minu meelest on vaesus see, kui inimene tunneb sõna otseses mõttes nälga, sest lauale ei ole peaaegu mitte midagi panna. et kui isegi leivapäts tuleb tükkideks lõigates mitme päeva peale ära jagada, nälja peletamiseks juuakse vett. isegi, kui selliseid näljapäevi on paar päeva enne uut palgapäeva, kuid see-eest korduvalt. kui igapäevane menüü on ühekülgne ja odav ning selle koostamine nõuab palju nuputamist, menüüsse ei satu pea kunagi puuvilju, mõnd maiust, liha, kala, vaid tants käib pidevalt ümber kartulite, kaalika ja pidulikemal puhkudel valla vorsti ümber.
vaesus on see, kui su elamispind on nii kesine, et sooja saab ainult siis, kui mitmed vatid seljas, kui ruumi on vaid pereliikme kohta mõned ruutmeetrid, kui sooja annab vaid lähedalt pargist kokku korjatud haod, kui kogu aeg elad hirmus, et kas seekord jõuan elektri ära maksta või lülitavad välja.
vaesus on ka see, kui pead küsima riideabi, sest isegi kaltsuka jaoks ei jätku raha.
sentide lugemine ei ole veel vaesus, see võib vabalt olla ka elustiil. vaesus ei ole ka veel siis, kui oled ostnud leiva-piima-liha, ja mõtled, kas jogurtit või juustu ka võtta. vaesus on siis, kui pead valima, kas piima VÕI leiba.
