Teema: Mudilaskoor valitutele kohustuslik?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meie koolis on põhimõtteliselt koorilaul vabatahtlik. Õpetaja muidugi valib, kes sinna saavad (kellel lauluhäält on). Ja kui õpilane on otsustanud, et ta seal käib siis on tema kohustus ka seal käia. See tähendab, et meil on andestatav 2 põhjuseta puudumist koorilaulust. Kui tuleb rohkem puudumisi siis visatakse välja.
Õpetajast saan ma aru, sest hetkel on väga pingeline aeg kuna tulemas on laulupidu ja õpilased peavad endast 100% andma, et ülevaatuselt läbi saada. Meil tehakse selleks praegu lisatunde koolis.
[/tsitaat]
vaata kui tore, kui ikka koorist siiber saab, puudub laps kolm korda ja ongi piinast prii 🙂

Minu lapsed keeldusid rahvatantsus osalemast, kuigi nad ise palusid luba sinna minna. ja vastikuks muutus ring just tänu juhendajale, kes on oma ala tõeline fänn ja peast segi ennast tantsinud. Ja siis ma selgitasin lastele millal nad sellest õudusest pääsevad ja lõpuks kirjutasin ka vabastusi, et nad ei peaks sinna minema.

Kui laps ei taha koorilaulus käija siis ta ei pea seal käima. See ei ole kohustuslik ja ta võib sealt ära tulla siis, kui ise tahab-ta ei pea tegelikult ootama mingit aasta lõppu vms.
Jahh tõesti mõne jaoks on koorilaul lahe ja kõike muud, aga mõni ei näe seal midagi põnevat, kuna ei taha laulda üldse.
Ma võin ka öelda, et mulle meeldib kunst ja see kellele ei meeldi on kindlasti pimedusega löödud.
Mul oli ka koolis kunagi koorilaul-oli lahe seltskond ja tore õpetaja ja kõik oli hästi, aga ma vihkasin laulmist-mulle ei meeldinud laulda ja seepärast ei tulnud sellest ka midagi välja. Ma ei ole laulu inimene lihtsalt. Meil oli ka õpetaja selline käskiva alatooniga, et kui käid siis pead jne- muidu ta ei olnudki õle õpetaja lihtsalt tema arvates pidi seal käima- kes laulda oskasid.

Selle kandi pealt, et poole pealt varvast lasta on alatu kaaslaste altvedadamine, ei näe keegi?
Kui minust sõltub midagi ja ma lihtsalt viitsimatusest teised allavett lasen- see on ok?
Individualismi ülimuslikusega natuke liiga teise serva ei ole ära kaldutud?

[small]Mari87 kirjutas:[/small]
[tsitaat]Käole 11:19- kusjuures ma joonistan ja kirjutan. Aga see selleks ma ei hakka ütlema mida jne.

jahh tõesti poole pealt varvast lasta ja kaaslasi alt vedada see on alatu, aga teha midagi terve aasta vastu tahtmist on ka ikka enda suhtes ebaõiglane.
Selle asemel, et teha, mis meeldib peab tegema seda, mis on vastik ainult sellepärast, et kedagi mitte alt vedada.
See on kahe otsaga vorst tegelikult.
Siin oleks tegelikult tegu kahte tüüpi inimestega.
Ühed on need, kes hambad ristis teevad midagi, mis ei meeldi, et teisi mitte alt vedada ja on neid, kes mõtlevad rohkem iseendale, kui teistele ning kui midagi ei meeldi lasevad varvast ja hakkavad tegema seda, mis meeldib.
Ma ei oska siinkohal öelda, mis on õige ja mis on vale- sest mõlema inimtüübi iseloomus oleks justkui midagi valesti. Üks teeb ainult teiste pärast ja teine jälle ainult enda pärast.
Sellisel juhul tuleks mingi kompromiss leida- Teen seda niikaua, kuni leitakse asendaja ja siis lahkun kindlasti. Koori variant oleks sellisel juhul tõesti olla aasta lõpuni ja siis kindlameelselt lahkuda- enne lahkumist muidugi teavitada oma lahkumise soovist. lapsel on raske nii vastu pidada- lapse puhul räägiks ma õpetaja nii, et laps veel paar nädalat käib siis lõpetab ära ja selle ajaga leidku keegi, kes siis asemele tuleb- tehku oma koori kord ümber.
Pikk ja vb keeruline jutt, aga selline see mõte tuli lihtsalt.[/tsitaat]Maria, kirjuta vähem. Joonista (ma ei taha teada mida).

