kimp seda prestiižem ja seda enam laps õpetajale meeldima hakkab… See pole nii, peab mainima, et minul 3-toalises korteris pole lihtsalt ruumi kõikide lillede hoidmiseks, niisiis valin endale kõige enam meeldivad lilled välja ja ülejäänud jagan ära. Mõelge sellele, enne kui oma lastele suured ja kallid kimbud kaasa panete! Ühest õiest on täiesti (TÄIESTI) küllalt! Sellest saab kokku teha 2-3 suurt kimpu vaasidesse.
Tead, mina toon mida tahan ja mida arvan, et lapsel oleks mugav ning sobilik kanda, hoida, kinkida. See, et sinul pole vaase või korter on väike, pole minu mure.
* ka koolitöötaja ja rõõmus iga õie üle
+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 02.09 10:52; 03.09 16:45;
minu kolm last viisid ka lilled ja proovisin ka arvestada, et lilli tuleb palju ja et mahuksid vaasi.
Mul on õudne ja teisalt ka kurb lugeda selle õpetaja kommentaare siin, kes tuld ja tõrva sülgab. Oma laste õpetajatele tahaksin kohe öelda, et aitäh, et neil on süda sees. Ilmselt peakski ütlema, ehk hoiab musta auku langemisest, kui keegi midagi had ka märkab ja ütleb. Proovin oma lastele täna ka kodus öelda, et õpetajadki vajavad hoidmist.
Ma arvan, et Perekoolis on ka mitmed vaimsete häiretega inimesi. Kui mõni kommentaar on ikka üle igasuguse vindi keeratud, siis ei maksa sellest üldse välja teha. Ma ei viitsi praegu statistikat otsida, palju on Eestis vaimuhaigustega inimesi, aga küllap neid on päris suur hulk. Miks me siis peaks arvama, et nad siin perekoolis ei kommenteeri?
P.S. Tõenäoliselt töötab või töötas, täpselt pole kursis, ka minu lapse õpetajana üks vaimse häirega inimene. Ta saatis mulle paar väga kummalist e-kirja. Juhtusin sellest rääkima ühe töökaaslasega, kelle laps samas koolis õpib. Tuli välja, et töökaaslase lapsele lausa klassijuhataja ja ongi väga kummaline inimene. Ka töökaaslasele oli saatnud pehmelt öeldes kummalisi kirju. Ilmselt vahel jäävad tabletid võtmata.
Seda peetakse ilusaks kombeks, aga mina olen näiteks õpetaja ja pean ütlema, et see meeletu lilleuputus aasta alguses ja lõpus on nagu nuhtlus. Lillede individuaalne ilu kaob ära, on vaid suured pangetäied lilli, mis tuleb koju viia ja kuskile ära mahutada. Seda enam, et mõeldakse, et mida suurem kimp seda prestiižem ja seda enam laps õpetajale meeldima hakkab… See pole nii, peab mainima, et minul 3-toalises korteris pole lihtsalt ruumi kõikide lillede hoidmiseks, niisiis valin endale kõige enam meeldivad lilled välja ja ülejäänud jagan ära. Mõelge sellele, enne kui oma lastele suured ja kallid kimbud kaasa panete! Ühest õiest on täiesti (TÄIESTI) küllalt! Sellest saab kokku teha 2-3 suurt kimpu vaasidesse.
Ma olen õnneks keemiaõpetaja ja erinevaid laborinõusid jagub. Lilled jätan klassi, kui 1. september just neljapäeval-reedel pole.
Kõige tähtsam on minu meelest kinkimise hetk ja lapsed, kes lilled peos, kooli poole kõnnivad…
