Teema: mure..

Pigem tugevad hääled, et nii raske juhtum ei ole õnneks 😀

Kui Sa situatsiooni ei kirjelda on väga raske midagi kaasa rääkida. Vastan küsimusele: mul ka erivajadusega laps ja naabritega suhted head, politseid ei kutsu. Midagi see Sulle juurde ei anna, sest minu lapse erivajadus ei mõjuta kuidagi naabrite eluolu.

#4192200:

Pigem tugevad hääled, et nii raske juhtum ei ole õnneks 😀

Ilmselt on see siiski pidev? Tugevad hääled, et justkui ainult jutt kostab läbi?
Mis politsei asjast arvab?

Selles osas… et on tõesti olemas ka naabreid, kes teisele politsei kutsuvad seepärast, et keegi oma kodus kõnnib või julgeb vett lasta. On selliseid naabreid, kes ise pidutsemist ja valju muusikat ette kujutavad ja seepeale ka normaalsetele naabritele politseid kutsuvad jne.

Hästi-hästi raske on mingit nõu anda, eks sa ilmselt ise tead paremini, et kas selle taga on tõesti reaalne kostuv müra või naabrid, kel luulud ja kes üksõik kellele seal elavale kutsuks.

#4192380:

#4192350:

Kui Sa situatsiooni ei kirjelda on väga raske midagi kaasa rääkida. Vastan küsimusele: mul ka erivajadusega laps ja naabritega suhted head, politseid ei kutsu. Midagi see Sulle juurde ei anna, sest minu lapse erivajadus ei mõjuta kuidagi naabrite eluolu.

Kas natukene imelik ei ole niimoodi küsida? Ilmselgelt TA laps tekitab müra või karjub, kui TA on küsimuse sellisena püstitanud.

Loomulikult ei kutsu keegi vaiksele puudega lapsele politseid.

Seega, sinu võrdlus, et sinu lapse erivajadus küll ei mõjuta kuidagi naabrite eluolu, on täiesti asjassepuutumatu. Ja mõnes mõttes isegi kohatu.

Mu kommentaar kirjutatud näitena, et kui küsida kontekstita küsimus ja saada kontekstita vastus, siis näiliselt justkui vahetatakse infot, kuid sisuliselt mitte. Kindlasti ei olnud selle taga halba kavatsust.

#4193154:

#4193001:

Mu kommentaar kirjutatud näitena, et kui küsida kontekstita küsimus ja saada kontekstita vastus, siis näiliselt justkui vahetatakse infot, kuid sisuliselt mitte. Kindlasti ei olnud selle taga halba kavatsust.

No aga, kui TA niimoodi küsib, siis järelikult põhjusega – ju laps teeb mingil moel lärmi. Ja see, kas laps karjub või kolgib või segab muul moel naabreid, ei olegi oluline.

Teil oli tõesti halb kogemus. See naabrinaine oleks ilmselt ka “tavalise” beebi gaasivalude ajal samasugune hüsteerik olnud.

Ma leian, et on oluline, mis müratase on, sest vahel inimesed keskenduvad oma situatsioonile nagu see toimuks esmakordselt maailmas just nendega. Saan aru, et TA probleem seisneb selles, et tal on stress lapse lärmakuse tõttu, kuid reaalselt ei pruugi selleks alust olla.

Mullegi mitmeid lastega naabreid sattunud ja “tavalised” lapsed ei ole vaiksed. Neid eristanud on see, kuidas vanemad korrale kutsuvad või siis ei kutsu. Ühed olid konkreetsed “põrgulised”, keda vanemad korrale kutsusid vaid siis kui omal külalised olid. Muul ajal suunasid ka koridori mängima – veel raskem taluda.

Päeva lõpus suuresti taandub olukord ka naabritele, üldiselt siiski inimesed saavad aru väikese lapse “tujudest”, erivajadusega lapse omadest ka.

Paraku kurje naabrimutte olematuks ei tee, olin ise väiksena väga müürililleke aga üks naabrimutt ikka leidis iga päev põhjuse röökima tulla. 🙂

#4193266:

Palun saa aru ka teistest inimestest, kui elad kortermajas. Nad on samamoodi omas kodus ja soovivad ehk magada. Sinu asi on tagada rahu. Mine oma puudega lapsega õue jalutama, näiteks, kahju see ju ei tee. Tegele. Sinu probleem pole naabrite probleem. Või osta oma maja, mitte keegi ei kobise.

Sa ei lugenud mu postitust korralikult. Mu laps magas kümne minuti kaupa. Ja ärkveloleku ajal karjus. See tähendab seda, et ma oleksin pidanud non-stop oma lapsega õues olema.

