Teema: Nagu anekdoot

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Sa nagu aru ei saa, et sobivus ning tahe koos olla tekib aja jooksul. Poole aasta möödudes mees ju ütleski, et talle ei sobi. Samas naine ju teadis koguaeg, et mehel ta vastu tundeid pole. Ju siis mees leidis, et naine on olemasolevaga rahul. Ja oligi ju.[/tsitaat]

Hallooo, see mees teadis algusest peale, kus naine töötab ja mida ta teeb ja milline on tema palk ja vaated. Tulla pool aastat hiljem lagedale mingi karjäärijutuga on tüüpilise egoistliku ja tunneteta, ainult seksvallutusi hindava jõmmi jutt, kelles isegi polnud niipalju meest, et öelda, et mingeid tundeid ei tekkinudki.
Et kui pika aja peale alates tutvuse algusest siis selgub, kas kokku sobitakse või mitte? Kui armumine ja armastus tekivad, siis tekivad need suhteliselt ruttu ja armastatud inimesega käitutakse hoopis teistmoodi kui teemaalgatuses kirjeldatud.
Mul on siiralt kahju naistest, kes n-ö suhteid katsetavad, et äkki hakkame kunagi sobima – see ei näita midagi muud, kui seda, et ollaksegi absoluutselt kohe nõus iga lontrusega end ka kõige intiimsemalt jagama. Mina pole oma pika elu jooksul loonud ühtki suhet mehega, kellesse ma pole vähemalt armunud olnud ja keda poleks iga hinna eest endale päriseks tahtnud ehk mul pole olnud mitte ühtki ainult mõnesid kuid kestnud suhet ja seda eeldan ma loomulikult ka meestelt, et nad on sama vastutustundlikud ning enesekindlad, julgedes kohe välja öelda, kui naine neile erilist pinget ei paku.
Ja pere lõin ma mehega, kelle näol on tegemist jackpotiga.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Hallooo, see mees teadis algusest peale, kus naine töötab ja mida ta teeb ja milline on tema palk ja vaated. Tulla pool aastat hiljem lagedale mingi karjäärijutuga on tüüpilise egoistliku ja tunneteta, ainult seksvallutusi hindava jõmmi jutt, kelles isegi polnud niipalju meest, et öelda, et mingeid tundeid ei tekkinudki.
Et kui pika aja peale alates tutvuse algusest siis selgub, kas kokku sobitakse või mitte? Kui armumine ja armastus tekivad, siis tekivad need suhteliselt ruttu ja armastatud inimesega käitutakse hoopis teistmoodi kui teemaalgatuses kirjeldatud.
Mul on siiralt kahju naistest, kes n-ö suhteid katsetavad, et äkki hakkame kunagi sobima – see ei näita midagi muud, kui seda, et ollaksegi absoluutselt kohe nõus iga lontrusega end ka kõige intiimsemalt jagama. Mina pole oma pika elu jooksul loonud ühtki suhet mehega, kellesse ma pole vähemalt armunud olnud ja keda poleks iga hinna eest endale päriseks tahtnud ehk mul pole olnud mitte ühtki ainult mõnesid kuid kestnud suhet ja seda eeldan ma loomulikult ka meestelt, et nad on sama vastutustundlikud ning enesekindlad, julgedes kohe välja öelda, kui naine neile erilist pinget ei paku.
Ja pere lõin ma mehega, kelle näol on tegemist jackpotiga.[/tsitaat]

Täpselt sama arvan ka mina. MEES ei loo suhet naisega kui tema jaoks olulised asjad puuduvad. See, et see \”mees\” suhte lõi, naist ära kasutas ja siis hakkas vabandusi otsima, näitab, mis inimene ta on.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Mina olen kirjutanud teemasse ja olen kirjutanud oma arvamuse. Ma ei ole teemast väljas. Meil on sõnavabadus ja mul on õigus öelda, mida ma asjast arvan. Küll aga olen ma enam kui veendunud, et teiste inimeste IP aadresse nuhkida ja inimesi sel viisil jälitada on sul keelatud. Teisisõnu, see et sa siia tuled minu andmeid edastama, tähendab seda, et sa tegeled nuhkimisega ja rikud seadust. [/tsitaat]

teemasse sekkumata: kommentaatorite postituste kuupäevad ja kellaajad on ju täitsa avalikult näha kommentaaride all

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]

