Esimesele huvilisele sobis küsitav hind, hakkasime plaanima aega notarile.
Järgmisel päeval ilmus välja paar tuhat rohkem maksta sooviv inimene.
Esimene on nüüd vihane, kuidas me isegi kaalume hoopis teisega võibolla tehing teha. Nemad kõrgema hinnaga nõus ei ole, sest KOKKULEPE oli teine hind.
Kuidas teie otsustaksite?
Müüksin kõrgema hinna pakkujale
Müüksin esimesele huvilisele.
Mina müüksin ka esimesele.
mina austan kokkuleppeid ja lubadusi, ning olen sarnases situatsioonis alati müünud/rentinud esimesele (juhul kui esimene on ka muus osas sobiv, mul pole üldse ükskõik kellele oma kodu üle anda).
Müün sellele, kellele ise tahan.
Müüksin ka esimesele. Jälestan üle kõige, kui inimesed ei pea oma sõna.
Esimesele kindlasti. Neile sobis ju teie hind. Kui oleks olukord selline, et esimene nurub ja kaupleb alla, te olete lõpuks nõus ja siis tuleb teine soovija, kes on algse hinnaga nõus.. ei, pagan. Ikkagi müüks esimesele, kui te olite juba kaubale saanud.
Ütleme nii, et kohe, kui see esimene leiab ise parema pakkumise, hüppaks ta ise alt ära.
Kas tõesti keegi ostaks nt samaväärse, kuid kallima maja lihtsalt seetõttu, et oli suuline kokkulepe? Ilmselt ei ostaks.
Miks peaks müüja samamoodi käituma?
Kinnisvaraäris ei maksa suuline kokkulepe midagi. Nii ongi.
Sina pead ka leiva lauale ostma ja lähtu sellest. See on võõras inimene – miks tunned süümekat tema ees?
Ma hindaksin järgmisi asju:
Muidugi oleks tore pidada oma sõna ja müüa lubatud summas esimesele soovijale, aga kinnisvaratehingud pole mingid 10-euroste kleitide müügid, siin tuleb eelkõige enda huve kaitsta ja teha nii, et kinnisvara saaks maksimaalselt kiiresti müüdud.
Üle 10 aasta tagasi müüsin paneelmajas väikese nõukogudeaegse remondiga korteri. Ostja vaatas enne põhjalikult üle ja küsis igasugu infot, mida talle ka andsin. Aga pärast notaris käiku hakkas see ostja mind e-mailidega pommitama, kaevates iga suvalise pisiasja üle. Nii kestis see jama 1,5 aastat kuni lõpuks tahtis ta veel tehingust taganeda. Soovisin head kohtusse pöördumist ja vahetasin oma e-maili aadressi. Kohtusse ta muidugi ei pöördunud. Kui paar aastat tagasi müüsin päranduseks saadud korteri, siis ainus kriteerium minu jaoks oli valida ostja, kellest eeldasin, et ta ei hakka pärast mingeid jaburdusi korraldama. Südant kõvaks tehes jätsin kõrvale abielupaari, kes soovis osta esimesena ja lausa palus endale müüa, ja müüsin kolmandana ühendust võtnud noormehele, kes oli ise ehitusmees ja pisivigade peale käega lõi.
Ütleme nii, et kohe, kui see esimene leiab ise parema pakkumise, hüppaks ta ise alt ära.
mis tähtsust sellel on, mida võõõras inimene võiboll teeks (ja võibolla ka mitte)? Oma otsused teen ju oma südametunnistuse järgi. Kõhutunne ja intuitsioon aitavad ka kohe alguses “kehvad” ostjad välja praakida.
Esimesele huvilisele sobis küsitav hind, hakkasime plaanima aega notarile.
Järgmisel päeval ilmus välja paar tuhat rohkem maksta sooviv inimene.
Esimene on nüüd vihane, kuidas me isegi kaalume hoopis teisega võibolla tehing teha. Nemad kõrgema hinnaga nõus ei ole, sest KOKKULEPE oli teine hind.
Kuidas teie otsustaksite?
See näitab, et pead järgmine kord täpsem olema. Ütledki ostjale, et kui tekib kõrgema hinna pakkuja, siis valid kõrgema hinna pakkuja. Ei jäta ostjale mulje, et tema on ainukene tahtja. Alati jäta endale mõtlemisaega ja ei luba mitte midagi. Kuidas kokkulepe oli vormistatud, nii tuleb sul käituda. Minu otsus ei muuda ära seda, et antud juhul oled ise supi kokku keetnud ja pead selle ise ära sööma. Mina ei jätaks isegi võimalust, et mind keegi süüdistab, et mina olen mingit lubadust rikkunud. Kes maksab kõige rohkem, see saab korteri ja see on kõigile osta tahtjatele teada. Muide tean juhtumit, kus niimoodi üritati hinda tõsta, Et mingit teist ostjat ei olnudki ja inimene müüb siiamaani korterit, kuna need kes tahtsid, polnud nõus algsest hinnast rohkem tasuma. Nii et kui su teine ostja, kes “maksab rohkem” on bluff, siis võid arvestada, et sul ei ole ostjat, kui nemad rohkem maksma nõus pole. Ju nad arvavad, et oled petis ja ei usu mingit teist ostjat.
