[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu mees on erafirmas, aga ei ole programmeerija ja saab kätte 1200[/tsitaat]
järelikult vedas
Eelmine aasta oli 950 kätte, nii et õnneks jah palk tõusis.
Tallinnas saan ligi 1000 kätte, Tartusse oleksin nõus minema siis, kui saaksin u. 800 kätte. Alla selle oleks juba virelemine. Kui mees saaks ka hästi tasustatud töö seal, siis heal juhul oleksin ka 650 eest nõus Tartusse minema.
Minuarust 500ga elab ainult see ära, kellel pole leane,liisinguid, omab aeda ja kasvatab ise palju köögivilja. Või…?
Tallinnas ettekandjana töötades keskmine kuu sissetulek umbes 650 (kõige halvemal kuul) kuni 1000. Sinna siis arvestatud tipid ja palk. Ära elaks normaalselt. Erialast tööd tehes (mis nõuab kõrgharidust) oleksin vähem teeninud. Arvan, et Tartus elaks umbes 150-200 eur väiksema palgaga ära, kuna üürihinnad Tallinna omadest madalamad. Võrdluseks võin tuua, et minu korteri üür on 320, 44 ruutu. Sõbrannal Tartus üle 70 ruudu, üür sama. Lapsi, koduloomi jne selle rahaga lubada endale eriti ei saaks
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ahah. Ei tea, mida ma nende kogunevate rahalasudega siis tegema peaksin, et just nendes endale motivatsiooni leida? Minu kvalifikatsioonile vastavat hästi tasustatud tööd leiab erafirmades küll, ka otseseid pakkumisi on aastate jooksul olnud, ainult et ükski neist töödest ei paku nii avaraid ja mitmekülgseid võimalusi mind huvitavatele teadusteemadele pühenduda kui mu praegune töö ülikoolis.
Ma saan aru, et on terve hulk inimesi, kelle jaoks eluõnne, edukuse ja eneseväärikuse mõõdupuu on raha. Mina suhtun neisse veidi hämmeldunud ja nõutu kahetsusega, nemad minusse vähemalt sama suure mõistmatuse ja halvakspanuga. See on elu.
PS. See, millist palka mu tööandja mulle pakkuda saab, ei sõltu teps mitte tema tahtest või tunnustusest mu tööle, eelarve on täpselt nagu on. (Ma ei viitsi hakata siin pikalt-laialt seletama teaduse rahastamise allikatest ja võimalustest eri erialadel, see on kaunis keerukas süsteem.) Minu vahetu tööandja maksaks mulle kahtlemata rõõmuga 2000 eurot kätte, kui tal ainult see raha kuskilt võtta oleks. 🙂
PPS. Doktorikraadi omandamiseks kulub üldjuhul vähemalt kümme aastat, mitte kuus. Mina isiklikult ei õppinud \”oma tulevikku panustamiseks\”, vaid tegelesin lihtsalt sellega, mis mind huvitab, ning diplomid tekkisid muuhulgas selle tegevuse käigus. See suhtumiserinevus iseloomustab tegelikult hämmastavalt hästi meie maailmavaate täiesti fundamentaalset erinevust.[/tsitaat]
Igal juhul minu lugupidamine teile. Püüdlen oma mõtteviisiga samas suunas.
Minu kulud koos lasteaiaealise lapsega. Kõik kulud on toodud miinimumina ja kindlasti on Tartus elades autot vaja, eriti kui on laps. Poest ei jaksaks süüagi tassida.
korteri üür min 180.-
kommunaalid ja tv/internet aasta keskmine 100.-
õppelaenu tagasimakse 90.-
liisingus auto koos kindlustuse ja küttega min. 100.-
lapse lasteaed 60.-
söök ja esmatarbekaubad(2 inimest) min 200.- ( see on siis kui mõistlikult hindu vaadata)
tahaks iga kuu ikka 50.- kõrvale pannna
meelelahutus ja muud ettearvamatud kulud 100.-
riided-jalanõud 50.- kuus
KOKKU 930.-
ja no see pole tegelikult üldse mingis luksuses elamine, ikka väga peab läbi mõtlema mida osta. Tahaks reisimas käia, trennis käia, no ei jagu.