Täpselt sama arvan ka mina. MEES ei loo suhet naisega kui tema jaoks olulised asjad puuduvad. See, et see \”mees\” suhte lõi, naist ära kasutas ja siis hakkas vabandusi otsima, näitab, mis inimene ta on. [/tsitaat]

Kas keegi, palun, selgitaks, milles seisnes ärakasutamine? Käisid reisil, kohtusid, nautisid elu. Seksi mõttes ärakasutamisest saab rääkida vaid naine, kelle jaoks seks on mingi vastutulek mitte enda soov. Aga nii rumal on kurb olla.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]

Ärakasutamine on iga keiss, kus inimesed ei ole üksteise suhtes ausad. Kui naine eeldas suhet ja mehele oli see pelgalt järjekordne vallutus, siis kasutas mees naist ära. Ma ei saa aru, kas teil pole tõesti kunagi ühtki tõelist armastavat ja hoolivat suhet olnud, et aru ei saa, et antud juhul polnud tegemist kahe armastava inimese suhtega.[/tsitaat]
Oehh. Kuidas sa aru ei saa, et ühe eeldamine on tema probleem. Kust mees teadis, et naine suhet (ja kui pikaajalist siis)eeldab? Oligi suhe pool aastat, ju siis aitas.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]

Kas sa tõesti arvad, et absoluutselt iga mees võtabki igat naist, kellega mingi sideme loob, suvalise kepipartnerina, ei enamana? Või miks sa küsid, et kust mees pidi teadma, et naine suhet tahab. Sellisel juhul ma saan aru, miks te siin sellest ärakasutamise teemast aru ei saa – te ise suhtutegi meestesse nii, et mehed kepivad algul naist niisama ja naisel tuleb siis oodata ja vaadata, kas naise kepp meeldib talle nii piisavalt, et ta otsustab naise pikemaks ajaks kepipartneriks soetada.[/tsitaat]
Naine ju keppis meest samamoodi? Võrdne ju.
Mina isiklikult ilma tunneteta kellagagi voodit ei ole jaganud, nii et ei tea, miks osad naised seda teevad, kuigi näevad, et mehel tundeid nagu polegi.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Naine ju keppis meest samamoodi? Võrdne ju.
Mina isiklikult ilma tunneteta kellagagi voodit ei ole jaganud, nii et ei tea, miks osad naised seda teevad, kuigi näevad, et mehel tundeid nagu polegi.[/tsitaat]

Teemaalgataja ju väidab, et mehel oli tema vastu vägagi suur huvi, kuna see huvi praktiliselt kohe lahtus, kui mees sai teada, et teemaalgataja karjääri ei plaanigi, siis järelikult mees lihtsalt teeskles.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]

Mees pidi teadma juba suhtlemise alguses kui hakkasid selguma detailid, kus naine töötab, kellena, kui palju teenib jne, et ta end selle naisega ei seo, sest tema on arvamusel, et naine peab teenima väga head palka. Kuidas ei ole see siis ärakasutamine mehe poolt kui ta juba alguses teadis, et tal on sellega probleem? Naise kepp ei puutu asja, mees selles ju vigu ei leidnud, vaid selgelt ütles, et parteriks valib hästiteeniva ja tööelus eduka naise. Mis see keppimise oskus siia puutub? Mehe jaoks on sotsiaalne staatus ja maine tähtsamad kui see, mida naine keppides teeb. See, et ta naisega SIISKI magada otsustas, teades, et naine talle ei sobi, ON ärakasutamine. Igal juhul on. [/tsitaat]
Aga kas ta algusest saadik ütles naisele, et ta seob ennast temaga? seda ei lugenud ma kusagilt välja, et selline jutt oli.
Kuidas teineteisega magamine ärakasutamine on, ma senini aru ei saa. Mõlemad naudivad teineteist. Väga vastik on lugeda, kuidas leidub selliseid naisi, kelle jaoks seksi eest oodatakse mingeid teeneid, pühendumist, suhet. Ei ole vaja üldse seksida, kui see midagi ei paku ja sa pärast oma EELDUSTE mittetäitumist muutud kibestunuks ja tunned end ärakasutatuna. Madal enesehinnang.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Aga kas ta algusest saadik ütles naisele, et ta seob ennast temaga? seda ei lugenud ma kusagilt välja, et selline jutt oli.
Kuidas teineteisega magamine ärakasutamine on, ma senini aru ei saa. Mõlemad naudivad teineteist. Väga vastik on lugeda, kuidas leidub selliseid naisi, kelle jaoks seksi eest oodatakse mingeid teeneid, pühendumist, suhet. Ei ole vaja üldse seksida, kui see midagi ei paku ja sa pärast oma EELDUSTE mittetäitumist muutud kibestunuks ja tunned end ärakasutatuna. Madal enesehinnang.
[/tsitaat]