Muidugi müün sellele kellega juba kokku lepitud. Need mõned tuhanded rohkem ei too õnne.
On ka juhus kus kunagi ostsime korterit, omanik teatas et teine pakub rohkem, olime siis valmis ka rohkem maksma, laps oli sündimas ja see korter oli meile sobivas kohas. Hiljem selgus et teist kindlat tahtjat polnudki aga korteri müüja kukkus ja murdis nädal hiljem õnnetult oma jala.
Müüksin sellele, kes on esimesena nõus allkirjastama broneerimislepingu.
Suulised kokkulepped ei maksa kinnisvaras midagi ja ka “suured huvilised” võivad päev enne notarit ära kukkuda.
Müüksin sellele, kes on esimesena nõus allkirjastama broneerimislepingu.
Suulised kokkulepped ei maksa kinnisvaras midagi ja ka “suured huvilised” võivad päev enne notarit ära kukkuda.
Hoiatan ka, et kui eelmüügileping pole notariaalne, siis lihtne allkirjastatud broneerimisleping on seaduse järgi õigustühine ja ostja võib lihtsalt oma tasu tagasi nõuda ning kohtusse pöördudes ilmselt võidab ka päris kergelt.
Müüsin kunagi avariilist autot. Üsna kohe, kui kuulutuse olin üles pannud, tuli ka ostja. Telefonis küsis, kas kuulutuse hinnas tingimisruumi on. Vastasin, et te alles esimene huvitundja, hetkel pigem veel mitte. Seepeale teatas, et hakkab treileriga tulema, jõuab paari tunni pärast. No ja siis enne, kui ta kohale jõudis, helistas mulle teine tegelane, kes kindlasti seda autot tahtis ja pakkus paartuhat (krooni aeg oli) rohkem. Olin enda peale tige, et liiga odava hinna panin kuulutusse, aga ütlesin, et mul ostja kahjuks juba olemas. Kui treileri vend kohale jõudis, püüdis taas hinda tingima hakata. Siis ütlesin küll, et teate, mulle vahepeal helistati ja pakuti lausa suuremat hinda, kui teile minu kuulutuse hind ei sobi, siis helistan talle tagasi ja müün teisele. See peale sobis talle kuulutuse hind kenasti.
Hoiatan ka, et kui eelmüügileping pole notariaalne, siis lihtne allkirjastatud broneerimisleping on seaduse järgi õigustühine ja ostja võib lihtsalt oma tasu tagasi nõuda ning kohtusse pöördudes ilmselt võidab ka päris kergelt.
Broneerimisleping ei tehta mitte müügi kohta, vaid selle kohta, et üks teatud aja hoiab korterit/teine maksab selle hoidmise eest tasu. Kui ostja hüppab alt, kaotab ta oma bronnisumma. Kui müüja, siis temal on kohustus tagastada + sama summa omalt poolt maksta. Täiesti õiguslik leping.
Müüksin sellele, kes on esimesena nõus allkirjastama broneerimislepingu.
Suulised kokkulepped ei maksa kinnisvaras midagi ja ka “suured huvilised” võivad päev enne notarit ära kukkuda.
Hoiatan ka, et kui eelmüügileping pole notariaalne, siis lihtne allkirjastatud broneerimisleping on seaduse järgi õigustühine ja ostja võib lihtsalt oma tasu tagasi nõuda ning kohtusse pöördudes ilmselt võidab ka päris kergelt.
See on levinud valearusaam. See, mis on tühine – on käsutustehinguks kohustav eelleping/broneerimisleping või nimeta kuidas tahad. St mitte-notariaalne broneerimisleping ei kohusta müüjat müüma, aga leppetrahvis saab siiski kokku leppida. ärme aga unusta, et leppetrahvi summa peab olema mõistlik arvestades kinnisvara enda hinda. ja leppetrahv võib olla kahesuunaline – ükskõik, kumb pool rikub. Müüjal ehk on veidi parem positsioon, kui mingi summa juba on kätte saadud.
Notariaalse eellepingu erisus lihtkirjalikust on aga see, et selle alusel on õigus nõuda käsutustehingu sooritamist ehk müümist, mitte leppetrahvi! Iseasi, kui vahepeale on tekkinud heauskne uus omanik
Kui hinnavahe on ainult mingi 2000€, siis sellise asja puhul ma raha küll ei vaataks.