Saan aru, et sul endal isiklik kogemus puudub olukorraga, kus sul on just selline laps, sellepärast sa ei saagi aru, kuidas ei ole võimalik midagi ette võtta. No ei ole!

Muide, viibisin tõesti päeval suure osa ajast õues – “kisendava vankriga”. Ja suveperioodil elasin koguaeg maakodus.

Mida sellises olukorras oleks saanud veel teha? Kõik ei suuda omale maja osta.

TA, oled Sa naabritega suhelnud sel teemal? Mul elab üürikorteris erivajadusega lapsega üksikema ja naabriprouad on väga arusaajad, kuigi ta ise kangesti põeb.

1. #4193266:

   #4193154:

   #4193001:

   Mu kommentaar kirjutatud näitena, et kui küsida kontekstita küsimus ja saada kontekstita vastus, siis näiliselt justkui vahetatakse infot, kuid sisuliselt mitte. Kindlasti ei olnud selle taga halba kavatsust.

   No aga, kui TA niimoodi küsib, siis järelikult põhjusega – ju laps teeb mingil moel lärmi. Ja see, kas laps karjub või kolgib või segab muul moel naabreid, ei olegi oluline.

   Tegelikult väga keeruline olukord. Mul on kaks raske puudega last. Üks lastest karjus vastsündinu ja beebieas põhimõtteliselt koguaeg. Ta magas kümne minuti kaupa ja ärkveloleku ajal karjus. Enamasti oli tal valukisa (tagantjärele saime teada, et tal olid ilmselt peavalud). See oli lihtsalt nii õudne, kui alt kuri mutt muudkui ukse taga räuskamas käis, ähvardas ja harjavarrega vastu lage tagus. Täiesti jõuetuse tunne tekkis. Mitte midagi teha ei saa. Laps rahustamise ajal ei rahune, vaid lihtsalt karjub. Siis me veel ei teadnud, et tal on puue. Alt tädi konkreetselt uskus, et me oleme lohakad lapsevanemad, kes ei hooli oma lapsest või suisa väärkohtlevad last, sest miks muidu laps nutab koguaeg.

   Kui laps suuremana talle koridoris vastu tuli, siis sisises läbi hammaste – issand, kui õudne!

   Palun saa aru ka teistest inimestest, kui elad kortermajas. Nad on samamoodi omas kodus ja soovivad ehk magada. Sinu asi on tagada rahu. Mine oma puudega lapsega õue jalutama, näiteks, kahju see ju ei tee. Tegele. Sinu probleem pole naabrite probleem.

   Või osta oma maja, mitte keegi ei kobise.

   Kas päriselt ka selliseid inimesi olemas on kes niimoodi mõtlevad ja teistega suhtlevad.

Aitavad kõrva tropid või mürasummutavad kõrvaklapid. Ei pea kohe kolima hakkama, sest uues kohas lärmab jälle keegi teine.

#4193425:

1. #4193266:

   #4193154:

   #4193001:

   Mu kommentaar kirjutatud näitena, et kui küsida kontekstita küsimus ja saada kontekstita vastus, siis näiliselt justkui vahetatakse infot, kuid sisuliselt mitte. Kindlasti ei olnud selle taga halba kavatsust.

   No aga, kui TA niimoodi küsib, siis järelikult põhjusega – ju laps teeb mingil moel lärmi. Ja see, kas laps karjub või kolgib või segab muul moel naabreid, ei olegi oluline.

   Tegelikult väga keeruline olukord. Mul on kaks raske puudega last. Üks lastest karjus vastsündinu ja beebieas põhimõtteliselt koguaeg. Ta magas kümne minuti kaupa ja ärkveloleku ajal karjus. Enamasti oli tal valukisa (tagantjärele saime teada, et tal olid ilmselt peavalud). See oli lihtsalt nii õudne, kui alt kuri mutt muudkui ukse taga räuskamas käis, ähvardas ja harjavarrega vastu lage tagus. Täiesti jõuetuse tunne tekkis. Mitte midagi teha ei saa. Laps rahustamise ajal ei rahune, vaid lihtsalt karjub. Siis me veel ei teadnud, et tal on puue. Alt tädi konkreetselt uskus, et me oleme lohakad lapsevanemad, kes ei hooli oma lapsest või suisa väärkohtlevad last, sest miks muidu laps nutab koguaeg.

   Kui laps suuremana talle koridoris vastu tuli, siis sisises läbi hammaste – issand, kui õudne!

   Palun saa aru ka teistest inimestest, kui elad kortermajas. Nad on samamoodi omas kodus ja soovivad ehk magada. Sinu asi on tagada rahu. Mine oma puudega lapsega õue jalutama, näiteks, kahju see ju ei tee. Tegele. Sinu probleem pole naabrite probleem.

   Või osta oma maja, mitte keegi ei kobise.

