Esileht Hobinurk Mõisateenijate tööpäevad

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 61 )

Teema: Mõisateenijate tööpäevad

Postitas:
Kägu

Appi, mis vahet seal on, mis alajaotuses teema asub? Kas te arvate, et nüüd 30 postituse peale tuleb siia veel mõni uus arutleja juurde kui järsku Ajaviitesse tagasi pannakse?

Vanad olijad, võiks juba ju aru saada, et siin on TV-ga seotud (ja see teema konkreetselt viitas Downton Abbeyle) teemad hobides. Las olla siis, kes viitsib selle ümber nii palju jaurata, pidevalt, iga kord?

Ausalt nii ära tüütab juba see nutmine iga ümber tõstmise juures. Täitsa hea, et Ajaviitesse kasutajanimega kirjutamine tuleb, hakatakse alateemades püsima ja äkki jääb seda vingumist ka vähemaks.

tundub, et sul on kohustus kõiki teemasid lugeda?

+4
0
Please wait...

Postitas:
rotsik

Teemaalgataja, ole pai, tõsta teema ajaviitesse tagasi? Moded on segi läinud, ära nende pärast põe.

Paistab olevat üks kindel mode, kes selliseid jaburaid ümbertõstmisi harrastab ja seda siin ise õigustab ka.

Ei, see teema ei ole ühe sarja põhine. See on ajaviitearutelu ajaloost ja olmest.

+7
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kas keegi on kirjutanud CV-sse hobiks: Televiisori vaatamine?

See mode vist on, et norm tööd ei ole leidnud.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vaata, kuidas Michael alguses ka perutas, ei tahtnud, et talle pintsakut selga aidatakse. Lõpuks sai aru, et nii saab toapoiss väärika töö. Ajad olid teised.

Matthew ikka. Michael oli Edithi tütre isa.

Ja tõesti, ajad olid sellised. Vanasti oligi nii, et sul kas olid teenijad või olid ise kellegi teenija. Isegi arstiprouast Lydia Koidulal oli alati vähemalt üks lapsehoidja ja koduabiline/teenija käepärast. Nende palkamiseks ettenähtud kuludega oli arvestatud nagu tänapäeval arvestatakse nt kommunaalidega, seda isegi siis, kui tegelikkuses ei olnud rahaga priisata. See oli niivõrd prioriteetne, et rasketel aegadel oli abilistest loobumine järjekorras tähtsuselt viimane ja kohe, kui paremale järjele saadi, võeti jälle abilisi juurde.

See oligi lihtsalt absoluutne miinimum, mis igal endast lugupidaval perenaisel pidi olemas olema, kui seda vähegi sai endale lubada. Jõukamad said eraldi koka ka palgata, muidu majapidaja/teenija tegi ise kogu töö ära. Keskklassi elu oligi Eestis selline kuni teise maailmasõjani välja. Tammsaare kodumuuseumis on nt näha tuba, kus nende teenija elas ning “Tuulepealses maas” oli Kallaste perel teenija-kokk. Perenaise asi oli lihtsalt kõike koordineerida ja majaproua olla.

Inglise aristokraatlik kõrgklass on aga hoopis teine teema, seal olid teatud ametid juba staatuse ja perekonnaseisu järgi ette nähtud.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

“Bullerby lapsed” raamatus on ka Liisa emal abiks teenija Agda ja  isal sulane Oskar. Kuigi majapidamised Bullerbys on ju suht väiksed, olid ikkagi abilised. Nii tänuväärne, et ei olnud mingi häbi asi vanal ajal pidada abilisi. Nüüd vaadatakse küll viltu kui kodune ema võtab lapsehoidja või koristaja.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
kitah

No talus on  asi natuke teistmoodi, seal olidki sulane ja tüdruk – nt ka Tootsidel olid need. Aga samas oli Madlikese vanematel teenija, ning lisaks käis veel ka Liinuse Iida abiks, kui oli vaja rohkem koristada vmt, nt pühade eel. Isegi Tjorven üritas Södermani-vanale koduabiliseks minna 🙂

Ja Tammsaare kirjutab “Elus ja armastuses”, et kui Irma koduabilise kohta otsis ja selle kangesti esile tõi, et tal on keskharidus, siis selgus, et prouade meelest oli see viga, kuna neitel endil oli ainult algharidus.