Kui me räägiksime juba 10 000-20 000 hinnavahest, siis võtaks kõrgema pakkuja.
Aga sellise pisikeseme hinnavahe puhul saaks määravaks muud asjad, siis valiks lihtsalt need inimesed, kes mulle rohkem meeldivad, samamoodi nagu üks kägu enne ütles, et oleks mulje, et nad ei hakkaks käkki keerama.
Kui on meeldivuselt võrdsed kandidaadid, siis müüks esimesele. Kui teine pakkuja on mingil põhjusel kuidagi eriti palju nagu sobivam inimene selle elukoha jaoks, siis valiks teise. Teisel peaks igal juhul peale selle paari tuhande olema mingeid muid meeldivaid lisaomadusi, ainult natuke suurem rahapakkumine ei oleks kaalukeel.
Kokkulepe on kokkulepe, loomulikult esimesele.
Kui nüüd tehing teha esimese huvilisega, siis talle jääb okas ikka hinge ja hakkab varjatud vigu leidma.
Müüksin sellele, kes rohkem maksab. Kinnisvara müügil on tavaline, et tekib 10-15 soovijat ning ülepakkumine.
Müüksin sellele, kes rohkem maksab. Kinnisvara müügil on tavaline, et tekib 10-15 soovijat ning ülepakkumine.
Et siis ootan 3+ kuud kuni tekiks 10 huvilist ning lõpuks ei saa sedagi hinda mida praegu???? olin ka veendunud, et saan oma merevaatega, keskmises seisus korterist ruttu lahti(kevadel), ei läinud lihtsalt, lõpuks tuli hinda allagi natuke lasta.
Et siis ootan 3+ kuud kuni tekiks 10 huvilist ning lõpuks ei saa sedagi hinda mida praegu???? olin ka veendunud, et saan oma merevaatega, keskmises seisus korterist ruttu lahti(kevadel), ei läinud lihtsalt, lõpuks tuli hinda allagi natuke lasta.
Ei, miks 3+ kuud. Paari päevaga, max nädal pean silmas. Sõbrannal just nii juhtus, müüs lõpuks 10% kõrgema hinnaga nädal pärast müügikuulutuse panemst. Oli 12 huvilist.
Sõbrannal just nii juhtus
Ja millal see tal nii juhtus?
Meil ka majas üks müüs korterit, mitu kuud müüs ja enne keegi ära ei ostnud, kuni hakkas hinda langetama. Kui päris päevade jooksul ära nabitakse, siis ilmselt paneb kohe turuhinnast odavama hinnaga müüki või siis on mingi eriline maiuspala.
Meil maja muidu kõik remonditud, heas asukohas, vähe naabreid, hea logistika, ei asu mägedel, ei ole paneelikas, oma aed, grill, laste kiiged, viljapuud… No ei osteta kohe päevadega ära. Vbla kui oleks mingi uusarendus, siis ehk joostakse tormi.
Et siis ootan 3+ kuud kuni tekiks 10 huvilist ning lõpuks ei saa sedagi hinda mida praegu???? olin ka veendunud, et saan oma merevaatega, keskmises seisus korterist ruttu lahti(kevadel), ei läinud lihtsalt, lõpuks tuli hinda allagi natuke lasta.
Ei, miks 3+ kuud. Paari päevaga, max nädal pean silmas. Sõbrannal just nii juhtus, müüs lõpuks 10% kõrgema hinnaga nädal pärast müügikuulutuse panemst. Oli 12 huvilist.
Kus sõbranna müüs? Ise vaatasin, et minu kandis läksid n-ö peldikud kirvehinnaga ning minu korterisse oleks saanud kohe sisse kolida ja müüsin mitu kuud. Vaatamas käidi, huvilisi nagu oli, aga lõpuks eelistati korterit kehvemas asukohas kehvema vaatega.
Kus sõbranna müüs? Ise vaatasin, et minu kandis läksid n-ö peldikud kirvehinnaga ning minu korterisse oleks saanud kohe sisse kolida ja müüsin mitu kuud. Vaatamas käidi, huvilisi nagu oli, aga lõpuks eelistati korterit kehvemas asukohas kehvema vaatega.
Paldiskis, mõni kuu tagasi.
Sina pead ka leiva lauale ostma ja lähtu sellest. See on võõras inimene – miks tunned süümekat tema ees?
Võõra inimese ees ei tunnegi, ikka iseenda ees.
Müüksin sellele, kes rohkem pakub või kes normaalsem tundub. Lihtsalt sellepärast küll esimesele ei müüks, et ta oli “esimene”.
