Beebi on 4,5-kuune ja lutist ei oska rõõmu tunda. Olen proovinud vist pea kõiki erinevaid, mis olemas on. Keelekida on lõigatud ja mingit muutust see endaga kaasa ei toonud luti osas. Aga… tundub, et midagi ta tahaks lutsutada ja suhu toppida küll. On olemas erinevaid närimislelusid kodus, aga need köidavad teda nii vähest aega, et mõtlesin uurida teiste käest. Millised närimislelud on osutunud lutipõlgurist beebi lemmikuks?
Minu beebi küll juba 9k vanune, ent teda ka lutt ei huvitanud ja närimislelud on ka nii ja naa. See õhem Sophie kaelkirjak meeldib, aga üldiselt nätib seda ikka, mis mänguasjadest suhu mahub.
See oli selles vanuses lemmik aga ka praegu 6,5 kuuselt lutsutab toda: https://www.jukukeskus.ee/et/playgro-arendav-pall-mangi-ja-opi-4082679-4010201-0559
Meil oli ka keelekida, mis korrigeeriti. Praeguseks võtab pepco mingit odavat lutti ja tommee tippee pudelit ja rinda ainult.
Esimesel lapsel oli keelekida ja lutti võttis sünnist. Teisel lapsel kõik ok ja lutti ei võtnud ca 4 kuud ja siis äkki hakkas. Mina ostaks närimisrõnga lapsele- see ka hammastele hea. Ja minu oma nätsutab oma sokke heameelega ????
Aitäh vastajatele. Ma siin olen ka üritanud salli vahele panna, aga see lendab sealt minema. Ta nagu üldse ei saa pihta, mis see lutt peaks tegema. Ja ta mul teine laps. Esimene oskas ja ma kuidagi naiivselt arvasin, et kõik beebid oskavad. Aga see selleks. Küsin siis teise nurga alt ka. Nimelt autosõit. No päris võimatu, sest unisena magama jäämise asemel ta keerab ennast täiesti üles nutma. See on südantmurdev ja nii raske. Ja siin tunnen, et lutt teeks elu nii palju lihtsamaks nii talle kui mulle. Aga kuidas te olete lahendanud autisõidu? Kas beebi peegel võiks aidata või on mingi eriti geniaalne tähelepanupüüdja? (see siis sõitudeks, kus olen üksi kahe lapsega… Teine on veidi üle 2 aasta.)
Aitäh vastajatele. Ma siin olen ka üritanud salli vahele panna, aga see lendab sealt minema. Ta nagu üldse ei saa pihta, mis see lutt peaks tegema. Ja ta mul teine laps. Esimene oskas ja ma kuidagi naiivselt arvasin, et kõik beebid oskavad. Aga see selleks. Küsin siis teise nurga alt ka. Nimelt autosõit. No päris võimatu, sest unisena magama jäämise asemel ta keerab ennast täiesti üles nutma. See on südantmurdev ja nii raske. Ja siin tunnen, et lutt teeks elu nii palju lihtsamaks nii talle kui mulle. Aga kuidas te olete lahendanud autisõidu? Kas beebi peegel võiks aidata või on mingi eriti geniaalne tähelepanupüüdja? (see siis sõitudeks, kus olen üksi kahe lapsega… Teine on veidi üle 2 aasta.)
Meil on kolmas beebi minu kõrval. Minu autos ta ei mahuks taha 2 turvatooli vahele ja ei taha seda janti suurematega, kes ees istub (raseduse ajal lasin neil ise tulla järeldusele, et beebi peab ees olema).
Maale sõidame mehe suure pereautoga, siis istub üks suurematest ees (kordamööda) ja mina taga beebi kõrval.
Kuna rohkem sõite teen oma autoga, siis beebi on täitsa kohanenud nii sõitma. Mehe autos jääb ka rohkem nutuga magama.