Samuti lahkab Dowdalli käitumisõpik aastast 1938 väga peenelt, kuidas suhtuda koduabilisse.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Noh, eks olud olid ka teised ja seetõttu tõesti kõik, kes said, palkasid teenija. Üks asi on see, et alates teatud ühiskondlikust positsioonist justkui ei sobinud toonaste arusaamade järgi prouadel kõiki töid ise teha, aga teine pool on ka tegelik vajadus — ei olnud tolmuimejaid, pesumasinaid, nõudepesumasinaid ega muid tänapäevaseid köögiseadmeid, valmistoidulette kaubanduskeskustes… Kui pead näiteks kuuetaolist korterit (sisustatud tolle aja arusaamade järgi — palju tekstiile, paksud vaibad, nikerdustega mööbel jne, lisaks ahiküte) korras hoidma ja suurele perele iga päev mitu korda süüa tegema, siis loogiline on, et kedagi on võimalusel appi vaja. Ma olen näiteks kuskilt lugenud, kuidas Lydia Koidula oli Kroonlinnas elades püsti hädas, kui neil parajasti ei olnud teenijat või oli saamatu teenija, see tuleb välja tema kirjadest. Tema abikaasa oli ju hinnatud sõjaväearst, seega sealses linnas küllalt tähtis inimene ja see eeldas ka aktiivset sotsiaalset elu. Kogu aeg käis külalisi, enamasti ohvitsere oma prouadega, keda pidi vääriliselt vastu võtma ja see oli kõik päris keeruline.

Teenijate elu mõistagi ei olnud kerge. Mul on kuskil alles ühe mu vana-vanatädi saksakeelne tööleping kuskilt tsaariaja lõpust, mis on sõlmitud, kui ta oli teenija kuskil Toompea korteris ja seal on öeldud, et vabad on kõik pühapäeva hommikupoolikud (ilmselt kirikus käimiseks) ja tervenisti üks pühapäev kuus ja lisaks on teenijal õigus saada vaba aega näiteks arsti juures käimiseks vmt. Tööpäeva pikkust vist täpselt ei olnudki paigas. Lisaks palgale anti kleidiriiet jm, see on lepingus lausa loetletud.  Tean juttudest aga, et vähemalt toona, 20. sajandi alguses, vägagi taheti tulla teenijaks linna, kuna vahel ikka anti ka pisut rohkem vaba aega, sai teatrisse ja kinno jne, vahel ka teenijatele anti prouade vanad kleidid ja kübarad jmt. Arvestades seda, milline oli toona argipäev talus, eriti vaesemates piirkondades ja peredes, ma väga ei imesta, et osa tüdrukuid eelistas minna pigem teenijaks linna või ka mõisa.

+7
0
Please wait...

Postitas:
kitah

Puškin kirjutab oma jutus “Preili-talutüdruk”, kuidas mõisateenijad alates valitsejapaarist kuni … kusmaani – no koera- ja kokapoisse ei peetud vist paslikeks, aga toatüdrukuid küll – pidasid seal kellegi nimepäeva pidu ja kuidas siis lauad olid lookas ja naabermõisate teenijad kutsutud ja puha. Ja kuidas siis perepoeg sinna teenijapiigade keskele lustima läks. No see oli 19. sajandi algupoolel millalgi.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Eks need vabad päevad sõltusid suurelt isandate armust  – selleski asjas oli ju – mindi sigadega näitusele said teenijad ka kaasa tulla, kuigi keegi ikka pidi koju jääma.  Või sõideti kuskile küll, siis koju jäänud tegid suurpuhastuse ja siis said vabamat aega. Ega see elu teenijaskonnal meelakkumine ei olnud. Samas leedide päeva suurim probleem oli õhtusöögiks ümberriietumine, aga siis oli ka toatüdruk abiks.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vaatan “Downton Abbey” korduseid ning tekkis küsimus, et kui pikad tööpäevad olid mõisas töötavatel inimestel ja kas neil puhkepäevi ka oli või näiteks puhkust? Sarja vaadates jääb mulje, et vähemalt mrs Patmore’il ei ole kunagi vabu hetki ega vabu päevi, sest nii pererahvas kui ka teenijaskond tahab ju 7 päeva nädalas süüa. Sarjas räägitakse veel sellest, et teenijaskonda tuleks vähendada, aga neid ei töötagi sarja lõpuks seal enam väga palju. Maja on ju suur ja vajab pidevat koristamist, et kas need paar teenijatüdrukut siis tegelevadki päevast päeva tubade koristamisega? Juba neid tube, kus igapäevaselt toimetatakse, on päris palju ja need on suured, aga majas on ju kindlasti veelgi tube, kus tegevust igapäevaselt ei toimu.