Noo, mis naised ja lapsed siia puutuvad ja mis eelharjumus ausõna.
14:39- sul mingi isiklik vimm mu vastu või? Mis sul sellest palju ma kirjutan, kuhu ja mida?
Ja joonistan ma ikka ilusaid asju ja tore, et sa ei taha teada, sest ma ei viitsikski sulle midagi näidata.
Ja kui nüüd mitte ära öelda selle kooriga, kust te võtate, et õpetaja järgmine aasta pinda käima ei hakka? Sai ühe korra oma tahtmise saab veel korra.

Kuule ma ei tahtnud ka kooris käija ja muusikakooli ka ei tahtnud minna-ja on kohti, kust ma lihtsalt ära tulin, kuna ei meeldinud ja kusjuures ma olen pere inimene ja perest ma mingil juhul minema ei läheks.
Seda ei anna minu arvates võrrelda mingis huvirühmas käimisega.
Laps kasvab ja areneb ja huvid muutuvad jne- ei saa sundida käija kus ei taha ainult sellepärast, et äkki siis tulevikus kõnnib naise ja laste juurest minema.
Asjad ei olegi nii must valged tegelikult. Kusjuures ka vastutustunne ei tohi olla peale surutud.
Juhtuvad pahad asjad, kui vastutustunne on peale surutud inimesele.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Tasuta muusikaline haritus, haridus, lahe atmosfäär, esinemisoskus ja -julgus jne. Kole lugu, kui inimene pimedusega löödud on ja sellest pimedusest kümne küünega kinni hoiab. Negatiivne hoiak tähendab tegelikult ka seda, et seltskond, koolikaaslased,kellega sa koorilaulu harjutasid, olid viletsad kaaslased ja ilmselt üldine meeleolu koolis kehvapoolne. Üldjuhul on lapsel ükskõik, millega tegeleda, peaasi, et kaaslased lahedad ja õpetaja tore. Seega, tunnen kaasa, et sellises kehvas seltskonnas kasvama pidid ja nüüd negativismust põed, paha paha. [/tsitaat]
selgitan veel kord ja aeglaselt – olin suht hea sportlane ja meeldis väga näidelda – tegin seda kogu kooli aja. Meeldis olla liikuvuses ja need kaaslased on jäänud minule sõbraks pikaks ajaks. Aga vot koorilaul ei meeldinud, lihtsalt ja kõik. ei tekkinud seda huvi ega soovi selles osaleda. väga tore, et on nii palju inimesi, kellele see meeldib ja laulge nii palju kui tahate, ma ei suhtu teisse negatiivselt- nagu ma sellest reaktsioonist enda vastu välja loen. Inimesed on erinevad, aga ainuüksi seetõttu, et minul on kõrva – ei saa sundida mind kooris laulma.
seega ma saan aru neist, kelle lapsed ei taha kooris laulda. Milleks sundida, sellest ei saa ma aru. laps tegelegu sellega, mis temale rõõmu pakub!

Mina oleks küll lapsele selgeks teinud, et ta aitaks teistel ülevaatusel ära käia ja siis võib ära tulla. Nii uskumatu, kui see ka pole, võib tõesti ka ühest lapsest sõltuda koori saatus. Arvestades, et sel aastal pääsevad laulupeole ainult pooled mudilaskoorid, on tõesti iga hea laulja oluline. Usun, et 3.klassi laps saab aru, et ta on teistele vajalik. Ja tõesti ainult paar nädalat ju veel.

Tore, et teie kõik siin nii täiskasvanulikult käitute ja üldse nii \”küpsed\” olete- laske käija siis ja pange oma lapsed sinna kus laps tegelikult käija ei taha, ainult sellepärast, et ta jumala eest tulevikus peret ei hülgaks- imelik seos ainult.
Ega siis tõesti vastutustunne peab ka olema hea asi, mitte midagi pealesurutut ja rusuvat.
Ma ei tea, kuidas teie elanud olete, aga mina leian, et inimene ei pea mitte midagi tegema elus sellist, mida ta ei taha teha tegelikult ja eriti lapse suhtes- lapsel tegelikult kannatab psüühika, kui ta teeb midagi, mis on peale sunnitud.
Ausalt öelda minule oleks oma lapse heaolu tähtsam, kui mingile esinemisele pääsemine. See, kui neil ei ole kedagi asemele võtta sinna on ikka nende probleem.

