Ma arvan, et kahekesi ei jõudnudki. Mingites stseenides on näidanud tagahoove ja seal käis vilgas elu, mehi, naisi, poisse-plikasid seegas ringi, kõik ajasid mingeid asju, toimetasid, sahmerdasid. Teistes filmides on olnud näha ja raamatutest lugeda, et köök on suur ja rahvast seal ligi tosinajagu, kui mitte rohkem, just sellistes suurtes majapidamistes, olgu linnas või maal. Siin on, ma arvan, lihtsalt selguse ja lihtsuse ja ülevaatlikkuse huvides kogu muu kontingent välja jäetud (no et mittetekstilisi tüüpe peategelasi mitte varjutada lasta. Vahel on selline “taust” oluline, aga eks see oleneb).
Lisaks võib põhjuseks olla, et need, keda seal teenijate söögitoas näidati, olid majateenijad – majaSISESED teenijad ja seega veidike kõrgemas staatuses (kuigi Daisy oli neist kõigist alam). Ülejäänud sõid ilmselt kuskil mujal ja kas oma toitu või tegi neile veel keegi teine süüa. No meie mõisates olid ka ju teenijatemajad, kus ilmselt söödi eraldi, mitte ei saadud seal mõisaköögist jääke (kuigi ka neid võidi ära kasutada).
Ja küllap neil ka lõunasöögid olid, ma mõtlen härrastel, ehk lantš. See vast polnud nii rikkalik, seda enam, et kellaviietee tuli suht varsti otsa. Lantšiks vist just ümber ei riietutud ja äkki seal kõiki alati polnudki, no et olid kuskil mingeid asju ajamas. Õhtusöök oli selline põhjalikum ja pidulikum, pere oli koos ja sageli ka külalised, kuigi see polnud alati dinee või bankett. St see oli ehk Lääne-Euroopas ja Ameerikas nii kombeks, meil siin balti traditsioonis võis ka keskpäevane eine olla põhjalikum ja pärastlõunane kohv ning õhtusöök tagasihoidlikumad, eriti kui külalisi ei võõrustatud; kuigi neiks kaheks riietuti ümber vist küll.
Aga mida ma natuke imestasin, et nii innovaatliline kui majaisand oligi, et pani omale elektri ja telefoni ja keskkütte sisse, soe vesi kraanidest ja kõik muu, aga polnud teinud sellist asja nagu köögilift, et lakeid pidid mööda kitsaid treppe üles-alla kimama suurte kandikute ja vaagnatega, riskides asju maha pillata (mida ilmselt tihti juhtuski).