Vaba päeva mõiste ju varasemalt puudus. KUi olid tööl siis koguaeg, kuni surid maha.  Ilmselt olid mingid võimalused ikkagi saada võimalus ärakäia, kui töölisi rohkem oli, aga siis tegid teised rohkem tööd sellel ajal. Selline 8  tunnine tööpäev on ju üsna hiljutine asi. Kui polnud just mõisniku laps, siis teenijate lapsed läksid ka üsna varakult tööle. Esimese Eesti vabariigi ajal olid juba 6-7 aastased suvel võõra juures karjas, perele raha teenimas.  Ka sotsiaalsed tagatised on ka alles tekkinud. Jäid haigeks, oma asi, kas on arstile raha maksta või pole. Tööd ei jaksanud  teha, raha polnud, oligi võimalus nälga surra ja oligi inimesi, kes surid nälga. Kes hooldust vajas, see mõnes kohas käis külakorda, iga majapidamine pidas mõne aja kedagi üleval, siis liikus vallasant edasi. Ajalugu võiks ikka teada, suudaks praegust elu hoopis teise pilguga vaadata.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Elutempo on siiski palju aeglasem ja stressivabam. Praegu võib sul olla kellast kellani tööpäev, aga tegelikult teed palju rohkem tööd kui vanasti ja tõmbled nagu orav rattas. Ma arvan, et teenijatel oli vaba aega päeva jooksul päris palju. Toatüdruk, kes emandat teenindas, pani ta ju hommikul riidesse ja enne õhtut teda rohkem eriti ju vaja polnud ning asjatas kuskil omaette. Neil seal mõisas oli ju näiteks autojuht või mitu. No mida ta ikka enamuse päevast tegi kui passis niisama. Nende tööpäev ei kestnud hommikust õhtuni rabades, vaid suurte vabade aukudega.

Põhimõtteliselt oli mõis nagu tänapäeval firma või ettevõte.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
kitah

Osad teenijad ilmselt triikisid pesu (see ja pesemine kestsid kauem, sest polnud ju masinaid), samuti tolmuvõtmine tervest majast, põrandate pesemine ning vase ja hõbeda läikimanühkimine võtsid üksjagu aega. Kui mäletate, siis DA-s see proua toatüdruk parandas ta pesu seal teenijate laua taga ja mis nad seal veel tegid.  Ja osad teenijad pidid alati valmis olema, et kell neid isanda/emanda juurde kutsub. Köögitüdrukud-kokapoisid pidid kalu puhastama, linde kitkuma, jäneseid nülgima, tainast sõtkuma, köögivilju hakkima – eks see kõik võttis ilma kodumasinateta aega. Talviti tuli pidevalt koksi kaminatesse tuua, kui mõnes suuremas mõisas ka omaenda keskkütet ei olnud – siis tuli sedagi käigus hoida. Niiet otseses teenimises võisid augud olla, aga kippelt istuda, käed rüpes, neil ilmselt ikka polnud võimalik. Selleks olidki ülemteener ja majaemand, et teenijatele nende tööhulka kätte jagada ja vaadata, et teenijad ei logeleks. Samamoodi ilmselt terve armee aednikupoisse niitis muru (mitte masinaga!), kärpis oksi, hooldas tarbeaeda ja lilli.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Osad teenijad ilmselt triikisid pesu (see ja pesemine kestsid kauem, sest polnud ju masinaid), samuti tolmuvõtmine tervest majast, põrandate pesemine ning vase ja hõbeda läikimanühkimine võtsid üksjagu aega. Kui mäletate, siis DA-s see proua toatüdruk parandas ta pesu seal teenijate laua taga ja mis nad seal veel tegid. Ja osad teenijad pidid alati valmis olema, et kell neid isanda/emanda juurde kutsub. Köögitüdrukud-kokapoisid pidid kalu puhastama, linde kitkuma, jäneseid nülgima, tainast sõtkuma, köögivilju hakkima – eks see kõik võttis ilma kodumasinateta aega. Talviti tuli pidevalt koksi kaminatesse tuua, kui mõnes suuremas mõisas ka omaenda keskkütet ei olnud – siis tuli sedagi käigus hoida. Niiet otseses teenimises võisid augud olla, aga kippelt istuda, käed rüpes, neil ilmselt ikka polnud võimalik. Selleks olidki ülemteener ja majaemand, et teenijatele nende tööhulka kätte jagada ja vaadata, et teenijad ei logeleks. Samamoodi ilmselt terve armee aednikupoisse niitis muru (mitte masinaga!), kärpis oksi, hooldas tarbeaeda ja lilli.