Ja siis tulebki seda öelda, et naine on lihtsalt ajutine mängukann ja mehel pole kavatsustki end temaga siduda. Sama peaks ütlema ka naine mehele, kui tekib vastupidine situatsioon. On äärmiselt rumal eeldada, et kõik inimesed mõtlevad ja suhtuvad ellu täpselt samamoodi nagu ma ise.
Keegi pole kusagil öeldnud, et seksi eest oodatakse teeneid, küll aga oodatakse partenrit austavat suhtumist ja see on intelligentse seltskonna puhul nii elementaarne, et seda ei peaks üldse mainimagi. Järjest enam tundub mulle, et teise austamine on suurele osale seltskonnale täiesti võõras termin. On uskumatul kummaline, et mõni peab austamist teeneks. Just need inimesed on madala enesehinnaguga.
Teened oleksid need, kui ma ootaksin seksi eest tasuta eluaset, uhket autot, lõbusaid reise.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

No okei, elu nautida ja vaadata võib küll, mis välja tuleb, ja kui selgub, et ei tulnudki, on ka kõik korras, alati saab liikuda edasi parema partneri juurde, AGA siin on väga suur AGA. Nimelt: MILLEKS VALETADA? Milleks teeselda? Milleks alla suruda oma tegelikku arvamust? Milleks inimese aega raisata? Ka mina olen oma elus tutvunud selliste inimestega, ehk siis meestega, kellest ma tean juba enamvähem otsa vaadates, ei temaga ei tuleks midagi välja-kas ei meeldi mulle jutt, välimus, mis iganes mind häiriks, aga mina olen siis kohe alguses öelnud, et tore oli tutvuda, aga ei tule midagi välja, soovinud neile kõike head ja edasi liikunud. Ma ei karda öelda, miks ma ei soovi edasi suhelda. Ja mind shokeeriks väga kui ma hakkaks inimest usaldama, arvaks, et ta on siiras ja siis ta tõmbaks mul vaiba jalge alt.

OLGE JUBA ALGUSEST PEALE AUSAD! [/tsitaat]

No vat, siin ongi see dilemma nüüd, et kokku on saanud kaks erineva mõtteviisi esindajat – naine, kes mõtleb nagu Sina (ehk et iga suhe, mida alustatakse, peaks viima edasi millegi tõsisemani, muidu seda ei olekski mõtet alustada) ja mees, kes mõtleb, et \”let´s have fun, vaatame, mis edasi saab\”. Mingit probleemi ei olekski, kui kokku saaks ühesugused inimesed, onju. Probleem tekib siis, kui need vaated suhte alustamisele ja arengule on erinevad. Tegelikult – nagu ma teemaalgatajast aru sain, siis ei olnud temal endalgi ju alguses tundeid ega sihti, et sellest peaks suhe kujunema, tunded ja soov tekkis alles hiljem suhtlemise käigus. Seega sisuliselt alustasid mõlemad ju suhet ühelt tasandilt \”et let´s have fun, vaatame, mis saab\”. Sai see, et naise tunded süvenesid, mehel jahtusid – ettekääne, et \”naine pole piisavalt ambitsioonikas\” on vaid puhas ilus vale.

Seega minu hinnangul otsisid mõelmad algul ühte asja – lihtsalt meeldivat suhtlust ilma tõsiste plaanideta. Olukord oleks võinud ka vastupidiseks kujuneda – naisel tuneid poleks ja mehel oleks – kas siis oleks naine see nn ärakasutaja? Mida aga mehele ehk antud juhul ette heita saaks on see, et ta toob suhte lõpetamiseks mingeid jaburaid põhjendusi (või siis arvab naine ise, et põhjus on selles), mitte ei räägi otse… samas, mis see otse põhjus olekski? Ilmselt kõik asjad kokku, millest peamine on, et suuri tundeid ei tekkinud või esialgselt olnud tunded kadusid (kui oleks tunded, ei huvitaks ühtegi meest, kui ambitsioonikas üks naine on, eks see rohkem selline imetud põhjus on). Lihtsalt selle väljaütlemine on kas raske või ei oska mees neid abstraktseid põhjuseid niimoodi seda enda jaoks tõlgendadagi, lihtsam on vabandus taandada mingile konkreetsele \”käegakatsutavale\” põhjusele.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Sulle üks küsimus:
Kui paar on ütleme 2 aastat koos elanud, naine võtab abiellumise teema üles ning kuuleb, et tema mees ei kavatsegi kunagi abielluda… Kas see on ka selle naise ärakasutamine, kuna naine EELDAS, et kui nad juba mitu aastat koos, siis ikka abielluvad ka.[/tsitaat]