Ma Tartus spetsialistina vaevalt 500 saan kätte. Magistri paber olemas. Virelen, aga tööst on raske loobuda sellega kaasnevate hüvede tõttu. 800 kätte oleks minu jaoks ok. Suureneva palgaga suurenevad vajadused…
Tartus saab ka normaalset palka, kui t66d teha… Endal mingi 600 k2tte ja mehel siis maksimim olnud 2500 k2tte… Pole just k6ige hullem.
Mida te vingute, aru ma ei saa.
Mina teenin alla 300 ¤ neto, mehe sissetulek on 200 ¤ ringis, töövõimetuspension. Meil on 2 last, 1 neist käib tasulises erakoolis, teine lasteaias. Elame ilusti ära, nojah kaugematel reisidel ei käi, aga nädalavahetuse kusagil Eesti spaas ikka veeta saame.Pole kunagi elanud palgapäevast palgapäevani, ikka suudan ka midagi kõrvale panna.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mida te vingute, aru ma ei saa.
Mina teenin alla 300 ¤ neto, mehe sissetulek on 200 ¤ ringis, töövõimetuspension. Meil on 2 last, 1 neist käib tasulises erakoolis, teine lasteaias. Elame ilusti ära, nojah kaugematel reisidel ei käi, aga nädalavahetuse kusagil Eesti spaas ikka veeta saame.Pole kunagi elanud palgapäevast palgapäevani, ikka suudan ka midagi kõrvale panna.
[/tsitaat]
need tegelased olid vist kratid, mis kasetohust tehti ja süüa/juua ei vajanud..
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jah, ma säästan ka iga kuu ca 50¤ oma 987¤st. Samas, aastas teeb see 600¤ ja normaalset reisi selle eest ei saa… Või läheb autol mingi jupp läbi, või kodumasin. Aga Tartus on nt laste trennidki odavamad, võrdlesime just tuttavaga – Tallinnas kuus 25¤, Tartus 10¤. Kui mitu trenni, korruta kahega. Tartus saad ilma autota hakkama, Tallinnas on lastel trennid tihti sellistes kohtades, et higisena seikleks nad 2h ühistranspordiga peale trenni, et koju saada. Mis puutub riigiametnikesse, siis Tartus on nad enamik ikka KOV tasandi ametnikud ja nende vastutus, oskused, kogemus ja pädevus on ikka kordades väiksemad nt ministeeriumiametnikest. Mitu seadust te seal Tartus nt aastas valmis kirjutate? Või mitu direktiivi harmoneerite? … thought so…[/tsitaat]
Nt. ujumistrenn Tartus (Auras) maksis siiski 22/24 eurot (vanemal grupil kallim) ning nt. võimlemistrennid sama ettevõtte Tallinna ja Tartu osakondades on täpselt sama hinnaga. Seega kummutagem heaga müüt, et meil siin midagi odavam oleks!
Sama asi on ka transpordiga: nt. sa ei saa saata 3- ja 7-aastast iseseisvalt bussiga Annelinnast kesklinnas asuvasse Aurasse või Ujula tänavas asuvasse TÜ spordihalli. Esiteks, otsebussidega minneski jääb peatus piisavalt kaugele ning need otsebussid käivad kord tunnis. Tartus ei ole igas linnaosas opmaette linnakest, ei ole ka Annelinna osakonda jne. Tallinnas aga on.
Seadustest ja direktiivide harmoniseerimistest olen ka mina osa võtnud, peamiselt peame me siin kolkas lihvima pealinna tarkade ja tähtsate isikute tsombesid ja ebakõlasid, tihti ka eluvõõrusest tulenevaid apsakaid. Viima asju kooskõlla sellega, mis maailmas ja eelkõige Eestis tegelikult toimub. Seega palun, ära rohkem oma võhiklikkust demonstreeri!
Olen naine, elan Tartus ja mul on
bakalaureuse- ja magistrikraad humanitaaralal.
Ilmselt päästab mind virelemisest mu hea pea ja võimed, sest töötan IT-ettevõttes. Palk 1300 eurot kuus. Ei arva, et kuigi suur palk on, kuid võrreldes üldise keskmisega tundub ikkagi olevat.
Samas, terve elu enne seda töökohta olen ikka päris vaene olnud, nii et päris hea on vahelduseks mitte vireleda. Eks kui lapsed tulevad, siis saab näha, kuidas selle palgaga elada on tegelikult.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