Seda ma DA puhul imestan, et neil on vaid kokk proua Patmore ja Daisy tema abiliseks, kuigi kogu söök tuli ju algusest lõpuni ise valmis teha. Kõik puljongid keeta, leivad küpsetada, kanad kitkuda, kalad rappida, hakkliha valmis teha jne. Ma ei tea, kas nad lõunat ka sõid, aga hommikusöögid, kellaviieteed ja mitmekäigulised õhtusöögid olid neil kindlasti. Lisaks veel vajas valmistamist teenijate söök, mis oli küll lihtsam, aga kindlasti võttis ju sellegi tegemine aega. Nõud tuli ka pärast ära pesta ja köök korrastada. Kuidas nad kahekesi seda kõike jõudsid?

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
kitah

Ma arvan, et kahekesi ei jõudnudki. Mingites stseenides on näidanud tagahoove ja seal käis vilgas elu, mehi, naisi, poisse-plikasid seegas ringi, kõik ajasid mingeid asju, toimetasid, sahmerdasid. Teistes filmides on olnud näha ja raamatutest lugeda, et köök on suur ja rahvast seal ligi tosinajagu, kui mitte rohkem, just sellistes suurtes majapidamistes, olgu linnas või maal. Siin on, ma arvan, lihtsalt selguse ja lihtsuse ja ülevaatlikkuse huvides kogu muu kontingent välja jäetud (no et mittetekstilisi tüüpe peategelasi mitte varjutada lasta. Vahel on selline “taust” oluline, aga eks see oleneb).

Lisaks võib põhjuseks olla, et need, keda seal teenijate söögitoas näidati, olid majateenijad – majaSISESED teenijad ja seega veidike kõrgemas staatuses (kuigi Daisy oli neist kõigist alam). Ülejäänud sõid ilmselt kuskil mujal ja kas oma toitu või tegi neile veel keegi teine süüa. No meie mõisates olid ka ju teenijatemajad, kus ilmselt söödi eraldi, mitte ei saadud seal mõisaköögist jääke (kuigi ka neid võidi ära kasutada).

Ja küllap neil ka lõunasöögid olid, ma mõtlen härrastel, ehk lantš. See vast polnud nii rikkalik, seda enam, et kellaviietee tuli suht varsti otsa. Lantšiks vist just ümber ei riietutud ja äkki seal kõiki alati polnudki, no et olid kuskil mingeid asju ajamas. Õhtusöök oli selline põhjalikum ja pidulikum, pere oli koos ja sageli ka külalised, kuigi see polnud alati dinee või bankett. St see oli ehk Lääne-Euroopas ja Ameerikas nii kombeks, meil siin balti traditsioonis võis ka keskpäevane eine olla põhjalikum ja pärastlõunane kohv ning õhtusöök tagasihoidlikumad, eriti kui külalisi ei võõrustatud; kuigi neiks kaheks riietuti ümber vist küll.

Aga mida ma natuke imestasin, et nii innovaatliline kui majaisand oligi, et pani omale elektri ja telefoni ja keskkütte sisse, soe vesi kraanidest ja kõik muu, aga polnud teinud sellist asja nagu köögilift, et lakeid pidid mööda kitsaid treppe üles-alla kimama suurte kandikute ja vaagnatega, riskides asju maha pillata (mida ilmselt tihti juhtuski).