Mina arvan, et laps peab ka vastutust kandma. Kui ta läheb laulukoori, on käinud seal pool aastat siis on see väga vastutustundetu tegu sealt poole pealt ära tulla. Mida see lapsele õpetab, kui ta laulukoorist järsku ära tuleb. Vaid seda, et ah kui ei meeldi siis ei tee enam. Ei saa olla nii, et annad nii kergekäeliselt alla.
Oma lapsele õpetan alati, et kui sa oled millegagi alustanud siis tuleb see ka lõpule viia.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ja kui koor on ilma selle ühe lauljata, kes niigi laulupeole minna ei plaani, niipalju kehvem, et sellest sõltub edasipääsemine, siis polegi ehk nende edasipääsemine õigustatud. Nad võtavad ju sellisel juhul ära kellegi teise koori koha, kus ka tublid lauljad, kes väga soovivad minna. Peaaegu nagu petmine ju siis.

[/tsitaat]

hehe. Ma millegipärast arvan, et see koor pääseb lõpuks ikka laulupeole, ega Su laps nüüd nii tähtis ka ei ole 🙂 Aga õpetaja närve kulub rohkem. Ja mulle, ausalt öelda, on vastukarva, kui koolis pakutavasse suhtutakse stiilis – tahan, ostan vorsti, tahan, ei osta. Muidugi tuleb lapse huvidega arvestada, aga arvestama peab ka sellega, et 3. klassi lapse huvid on väga ebapüsivad ja vanemad ja õpetajad peavad valikute jaoks mingid piirid kehtestama. Kui ainult lapse tahtmine on kõige tähtsam, siis mis viie-kuue aasta pärast saab, kui reaalained üle pea kasvavad? Ütled ka, et laps ei pea keemiat õppima, sest ta ise ei taha? Gümnaasiumis tulevad valikained, mida ka põhimõtteliselt \”ei pea\” õppima. Kas need võib ka pooleli jätta?

Mari, arvestades perekooli üldist meelestatust, ilmselt peaks Sulle ütlema, et da-tegevusnimi sõnast \”käima\” on \”käia\” ilma j-ta. Muidu jääb paljudele mulje, et Sinu näol on tegemist selle paljukirutud vanemate alarühmaga, kes ise on põhiharidusega, aga võtavad pidevalt õpetajaid arvustada. Ei tahaks uskuda, et päriselt nii on.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

hehe. Ma millegipärast arvan, et see koor pääseb lõpuks ikka laulupeole, ega Su laps nüüd nii tähtis ka ei ole 🙂 Aga õpetaja närve kulub rohkem. Ja mulle, ausalt öelda, on vastukarva, kui koolis pakutavasse suhtutakse stiilis – tahan, ostan vorsti, tahan, ei osta. Muidugi tuleb lapse huvidega arvestada, aga arvestama peab ka sellega, et 3. klassi lapse huvid on väga ebapüsivad ja vanemad ja õpetajad peavad valikute jaoks mingid piirid kehtestama. Kui ainult lapse tahtmine on kõige tähtsam, siis mis viie-kuue aasta pärast saab, kui reaalained üle pea kasvavad? Ütled ka, et laps ei pea keemiat õppima, sest ta ise ei taha? Gümnaasiumis tulevad valikained, mida ka põhimõtteliselt \”ei pea\” õppima. Kas need võib ka pooleli jätta?

Mari, arvestades perekooli üldist meelestatust, ilmselt peaks Sulle ütlema, et da-tegevusnimi sõnast \”käima\” on \”käia\” ilma j-ta. Muidu jääb paljudele mulje, et Sinu näol on tegemist selle paljukirutud vanemate alarühmaga, kes ise on põhiharidusega, aga võtavad pidevalt õpetajaid arvustada. Ei tahaks uskuda, et päriselt nii on.[/tsitaat]

Gümnaasiumi valikained olid vähemalt meil küll nii korraldatud, et õpilane ise valis, kas soovib või ei soovi osaleda. Ehk oli sul tõesti nii, et õpetaja valis välja, millised lapsed peavad käima ja need siis ei tohtinud keelduda.
Minu meelest on siin analoogia taldriku tühjaks söömisega. Kui tõstad ise toitu taldrikule, on viisakas kõik ära süüa, sest ise ju tead palju sa sööd. Kui keegi teine valib portsioni suuruse (nt. restoranis), siis pole hullu, kui ei jõua kõike lõpuni süüa.