Teema: Mis rahutust mina põen?
Vaatan välja, kurb pilves ilm, inimesi eriti ei liigu.
Aga minul ikka tunne, et peaks välja minema, peaks kõndima, muidu ei oleks päev nagu üldse korda läinud.
Samas niisama ma jalutada ka ei oska, mul peab eesmärk olema kuhu jõuda, milleks minna. Kasvõi kuskilt poest midagi vaja tuua.
Aga, vaja ei ole midagi.
Ikka pingutan välja mõelda mida võiks vaja olla osta, et oleks minekul eesmärk.
Ei usu, sama on ka siis kui on tööd palju (töötan kodus).
Samas on see ju tervisele hea. Lähed välja kõnnid. Ma parem ei analüüsiks seda. Muidu kaob äkki see rahutus ära ja oledki vaid toas.
Väga halb ilm on minu suurim rõõm, siis on mul toaluba.
Võta koer, siis pole põhjusi vaja leiutada, miks jalutama peab minema.
Tee sporti.
ei viitsi, koera ka ei taha (segab reisimist)
Mulle meeldib ka niisama õues uidata. Paraku mul ei pea olema konkreetset eesmärki või sihti. Kui tekib liikudatahtmine siis sean eesmärgi, et nt kõnnin 45 min või siis kodust jõeni ja tagasi. Elan eramajade rajooni kõrval ja igal aastaajal on huvitavaid asju vaadata.
Päev otsa toas istudes võibki lolliks minna. Ma elan maal. Läbi terve talve on probleem selle õues käimise ja olemisega, kaua ma mööda kodulähedast teed edasi-tagasi vantsin? Teha pole õues midagi, suurema lume ajab traktor, jalgraja lükkan 5 minutiga puhtaks. Isegi puid pole vaja tuua, maaküte. Ja nii teengi samamoodi kauplusse asja, et oleks päevas mingigi vaheldus. (Ok, jooksmas võiks käia, aga vot see on tõesti asi, mida ma jälestan, eriti veel libedaga.) Viu-viu ühesõnaga, nii ma siin kannatan liiga hea elu käes. Tegelikult nüüd läheb juba kenamaks, eile sai juba kasvuhoones müdistada.
Pidasin kella 17-ni vastu, nüüd tegin ikka tiiru väljas ära. Tõin ühe piima juurde.
Hakka fotouitajaks… eesmärk on saada nt vähemalt 3 ilusat pilti.
Igasuguseid eesmärke võib enale seada. Sammude arvust elamusteni.
Täiesti normaalne, istuvast eluviisist (veel) rikkumata inimene oled – sul on säilinud loomulik tung liikuda. Ole õnnelik, et see sul on, ja kindlasti ära püüa tahtmist õue minna ja liikuda maha suruda.
Kui muidu tundub imelik õue minna, siis ok, võib ka ju igasugu eesmärke välja mõelda.
Päev otsa toas istudes võibki lolliks minna. Ma elan maal. Läbi terve talve on probleem selle õues käimise ja olemisega, kaua ma mööda kodulähedast teed edasi-tagasi vantsin? Teha pole õues midagi, suurema lume ajab traktor, jalgraja lükkan 5 minutiga puhtaks. Isegi puid pole vaja tuua, maaküte. Ja nii teengi samamoodi kauplusse asja, et oleks päevas mingigi vaheldus. (Ok, jooksmas võiks käia, aga vot see on tõesti asi, mida ma jälestan, eriti veel libedaga.) Viu-viu ühesõnaga, nii ma siin kannatan liiga hea elu käes. Tegelikult nüüd läheb juba kenamaks, eile sai juba kasvuhoones müdistada.
Sama siin! Elan ka maal. Aga kuna mul on pood kahjuks kaugel, siis käin kodukontori päevadel ringi külateid mööda. Imelik või mitte imelik, ma ei tea, aga palju parem tunne on, kui saab jalutada, päev läbi toas istudes tekiks vangi tunne.
mul on täpselt sama probleem! et sihitult ei taha liikuda. koera võtaksin hea meelega, aga paraku abikaasa ei taha koera 🙁 elan tallinna kesklinnas ja tihtipeale ikka mõtlen mingi eesmörgi välja, aga mitte alati.
Tee sporti.
ei viitsi, koera ka ei taha (segab reisimist)
Igav ja saamatu tundud. Pole nn. drive’i. See ongi sinu probleem.
Sa pead olema sisse logitud, et vastata selle teemale.