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

pani omale elektri ja telefoni ja keskkütte sisse, soe vesi kraanidest ja kõik muu, aga polnud teinud sellist asja nagu köögilift, et lakeid pidid mööda kitsaid treppe üles-alla kimama suurte kandikute ja vaagnatega,

Elekter, telefon, keskküte, soe vesi olid talle vajalikud mugavused. Köögilift oleks olnud mugavus teenindajale ja see oli peremehe arust mitte nii vajalik. Ma arvan nii.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
kitah

Nojah, aga kui seal pidevalt treppidel koperdati ja liudu peente roogadega maha pillati, siis polnud ka ju kuigi lõbus. Eks võis kobakäppadest teenijad ju lahti lasta, aga nagu selgub, polnud uusi sugugi nii kerge asemele leida, eriti vastava väljaõppega.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Jah, hea teenija oli perenaisele/peremehele täielik lotovõit. Sarjades tihti näen, et kiruvad oma teenijaid ja on rahulolematud. Ja hea kokk oli ka väga hinnas. Neid häid ikka hoiti ja premeeriti ka, et ära ei läheks. Perenaised kinkisid oma kleite neile ja püüdsid toetada nende peresid raskel ajal.

Huvitav, kuidas siis enamasti käituti, kui hea teenija rasedaks jäi? No ikka selline väga hea ja lähedane toatüdruk. Enamasti vist ikka vallandati. Oskab keegi näiteid tuua.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
kitah

Konkreetselt ei meenu, aga ähmaselt nagu tuleb ette, et mõnel juhul pandi teenija siis korralikule mehele naiseks ja anti ka väike kaasavara, või kui nt said mõisa edasi jääda mingi teise töö peale. Nt toatüdruk abiellus aednikuga või sepaga või kuidagi nii. Samas, kui jäi edasi teenijaks, siis ma kujutan ette, et lapsega ta ikka kaua koos olla ei saanud, pidi üsna väikese tite kõrvalt uuesti teenistusse tulema. Kuid küll suures mõisas lapsehoidjaid leidus, see vist ei olnud probleem. Vot kui lausa välja visati, siis küll. Vahel oli proua väga selline isekas, et kui ka hea teenija libastus, siis proual ei jätkunud arusaamist kopka eestki. DA-s vist Anna tohtiski abielluda ja edasi jääda kahel põhjusel – et ta mees oli peremehe sõjakaaslane ja sõber ning et ta ise teenistuse ajal rasedaks ei jääks.

Aga muidu – head teed. Tuleb meelde minisari “Rikas naine” (Woman with substance”), Jenny Seagrove’i ja Liam Neesoniga, kus noorem perepoeg Jennyle lapse tegi ja talle raha pakkus, et ta lapsest lahti saaks. Ja Jenny siis ise ära läks, aga kogu perekonna peale maruvihane oli. Noh, ta sai lapse ja oli raske, aga tal olid vähemasti sõbrad, ja ta tegi kõvasti tööd ja töötas ennast üles suure kaubamaja omanikuks. Kõik ilmselt nii tublid ei olnud ja pidid äkki lapse ära andma.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu vanavanaema sündis aastal 1903 mõisa toatüdruku ja kutsari lapsena. Mõisaproua oli ta ristiemaks olnud ja meil oli lapsepõlvekodus klaasi taga hulk portselankujukesi (nt lamburi ja lamburneiu paar), mis öeldi olevat kingitused mõisaproualt. Vanavanaema abiellus 16aastaselt aastal 1919 endast tükk maad vanema mehega, kes töötas trükikojas mingi ülevaatajana ja poputanud naist oma elupäevade lõpuni. Vanavanaema suri 1980 ning oli suurema osa oma elust koduperenaine. Lapsepõlve mõisas olevat ta minu ema sõnul alati suure soojusega meenutanud.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Abiellumine naise jaoks  võis tähendada ka mõisas töötamise lõppu, abielusnaisel oli kohustus oma mehe ees, eriti kui lapsed sündisid. Ühes osas oli  jutuks, et üks teenijatüdruk läks poodi tööle, et saaks õhtud vabaks – seega olid seal mõisas nagu sunnismaine 24/7 tööl.

Ka Rannahotellis need tüdrukud pidid pidevalt tööl olema, mõne õhtu said vabaks või lubati ujuma minna.

