Kui mitte rääkida minia tehtud toidust, siis Pärnus, Black Bowlis. Seal oli eriline salat, ühe maitse seest tuleb esile veel teine maitse.. Samas on toit ka muus osas tasakaalus ega nõrgu rasvast. Välismaalt teab mis erilisi maitseelamusi ei meenu. (Londoni mingis kallis restoranis söödud karjasepirukas oli kõige õudsem asi, mis ma elus söönud olen, see on küll meeles.)
Kaheksajalg. Sõin Stockholmis restoranis kuningliku teatri kõrval tavalise Tallinki Rootsi-kruiisi raames. Kuidas tehtud detailselt, ei mäleta, aga röstitud ta oli ja midagi oli pistmist pohlade või jõhvikatega.
Kõht peab tühi olema ja värskes õhus tuleb enne sööki pikalt olla, siis maitsevad paljud toidud imeliselt. Parim toit on see, kui kõht on väga tühi, tükk aega pole süüa saanud ja siis tekib võimalus midagi süüa.
Mina olen suur shokolaadi sõber ja Bostonis oli üks pisike pagarikoht kus müüdi seda õiget brownit. See oli jumalik! Mitte kuskil mujal ma ei ole paremat saanud.
Minu elu absoluutne maitseelamus on olnud soola sisse kastetud rukkileiva tükk maratoni 36. kilomeetril. Seda emotsiooni ei ole siiani veel miski ületanud.
Minu elu absoluutne maitseelamus on olnud soola sisse kastetud rukkileiva tükk maratoni 36. kilomeetril. Seda emotsiooni ei ole siiani veel miski ületanud.
Kahju muidugi kui maitse puudub, aga siis peabki vist suu tuimaks suusatama, et soola maitset tunda ????
Siin mõni ajab maitseelamuse lihtsalt elamusega segamini. Loomulikult, kui kolm päeva söömata olla või maratoni joosta, tundub igasugune solgipiiril söök, mida muidu sel kujul ei võtaks suu sissegi, imehea.ka
Siin mõni ajab maitseelamuse lihtsalt elamusega segamini. Loomulikult, kui kolm päeva söömata olla või maratoni joosta, tundub igasugune solgipiiril söök, mida muidu sel kujul ei võtaks suu sissegi, imehea.ka
Ma ei oskagi seda kõige-kõigemat nimetada, päris palju ülihäid roogasid olen väljamaal söönud.
Imelised olid tempurataignas köögiviljad Sri Lankal, kusjuures osa neist ka mingid maitsetaimede lehed.
Väga meeldis kalmaar küüslauguga Vietnamis, sõin seda pea igal õhtul ühe kohaliku Ukraina päritolu koka restos.
Mehhikos nautisin paneeritud hiidkrevette, otse pannilt tulnud, särisevana laual. Ja liha-köögivilja-riisi-ananassihautist, mida serveeritigi ananassi koorest moodustunud kausis.
Bulgaaria imeroog oli oma silma all grillitud värske meriahven, ülihea. Pärast seda ma enam Eestis restoranis kala ei telli, kõik siinsed kalatoidud on puhas pettumus.
Sushi ühes Jaapani kauges mereäärses väikelinnas, ostetud tavalisest keti-toidupoest – aga tehtud sealsamas püütud kalast veerand tundi varem. Milline maitse! Karp maksis umbes viis eurot, sõime rannaliival. Ükski kallis uhke sushirestoran pole sinna küündinud.
Siin mõni ajab maitseelamuse lihtsalt elamusega segamini. Loomulikult, kui kolm päeva söömata olla või maratoni joosta, tundub igasugune solgipiiril söök, mida muidu sel kujul ei võtaks suu sissegi, imehea.ka
Leivast rääkides. Teed osso buccot vms lihatoitu, kus on vaja rasvast liha enne pruunistada. Pruunistad liha pannil. Paned ahju. Ja siis pistad tüki musta leiba sealt samasta soola, pipra ja muude maitseainetega rasvast läbi.
Õunakook, kus on õnnestunud saavutada tasakaal karedmoni, sidrunikoore ja kaneeli vahel. Sinna juurde vaniljejäätis.
Olen hõrgutisi söönud erinevates kohtades küll ja küll, aga mitte miski ei saa selle vastu kui suvel hakkavad endal aiamaal ja puude otsas ning põõsastel asjad valmima. Isegi esimesed keedukartulid oma aiamaalt maitsevad paremini kui peenes restoranid tehtud krevetid.
Olen hõrgutisi söönud erinevates kohtades küll ja küll, aga mitte miski ei saa selle vastu kui suvel hakkavad endal aiamaal ja puude otsas ning põõsastel asjad valmima. Isegi esimesed keedukartulid oma aiamaalt maitsevad paremini kui peenes restoranid tehtud krevetid.
Sest sellele toidul on teine emotsioon. Ja kindel see, et need on kõige paremad.
Vanaema hapukapsasupp. Ise tehes ei tule sama maitsega, ma ei tea, mis nipp tal seal oli.
Mehhiko ja Tai tänavatoidud.
Küpsetatud lõhe – seda on väga raske ära rikkuda ka ise tehes.
Seda viimast kiputakse just ära rikkuma liigse küpsetamisega. Lõhe peaks jääma hästi õrn, maksimaalselt 12 minutit küpsetades (viimase aja õhemad fileed tahavad veelgi vähem). Aga tavaliselt lastakse 20-30 minutit ja täiesti kuivaks.