No sellised asjad selguvad ikka juba kas enne kooselu või kooselu alguses, aga minu meelest see ei ole ärakasutamine, sest selline mõiste nagu vabaabielu on olemas ja see on abieluga võrdne staatus ning paljud viljelevad seda. Vabaabielus on inimestel samad kohustused nagu abielus inimestel, see ei ole see ärakasutamine. Vormistamata kooselu saab toimida mõlema osalise täiel teadlikkusel ja omavahelisel kokkuleppel.

Ärakasutamine on kohustustevaba pikaajaline hooramine ilma siduva suhteta nagu teemaalgatajal juhtus. Teemaalgataja EI TEADNUD, mida mees temast tegelikult mõtles, seega kasutati teda ära. Vahe on olemas. Kui teemaalgajata oleks ALGUSEST peale teadnud, mis vaated mehel olid, ja oleks sellegipoolest temaga sellisesse suhtesse astunud, siis saaksime me rääkida täiskasvanute omavahelisest arusaamast. Praegu tõmmati naisel nahk üle kõrvade, mängiti tema usaldusel.

Isegi üheöösuhe oleks ausam olnud-ikka juhtub, et seks jääb ühe öö piiridesse, kellegi aega ei raisata, ei lollitata ja kõik on niigi selge.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Sulle üks küsimus:
Kui paar on ütleme 2 aastat koos elanud, naine võtab abiellumise teema üles ning kuuleb, et tema mees ei kavatsegi kunagi abielluda… Kas see on ka selle naise ärakasutamine, kuna naine EELDAS, et kui nad juba mitu aastat koos, siis ikka abielluvad ka.[/tsitaat]

Loomulikult on, kui mees seda suhte alguses ei maininud, et ei kavatse naisega kunagi abielluda. Need naised on siin perekooliski seda lausa ise kirjutanud, et tunnevad end petetuna ja ärakasutatuna.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kubujuss kirjutas:[/small]

Mis kamm sul selle Cartlandiga on? Irw. Mulle poleks see nimi antud käsitluse juures kuidagi meelde tulnud.
Jah, ma väidan, et sa oled üsna harimatu – sinu suhtlusstiil ja tõekspidamised annavad sellest selgelt märku, eriti viimane kommentaar, mis paneb Cartlandi ja teaduse ühte patta.
Armumine on seotud ajus toimuva keemilise protsessiga ja sellel on omad kindlad tunnused, mida teemaalgataja kommentaaridest mitte kusagilt ei paistnud. Ei ole vaja olla raketiteadlane, et aru saada, et teemaalgataja näitel oli mees kõige tavalisem kepiseikluse otsija ning tal polnud plaaniski seda suhet algusest peale tõsiselt võtta, mistõttu käitus teemaalgataja suhtes valelikult.
[/tsitaat]

Tõesti kohe tundun harimatu? Ok, sul on õigus oma valele arvamusele. \”Irwitajalt\” muidugi veidi ootamatu sõnakasututus. Mulle tundubki, et sul on harituse/harimatuse mõiste lihtsalt veidi segaseks jäänud. Viisakas ja osav oponent ei hakka vaidluses teist poolt harimatuks liigitama, lolliks sõimama jne ainult sellepärast, et tal teistsugune arvamus on. Sina seda ju just teed.

Kusjuures mina nüüd arvan endal õiguse olevat pidada sind lihtsalt rumalaks inimeseks, kuna ma TEGELIKULT väitsin, et minu kommenteeritav inimene (sina? – ei viitsi \”IP-aadressi jälitada\”) paneb just Cartlandi ja teaduse ühte patta. Ehk siis üritab mingi pseudoteaduse arvelt enda reitingut kergitada, tundud demagoogiline trikk. Sest ükski tõsiseltvõetav psühholoogiaalane raamat ei väida päris kindlalt, et armumine ei saa kesta alla aasta ning et armumine on midagi muud, kui sugutungi tulemus. Kui väidab, siis sooviksin viidet ja saakime kõik koos hinnata, kas tegemist on psühholoogiaalase autoriteedi või suvalise sexinthecity-blogijaga. haritud inimene võiks aru saada ka sellest, mida tähendab \”keskmine\”. Et kui keskmiselt kestab armumine 1-2 aastat, siis ei välista see lühema- ja pikemaajalised armumised. samamoodi nagu \”keskmine eluiga 78 aastat\” ei välista, et mõni sureb sündides ja teine 120-aastaselt.
Samuti pole olemas mingit vahendit tunnete sügavuse mõõtmiseks.