   Kas päriselt ka selliseid inimesi olemas on kes niimoodi mõtlevad ja teistega suhtlevad.

Hästi, olen paha inimene. Aga kujuta nyyd sina hetkeks ette, et see korter asub sinu korteri peal kuskil paneelikas, kus kõik kostab läbi viimase pisiasjani? Kaua oled mõistev ja õnnelik?

Magada ei saa, pidev nutt ja kisa. Iga hommik lähed magamata olekus naeratades tööle, õhtul koju jõudes küpsetad ja viid puudega lapse emale veel naeratades isetehtud muffineid? Järgmisel ööl jälle ei maga ja naeratus su näol aina püsib. Ja nii aastaid.

Ole nüüd hetkeks aus. Oled sinagi oma korteri laenuga ostnud ja maksad pangale igakuiselt hingehinda.

Mis ma valesti ütlesin, et naabritel on õigus oma korteris seadusega ettenähtud rahule ja vaikusele?

#4194117:

#4193737:

#4193321:

#4193266:

Palun saa aru ka teistest inimestest, kui elad kortermajas. Nad on samamoodi omas kodus ja soovivad ehk magada. Sinu asi on tagada rahu. Mine oma puudega lapsega õue jalutama, näiteks, kahju see ju ei tee. Tegele. Sinu probleem pole naabrite probleem. Või osta oma maja, mitte keegi ei kobise.

Sa ei lugenud mu postitust korralikult. Mu laps magas kümne minuti kaupa. Ja ärkveloleku ajal karjus. See tähendab seda, et ma oleksin pidanud non-stop oma lapsega õues olema.

Saan aru, et sul endal isiklik kogemus puudub olukorraga, kus sul on just selline laps, sellepärast sa ei saagi aru, kuidas ei ole võimalik midagi ette võtta. No ei ole!

Muide, viibisin tõesti päeval suure osa ajast õues – “kisendava vankriga”. Ja suveperioodil elasin koguaeg maakodus.

Mida sellises olukorras oleks saanud veel teha? Kõik ei suuda omale maja osta.

Sel juhul ma siiski paluksin lastearstilt ravimeid, mis lapse rahulikkusele kaasa aitaksid ja valu ära võtaksid. Saad ise rahu ja saavad naabrid rahu. Laps ise veel ennekõike.

Sa nagu tõsiselt usud, et sellises olukorras lapsevanem ei ole juba kõike püüdnud teha? Tema ju peab ise ka selle lärmi sees olema ning ilmselt on ta ka ise väga huvitatud rahust ja vaikusest.

Jah, aga tema erivajadusega laps võib teha põrguks oma ema elu, aga naabrite elu ta siiski põrguks teha ei tohi. Nii lihtne see vahe ongi.

Naaber ei pea hakkama elama emaga samas rütmis, et magamine toimub 10 minuti kaupa, ta pole seda last ju sünnitanud. Kuidas üldse saab sellist vastutulekut eeldada?

Naaber peab erinevalt emast hommikul vara tööle minema.

Tuttavad vahetasid elukohta ja koera pärast. Koer haukus üksi olles, maalt toodud vana koer. Leidsid sellise majaosa, mis olid suht eraldi (koridor oli vahel), kus haukumine ei seganud. Varasemas kohas olid naabrid väga häiritud (ja mõistetav ka), siis uues oli vaid kergelt kuulda ja siis naabritel oli teada – ahaa, kedagi peale koera kodus ei ole.

TA kuidas su laps öösiti magab? Kas ärkab tihti ja karjub/peksab? Kui lärm on päevasel ajal, siis ei ole ühelgi naabril õigust kobiseda. Kodukontoris töötajad saavad kontorisse minna. Kui see lärm on öösiti, siis uuri lapse arstilt äkki õrnatoimega rahusteid kui asi käest läheb. Üleväsinud last on väga raske rahustada.

Minul on ka erivajadusega laps ja kui on olnud emotsiooniderohke päev, siis teda raske rahustada ning ärkab tihti. Ma juba tunnen ära olukorra, kus pean talle õhtul natuke rahustit andma. Me küll elame eramajas, aga siiski tahaks ka ise välja puhata.

#4196921:

TA kuidas su laps öösiti magab? Kas ärkab tihti ja karjub/peksab? Kui lärm on päevasel ajal, siis ei ole ühelgi naabril õigust kobiseda. Kodukontoris töötajad saavad kontorisse minna. Kui see lärm on öösiti, siis uuri lapse arstilt äkki õrnatoimega rahusteid kui asi käest läheb. Üleväsinud last on väga raske rahustada.

ka päevasel ajal ei tohi naabrite rahu rikkuda. naabritel on mõistlik talumiskohustus, aga terve päev karjuv ja laamendav laps ületab selle