Minusugune looder ei oleks küll suutnud sellist tampi kaasa teha, ses mõttes ikka tasuks mõelda, et kui hea elu meil praegu on.

0
0
Please wait...

Postitas:
kitah

Lugesin hiljuti uuesti Saretoki “Hiiobi tütart” ja Valgas elaval peategelasel oli padulätlasest teenija, juba selline vanem naine. Eelmine koduabiline oli täielik türann. Kärenal ema ei olnud ja ta kasvaski üles koduabilise hirmuvalitsuse all, kes alati kõikidel lapiga järel käis ja külalisi üldse näo järgi sisse laskis. Ja nagu sellised obsessiivsed puhtusefanaatikud sageli, oli ta vilets keetja, ning mitte ainult ei pidanud peretütar tema tujutsemisi taluma omaenese kodus, vaid ka väsinud papa. Teiseks – kõik peresisene värk kanti linna peale ja nende köögis võõrustati lõputult tuttavaid. Lätlasega aga seda muret ei olnud.

Kärena hiljem arutles, et ideaalseid teenijaid kohtab vaid inglise romaanides, kohalik kolkalinn tootis vaid kummalisi karaktereid 🙂

Teisalt teistel tegelastel paistis olevat siiski üsna vedanud – Valdmannide Selma ja Maranite Manda ja Jallaide Liidi olid vägagi pereliikmed ja truud teenijad ja hoolitsesid pere laste eest.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vilde romaanidest tuleb meelde, et pühapäevahommikuti said teenijad kirikus käia ja siis üle nädala ühe vaba pärastlõuna. Kõik. Ülejäänud aeg oli töö. Ja tööd jagus – teenijatüdrukud ja toapoisid keerasid kelli, tegid voodeid, pühkisid tolmu, poleerisid hõbedat, poonisid põrandaid, jne jne jne. Mingit logelemist ei olnud üldse, töö kestis kogu päeva (ja sageli ka öötundidel). Köögitüdruku elu oli kõige raskem, tema küttis ka kaminaid ja alustas kõige varem ja lõpetas siis kõige hiljem.

Ikka tundub elu praegu raske?

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mõisaproua oli ta ristiemaks olnud ja meil oli lapsepõlvekodus klaasi taga hulk portselankujukesi (nt lamburi ja lamburneiu paar),

Minu vanaisa ema oli see nn mõisaproua, kes teenijatele neid portselankujukesi kinkis.

Meil lapsepõlves oli kirstuke neid erinevas variandis täis; ühe, mille kunagi liivakasti viisin, kadus seal naabrilaste abiga ära.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vilde romaanidest tuleb meelde, et pühapäevahommikuti said teenijad kirikus käia ja siis üle nädala ühe vaba pärastlõuna. Kõik. Ülejäänud aeg oli töö. Ja tööd jagus – teenijatüdrukud ja toapoisid keerasid kelli, tegid voodeid, pühkisid tolmu, poleerisid hõbedat, poonisid põrandaid, jne jne jne. Mingit logelemist ei olnud üldse, töö kestis kogu päeva (ja sageli ka öötundidel). Köögitüdruku elu oli kõige raskem, tema küttis ka kaminaid ja alustas kõige varem ja lõpetas siis kõige hiljem.

Ikka tundub elu praegu raske?

No kuuuuuuleee… ma teen umbes samu asju terve päeva jooksul, ja palka mulle selle eest keegi ei maksa! Lisaks pean ka tööl käima ning palgaraha teenima.

+1
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sa teed seda ehk oma 75m2-ses elamises, need teenijad tegid aga kõike mõisates-lossides tuhandete ruutmeetrite ulatuses, lisaks kõike käsitsi ja kellegi teise heaks.. Ise elasid mingis harjakapis ega tohtinud neil kanapeedel istumist proovidagi, mida päevad läbi klopiti ja tuulutati…

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

No kuuuuuuleee… ma teen umbes samu asju terve päeva jooksul, ja palka mulle selle eest keegi ei maksa! Lisaks pean ka tööl käima ning palgaraha teenima.