Omaette teema on see, kuidas paarist lausest suudetakse terve romaani välja lugeda. Olen pidanud oma elus kokku puutuma vaimuhaigete inimestega ja selline paranoia on kahjuks skisofreenia üks tunnuseid. Isiklikust kogemusest lähtuvalt tunnen sügavat vastumeelsust inimeste suhtes, kes pidevalt ohvrit mängivad, kõiki süüdistavad, \”mõtteid loevad\” jne.
Kepiseikluste otsijad ei suuda tavaliselt üle paari nädala sama naisega olla, ammugi siis pooleaastasest suhtest (arvamus ei tugine teadusele, vaid enda loodusvaatlustele). Pooleaastane koosolemine näitab just seda, et mees tegelikult proovis suhet – lihtsalt midagi ei sobinud. Kohutavalt naiivne on väita, et kui inimesed on paar päeva tuttavad, teavad nad kohe üksteisest kõike ja suudavad suhte tulevikku ette näha. Tegelikult ei tunne inimene isegi iseennast, kuigi on pidanud endaga sünnist saadik koos olema.

Sellele jutul karjäärist on ka täiesti mõistlik selgitus. Mees küll teadis, millega naine töötab – aga suhtumine sellesse töösse ilmnes aja jooksul. Vaks vahet on ju, kas inimene on mingis vaheetapis ja üritab edasi areneda või ongi mingi ambitsioonitu ja mõttetu tööga rahul puhtast mugavusest ja vaimsest laiskusest. Kogu see teemaalgataja partneri mahategemine on tegelikult meestes pettunud naiste valimatu lahmimine. Ja ilmselt puudutasin ka mina mingit valusat teemat, sellest rünnakud minu isiku vastu. Probleem seksuaalse naudingu saamisega? Madal enesehinnang? Suutmatus valusat tõde taluda?

Ja veel. Armumine ON seksuaalne tunne. Armumine pärsib kriitikameele ja võimaldab suhtesse astuda inimesega, kes selleks absoluutselt ei sobi. Sellepärast, et armumine kestab keskmiselt 1-2 aastat, on nii palju lõhutud peresid – jõutakse enne ka lapsed saada, kui armumine möödub ja selgub, et tegelikult ei olegi midagi ühist. Kui armumine oleks sugutungivaba tunne, armuksime vähemalt 50% tõenäosusega samasoolistesse. Õigemini – palju suurema tõenäosusega, sest naised on omavahel ju sarnasemad.
Aga mida mina ikka tean, harimatu ja suhtlusoskuseta naine, eks ole? 🙂

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]

Loomulikult on, kui mees seda suhte alguses ei maininud, et ei kavatse naisega kunagi abielluda. Need naised on siin perekooliski seda lausa ise kirjutanud, et tunnevad end petetuna ja ärakasutatuna.[/tsitaat]

Nii rumala vastuse peale on mul häbi olla naine. Mul on nüüd meeste ees väga piinlik.

[small]Kubujuss kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Tõesti kohe tundun harimatu? Ok, sul on õigus oma valele arvamusele. \”Irwitajalt\” muidugi veidi ootamatu sõnakasututus. Mulle tundubki, et sul on harituse/harimatuse mõiste lihtsalt veidi segaseks jäänud. Viisakas ja osav oponent ei hakka vaidluses teist poolt harimatuks liigitama, lolliks sõimama jne ainult sellepärast, et tal teistsugune arvamus on. Sina seda ju just teed.

Kusjuures mina nüüd arvan endal õiguse olevat pidada sind lihtsalt rumalaks inimeseks, kuna ma TEGELIKULT väitsin, et minu kommenteeritav inimene (sina? – ei viitsi \”IP-aadressi jälitada\”) paneb just Cartlandi ja teaduse ühte patta. Ehk siis üritab mingi pseudoteaduse arvelt enda reitingut kergitada, tundud demagoogiline trikk. Sest ükski tõsiseltvõetav psühholoogiaalane raamat ei väida päris kindlalt, et armumine ei saa kesta alla aasta ning et armumine on midagi muud, kui sugutungi tulemus. Kui väidab, siis sooviksin viidet ja saakime kõik koos hinnata, kas tegemist on psühholoogiaalase autoriteedi või suvalise sexinthecity-blogijaga. haritud inimene võiks aru saada ka sellest, mida tähendab \”keskmine\”. Et kui keskmiselt kestab armumine 1-2 aastat, siis ei välista see lühema- ja pikemaajalised armumised. samamoodi nagu \”keskmine eluiga 78 aastat\” ei välista, et mõni sureb sündides ja teine 120-aastaselt.
Samuti pole olemas mingit vahendit tunnete sügavuse mõõtmiseks.

Omaette teema on see, kuidas paarist lausest suudetakse terve romaani välja lugeda. Olen pidanud oma elus kokku puutuma vaimuhaigete inimestega ja selline paranoia on kahjuks skisofreenia üks tunnuseid. Isiklikust kogemusest lähtuvalt tunnen sügavat vastumeelsust inimeste suhtes, kes pidevalt ohvrit mängivad, kõiki süüdistavad, \”mõtteid loevad\” jne.
Kepiseikluste otsijad ei suuda tavaliselt üle paari nädala sama naisega olla, ammugi siis pooleaastasest suhtest (arvamus ei tugine teadusele, vaid enda loodusvaatlustele). Pooleaastane koosolemine näitab just seda, et mees tegelikult proovis suhet – lihtsalt midagi ei sobinud. Kohutavalt naiivne on väita, et kui inimesed on paar päeva tuttavad, teavad nad kohe üksteisest kõike ja suudavad suhte tulevikku ette näha. Tegelikult ei tunne inimene isegi iseennast, kuigi on pidanud endaga sünnist saadik koos olema.

Sellele jutul karjäärist on ka täiesti mõistlik selgitus. Mees küll teadis, millega naine töötab – aga suhtumine sellesse töösse ilmnes aja jooksul. Vaks vahet on ju, kas inimene on mingis vaheetapis ja üritab edasi areneda või ongi mingi ambitsioonitu ja mõttetu tööga rahul puhtast mugavusest ja vaimsest laiskusest. Kogu see teemaalgataja partneri mahategemine on tegelikult meestes pettunud naiste valimatu lahmimine. Ja ilmselt puudutasin ka mina mingit valusat teemat, sellest rünnakud minu isiku vastu. Probleem seksuaalse naudingu saamisega? Madal enesehinnang? Suutmatus valusat tõde taluda?

Ja veel. Armumine ON seksuaalne tunne. Armumine pärsib kriitikameele ja võimaldab suhtesse astuda inimesega, kes selleks absoluutselt ei sobi. Sellepärast, et armumine kestab keskmiselt 1-2 aastat, on nii palju lõhutud peresid – jõutakse enne ka lapsed saada, kui armumine möödub ja selgub, et tegelikult ei olegi midagi ühist. Kui armumine oleks sugutungivaba tunne, armuksime vähemalt 50% tõenäosusega samasoolistesse. Õigemini – palju suurema tõenäosusega, sest naised on omavahel ju sarnasemad.
Aga mida mina ikka tean, harimatu ja suhtlusoskuseta naine, eks ole? 🙂
[/tsitaat]

Ma võin veelkord välja öelda, et haritud inimene isegi ei tea, millest Cartland täpselt kirjutab, saati siis osata seda kuidagi antud teemaga seostada. Ja ma võin uuesti ka seda öelda, et isegi kui see mees oli armunud, siis armunu käitumist on psühholoogia alases kirjanduses kirjeldatud kardinaalselt vastupidisena – armunu ei otsi kaaslases vigu, vaid vastupidi, tõstab oma armumisobjekti ülimaks. Kui mees oli armunud, siis ta ei saanud naisele karjääri alast ambitsioonitust kuidagi ette heita, mis tähendab, et ta poleks saanud seda teha ka siis, kui see n-ö armastus otsa sai, sest siis oleks ta pidanud oma veendumust 180 kraadi muutma, mis on ülimalt ebatüenäoline. Selleks, et antud kirjelduste põhjal näha, mis tegelikult toimus, ei piisa ainult teadmistest, vaid on vaja ka loogilist mõtlemist ja analüüsivõimet.