Mina küll teiste järelt voodeid ei tee (alla 4-aastaseid lapsi peres ei ole), kelli ei keera, hõbedat ei poleeri, põrandaid ei pooni, tolmupühkimisega on ka nii ja naa – koristamisel kord nädalas löövad kaasa kõik pereliikmed ja nädala jooksul koguneva tolmu pärast me ei põe. Mõisas ilmselt oleks teenija juba ihunuhtlust saanud sellise tolmu puhul, nagu mul päev enne koristamist toanurkades. Ja suuremat osa majapidamistöödest aitavad tõhusalt teha masinad. Oled sa näiteks üritanud voodilinu käsitsi pesta?

+5
0
Please wait...

Postitas:
kitah

Jah, ja linastele linadele ei aidanud üksnes pesust, neid tuli keeta, kolkida (pesukurikaga), loputamine oli ka raske, ja millal nad ükskord kuivaks said – ja tuli veel päikese käes kuivatada, et hästi valgeks läheksid. Seejärel tuli neid venitada või pesurulliga rullida, jälle kõik raske käsitsi töö. Ma kujutan ette, et kui juba neli lina oled ära pesnud sedasi, siis oled nagu maratoni jooksnud, aga kaheksa puhul – ja terve mõisatäie rahva puhul – ma’b taha mõeldagi – seal siis oli ilmselt mitu pesunaist, sest üks inimene puht füüsiliselt ei jaksanud ja pesunaistel töö ei lõppenud ilmaski. Maksab olla tänulik tänapäevaste pesumasinate ja kuivatite peale!

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Maksab olla tänulik tänapäevaste pesumasinate ja kuivatite peale!

Vat see kuivatamine on protsess, mille peale mina ei pea elektrit ega masina tootmiseks kuluvaid ressursse raiskama. Mul on õues ja pööningul pesunöörid, kuidas parasjagu ilm on – pesu nöörile riputamine ja sealt korjamine pole just suur vaev. Kuivamise ajaks võib selle ju rahulikult omapead jätta, võtku see aega nii kaua kui võtab (talvel pakasega umbes nädal). Aga moodsates korterites sellised lollikindlad võimalused kahjuks puuduvad jah.

+1
0
Please wait...

Postitas:
kitah

Mulle õudselt meeldis see variant, et paned pesu nöörile ja siis lükkad pika tokiga selle nööri “taevastesse avarustesse” laksuma 🙂 Statsionaarsete pesupuude puhul muidugi seda ei saa, aga tädil maal oli küll sedasi ja olen mujalgi näinud.

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Osad teenijad ilmselt triikisid pesu (see ja pesemine kestsid kauem, sest polnud ju masinaid), samuti tolmuvõtmine tervest majast, põrandate pesemine ning vase ja hõbeda läikimanühkimine võtsid üksjagu aega. Kui mäletate, siis DA-s see proua toatüdruk parandas ta pesu seal teenijate laua taga ja mis nad seal veel tegid. Ja osad teenijad pidid alati valmis olema, et kell neid isanda/emanda juurde kutsub. Köögitüdrukud-kokapoisid pidid kalu puhastama, linde kitkuma, jäneseid nülgima, tainast sõtkuma, köögivilju hakkima – eks see kõik võttis ilma kodumasinateta aega. Talviti tuli pidevalt koksi kaminatesse tuua, kui mõnes suuremas mõisas ka omaenda keskkütet ei olnud – siis tuli sedagi käigus hoida. Niiet otseses teenimises võisid augud olla, aga kippelt istuda, käed rüpes, neil ilmselt ikka polnud võimalik. Selleks olidki ülemteener ja majaemand, et teenijatele nende tööhulka kätte jagada ja vaadata, et teenijad ei logeleks. Samamoodi ilmselt terve armee aednikupoisse niitis muru (mitte masinaga!), kärpis oksi, hooldas tarbeaeda ja lilli.

Seda ma DA puhul imestan, et neil on vaid kokk proua Patmore ja Daisy tema abiliseks, kuigi kogu söök tuli ju algusest lõpuni ise valmis teha.

Nad ei olnudki ainult kahekesi, vähemalt mitte varasematel aastatel. Jutu sees on korduvalt köögitüdrukuid mainitud ning neid on ka taustanäitlejatena näha olnud. Kui Daisy sai abikokaks, siis palgati uus köögitüdruk Ivy, kes tegi kaasa 3. ja 4. hooajal.

+1
0
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 61 )


Esileht Hobinurk Mõisateenijate tööpäevad